Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on üldse mingi lootus saada elatisraha, kui laste isa on 100% töövõimetu?15.03.2022

Tere, Olin abielus 23 a, lahutus jõustus oktoober 2021a. Abielust sündis 4 last, neist kaks on veel alaealised (9a terve laps ja 3a sügava puudega laps).
Laste isa on 100% töövõimetu, kas mul on üldse mingi lootus saada elatisraha meie lastele? Kas sellisel juhul riik kuidagi aidata ei saa?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Üldreeglina ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ja seda ka olukorras, kus vanemal on tuvastatud osaline/täielik töövõimetus.

Loomulikult on olukord äärmiselt keeruline siis, kui töövõimetuse tõttu ei ole vanemal võimalik üleüldse endale sissetulekut teenida (töövõimetus ei too alati kaasa seda olukorda). Hetkel ei ole selle kohta infot, kas vanem töötab vaatamata tuvastatud töövõimetusele või on tema ainukeseks sissetulekuks riigipoolne toetus, seega on keeruline öelda, millises summas võiks kohus elatisraha välja mõista (seda loomulikult juhul, kui vanemad omavahel kokkuleppele ei saa). Kui kohus mõistab elatise välja, aga laste isa elatist tasuma ei hakka, on võimalik saada riigipoolset elatisabi.

Muid võimalusi saada riigipoolset abi, palun uurige Sotsiaalkindlustusametist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui laps saab 2. kuupäeval 18-aastaseks, kas siis selle kuu eest pean maksma ikka elatist, või üksnes 2 päeva eest?15.03.2022

Tere! Laps saab 02.07.22 18-aastaseks. Kohtu poolt on määratud elatisraha summas 200 eurot kuni lapse 18-aastani ehk kuni 02.07.2022. Iga kuu peab elatist maksma hiljemalt 10 kuupäevaks. Maksan nii, et näiteks augustis maksan hiljemalt 10 augustini. Juhul kui laps saab 2 juulil 18-aastaseks, siis mina ei pea juuli eest maksma elatist? Võin pean arvutama ning maksta 2 päeva eest, mis juulis laps veel ei olnud 18-aastane?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui maksate elatist jooksvalt iga kuu eest, siis tuleks viimane elatise makse teha juulis 2022, kahe kalendripäeva eest (arvutada välja elatise summa kahe päeva eest).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus küsida saamata jäänud päevade eest viivist, kui teatud asutus ei ole mulle raha kandnud teatud kuupäevaks?04.03.2022

Teatud asutus ei ole mulle raha kandnud teatud kuupäevaks. Mul on õigus küsida saamata jäänud päevade eest viivist.
Kui suur on viiviseprotsent?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Kui te ei ole selle teatud asutusega kokku leppinud muus kui seaduses sätestatud viivisemääras, siis viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1). Seadusjärgseks viivisemääraks on hetkel 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
 

Küsimus: Kas saan aasta tagasi ostetud uue auto müüjale tagastada, kui esindus ei suuda probleemi kõrvaldada?02.03.2022

Tere.
Ostsin aasta tagasi uue auto ametlikult müüjalt. Paar kuud tagasi lakkas töötamast võtmevaba süsteem - autot ei saa ukselinkidest sulgeda, sest andurid ei reageeri. Probleemiga pöördusin ametliku esindaja poole, kes vaatasid auto üle ning kinnitasid, et probleem on olemas, kuid nemad ei oska seda momendil lahendada ning ilmselt lahendus võiks tulla suve jooksul e. 4-6 kuu pärast, kuigi ei ole see ka kindel.
Kas antud olukorras on mul õigus auto müüjale tagastada või nõuda kompensatsiooni?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tere.

Kui müüdud autol ei ole kokkulepitud omadusi ehk teisisõnu auto on puudustega, olete andnud müüjale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja ja müüja ei ole suuteline puudusi kõrvaldama – siis tegemist on olulise lepingurikkumisega ja sel juhul on Teil õigus lepingust taganeda. Taganemisel peate arvestama VÕS §§ 189 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestatuga, mille kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Seega peate müüjale kasutuseelistena hüvitama vahepeal olnud võimaluse autot kasutada. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas (vt nt RKHKo 3-3-1-18-06) on leitud, et sõiduauto kasutuseelise väärtuseks on 0,4-1% auto soetushinnast iga 1000 läbisõidetud km kohta. Nimetatud kasutuseelisele on müüjal õigus VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi ja Te peate seda müüjale hüvitama. Seega ei pruugi auto tagastamine ehk lepingust taganemine olla kaugeltki efektiivne õiguskaitsevahend.
Juhul kui te lepingust ei tagane, siis teil on õigus nõuda näiteks hinna alandamist (nõuda kompensatsiooni).
 

Küsimus: Kuidas käituda, kui 7 päeva tagasi ostetud auto hakkas streikima ja müüja telefon ei vasta?02.03.2022

Ostsin auto 7 päeva tagasi kuid autol tekkisid esimeste päevadega vead, millest eelmine omanik ei teatanud. Proovides tagasi helistada ütleb, et see number pole saadaval. Kuidas peaksin käituma sellises olukorras?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Isiku kohta võib anda palju infot otsingusüsteemid, nt google, teatmik.ee, samuti riiklikud andmebaasid (nt ametlikudteadaanded.ee, ariregister.rik.ee/est?). Igal juhul selleks, et isikule esitada nõue, peate teadma tema andmeid, selleks piisab esialgu kasvõi e-maili aadressist.
 

