Õigus

Tere! KÜ-s on tekkinud kahtlus, et haldusfirma on oma arvetel KÜ jaoks tehtud hooldus- ja remonttööde summadele lisanud omapoolse lisasumma ja mitte väikese. Tegelikult on hooldus- ja remonttööde organiseerimine ja vahendamine üks osa KÜ-ga sõlmitud lepingulisest haldusteenusest ja selle eest KÜ juba maksab haldusfirmale haldusteenuse kokkulepitud tasu. Küsimus: kas KÜ poolt volitatud revidendil või revisjonikomisjonil on juriidilist õigust nõuda näha KÜ jaoks tehtud tööde arveid, mis on esitatud töö teinud firmade poolt KÜ haldusfirmale?

Tere,

kuidas toimida, kui KÜ juhataja lisas kommunaalarvele 100 eurone "minu isikliku prügi väljaveo tasu"?

Isik, kes on KÜ esimees otsustas, et prügimaja ülekoormus on põhjustatud minu korterist, ning lisas mu kommunaalide arvele 100 eurot selle eest. Mingit arvet prügiväljaveo ettevõttelt ta ei ole mulle esitanud ning kuidagi tõestada ta seda ei saa. Mis põhjus on KÜ-l niimoodi tegutseda?
Ning kuidas ma saan sellest nõudest lahti? Sest praegu kajastub see "lisa summa" igakuiselt kommunaalsummade juures.
Suhtlemine KÜ-ga ei toonud resultaati.

Lugupidamisega,

Tere! Majas otsustati, et rõdude klaasimise eest tasuvad rõdude omanikud. KÜ tasus ehitajale arve ja esitas arve rõdude omanikele. Tasumise aeg 6 kuud. Nüüd üks ilma rõduta korteriomanik on tige, et miks kasutati tema raha rõduklaaside eest tasumiseks. Et see on laenu andmine. Minu arvates on see vahendusteenus. Minu arvates KÜ talitas õigest.

Kriminaalses joobes ja lubadeta juhtimise eest määratud tingimisi karistus kantud, sellest ajast 3 aastat veel kuni ARKi saab, nagu siit välja loen.
Kas karistus arhiveeritakse ka juhul, kui antud lahendi eest määratud menetluskulud on tasumata, aga pole olnud nõudeks karistuse täitmisel?
Karistusregistris märge, et karistus kantud... kuid kas arhiivi nad liiguvad ikka?

Tere. Kindlustusselts tegi otsuse solidaarse vastutuse liiklusõnnetuses 50/50. Mina sellise otsusega nõus ei ole, kuna on dokumendid, mis tõestavad teise osaleja liiklusreeglite rikkumist, mis põhjustas liiklusõnnetust. Kindlustusseltsile on need esitatud aga nemad ei võta arvesse kõiki tähtsaid nüansse, vaid lihtsalt saadavad otsuse 50/50 vastutusele.
Kuhu pöörduda või kuidas saaks käituda et otsust vaidlustada?

Tere.
22 aastat tagasi sai liidetud 2 vastas olevat korterit kokku ja selle vaheline koridori osa ning rõdu sai ka liidetud korteri hulka. Toona oli majavalitseja KEK, hiljem anti üle see kinnisvara hooldusettevõttele ja maja trepikojad lisati ühisomandiks kõigile. Dokumendid selle tehingu kohta puudavad ja olid suusõnalised. Terve selle aja jooksul pole sellega probleemi olnud ja kaaselanikud teavad sellest. Ehitusregistris on 2 korterit liidetud ühte aga see koridori osa pole sisse arvestatud. Nüüd tahaks asja korda saada, et oleks ka koritori alla olevad ruutmeetrid korteri juurde lisatud. Kuidas alustada selle juhtumiga? Kui alustada korteriomanike kokkuleppega siis kas tõesti peab olema kõik 26 korteri omanikud samal hetkel notaris või videosilla ühenduses? (sai notarisse helistatud ja küsitud, siis vastasid, et kõik osapooled peavad olema samal hetkel kas kohapeal või videosilla teel kättesaadavad). Tundub natuke tobe, sest kui 1 alt hüppab on kõik ju jälle lörris. Vabandust nii pika küsimuse eest, aga endal puudub kogemus sellises asjas ja ei oska kuidagi seda asja lahendada.

Kui abielu on lahutatud ja üks osapool on teinud teisele ettepaneku ühisvara jagamiseks väljaspool kohut, kuid teine osapool ei ole sellest huvitatud, siis kuidas on õige toimida autoga, mille puhul ei ole vaidlust, kas asi on ühisvara või mitte? Probleem selles, et auto on mehe ostetud ja mehe nimel ning hooldada, kuid endine naine leiab, et pool on tema oma ning võtab autot suvalisel ajal kasutada, ise sinna sentigi panustamata. Kas on võimalik nn välja osta naise pool, kui viimane keeldub notarise tulemast, et asi rahumeelselt lahendada?

Minule kuuluvale ruumile on seatud servituut tehnosüsteemide ligipääsuks ja kasutamiseks. Hetkel on see üks avatud ruum, kus asuvad erinevad tehnoseadeldised, sh gaasikatel. Gaasikatla ja torustikuga ei tohi aga samas ruumis küttepuid nt hoida.
Maja joonistel on aga tehnoruum eraldatud muust kõne all olevast ruumist uksega seinaga, kuid reaalselt pole seda seina seal kunagi olnud. Kui soovin selles ruumis hoida küttepuid, siis kas selle seina peaks rajama mina kui ruumi omanik või ühiselt kõigiga kelle kasuks on seatud servituut?

Tere,
Kas ma võin kohtus tõendina kasutada lapse emaga peetud kirjavahetust? Nimelt, lapse ema kirjutab omavahelistes kirjades seisukohti ja kokkuleppeid kuid kohtule ütleb hoopis midagi muud või jätab ütlemata kirjades kokkulepitu?

Tere,
Kortermaja katus on väga, väga halvas seisus, just meie korteri esiku lagi on saanud kõige suuremad kahjustused. Terve esiku lagi on lahti koorunud, vett tuleb sisse, hallitab, eelmine aasta pidi põlema minema kuna vesi tuli läbi kuskilt elektrijuhtmete ühenduskohast. Vaatepilt on väga kurb ja ühistus ei leita üksmeelt, ei taheta laenukoormat, alumised korterid ei mõista ülemisi jne. Täna oli ühistu koosolek ja kuskile selle teemaga ei jõutud. Siit ka minu küsimus, mis on minu võimalused ja õigused elada inimväärset elu? Kas üldse on mingid võimalused sundida ühistu katus korda tegema?