Küsimus: Kas vastab tõele, et kuna me ei ostnud autot online-s, siis me ei saa autot vigade tõttu tagastada?02.03.2022

Ostsime automüügiplatsilt kasutatud auto, millele oli just teostatud tehniline ülevaatus. Kuna enne ostu ei olnud võimalik autot kontrollida, siis kontrollisime autot peale ostu vormistamist ametlikus margiesinduses. Ilmnesid paljud vead mille kõrvaldamine läheb üsna kulukaks. Otsustasime auto tagastada. Meile väideti, et kuna me ei ole ostu sooritanud online-s, siis meil ei ole õigust raha tagasi küsida. Kas see vastab tõele?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Teil ei ole õigust lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. Selles osas on müüjal õigus. See ei piira aga lepingust taganemist olukorras, kus müüja on lepingut oluliselt rikkunud (nt müüja keeldub alusetult varjatud puuduste likvideerimisest).
 

Küsimus: Kas võin maa müügi lepingust taganeda, kui vald ei ole lubatud aja jooksul raha kandnud?02.03.2022

Tere
Müüsime vallale maa. Kõik on notari juures kinnitatud. Vald pidi meile 3 tööpäeva jooksul raha kandma, mida pole siiani tehtud.
Kas ma võin lepingust taganeda, et tühistan lepingu.
On mul selline õigus?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tere

Müügihind on reeglina notari deposiidis ja teie mainutid 3 tööpäeva viitavad just selle. Uurige palun notarilt, miks ei ole summat Teile üle kantud. Tehingust taganemiseks hetkel alust ei ole.

Kui aga vald pidi tasuma otse teile ja ei ole seda teinud, peate andma ostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kui ka selle aja jooksul ostja oma kohustust ei täida, siis tegemist on olulise rikkumisega ja siis saate lepingust taganeda. Täiendava tähtaja andmisel võite määrata, et juhul, kui ostja ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, siis loete ennast lepingust taganenuks.
 

Küsimus: Millisel alusel saaksime sundühistu lõpetada, kui ostsime 3 ridaelamuboksi 4-st?28.02.2022

Tervist! Soetasime elukaaslasega 4 korteriga ridaelamul 3 korterit kaasomandina, millel sundühistu ja pole ühistu esimeest ega juhatust valitud ja pole siiani ühtegi ühistuga seonduvat majandamist tehtud. Millisel alusel saaksime sundühistu lõpetada?
Milliseid eeldusi see nõuab? Milliseid dokumente see eeldab? Ja kes saab sundühistut lõpetada antud olukorras?
Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, eeldan, et sundühistu all peate silmas korteriühistut. Korteriühistu lõpeb koos korteriomandite kustutamisega kinnistusregistrist. Korteriomandite kustutamiseks kinnistusregistrist peavad vastava avalduse allkirjastama kõik kinnisasjal (ühisel maatükil) asuvate korteriomandite omanikud.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas see on lubatud, et üks korter maksab ainult kolmandiku küttest, kuna väidetavalt sealt radiaator eemaldatud?28.02.2022

Tere.
Majas makstakse kütet ruutmeetri järgi. Avastasin, et üks korter maksab aga vaid 1/3 eest. (St ruute on 31 aga maksab 9 ruudu eest juba vist 2-3 aastat). Esimees väidab, et asi nii kuna eelmine omanik oli võlgnik ja tänu sellele eemaldati sealt korterist radiaator. Esiteks kas selline asi on võimalik ja kas tänu radiaatori eemaldamisele saab siis uus omanik vähem kütet maksta kuigi tuba ikka kogu ulatuses soe mitte vaid 1/3 soe ja 2/3 külm. Kas ta siis tõesti ei pea kogu oma ruutude eest maksma? Uus omanik (esimees ise) väidab, et teeb just radiaatorid korda korteris ja kui vahetatud saab siis alles hakkab maksma täies ulatuses. Nüüd siis teeb korda kui ma selle vea avastasin. Mis sellises olukorras ette võtta? Kuhu pöörduda? Ilmselt juhatusest abi ei saa.
Ja nii palju kui mina tean siis tegelikult on seal korteris kogu aeg radiaatorid olemas olnud ja vahetatud on vaid õhuventiile kuna alumine korrus on pahandanud, et neil radiaatorid jahedad.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, radiaatorite omavoliline eemaldamine (so ilma kõigi korteriomanike nõusolekuta) ei anna korteriomanikule õigust nõuda küttekulude vähendamist. Esiteks ütleb korteriomandi- ja korteriomandiseaduse (KrtS) § 40 lõige 1, et korteriomanikud kannavad korteriühistu majanduskulusid (milleks on mh küte) kaasomandi eseme suurusele. Teiseks ei vähenda ühes korteris radiaatorite eemaldamine korteriühistu küttekulu suurust, kuna eemaldatud radiaatorite asemel suureneb teiste korterite soojatarve.
Korteriomanikul, kelle küttekulu korteriühistu õigusvastase kulujagamise tõttu suureneb, on õigus keelduda ülemäärase küttekulu tasumisest KrtS § 40 lg 3 alusel.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas saab muuta põhikirja nii et iga korter vahetaks oma aknad oma kuludega?28.02.2022

Probleemi tõstatas elamus akende vahetus ja aknad on teatavasti kaasomandis. Kõrgete lagedega korteritel on väga suured akna pinnad ja vähe krohvitud fassaadi pinda. Kui toimus fassaadi värvimine sobis madalate lagedega korteriomanikele, et remondifondi kogutakse vastavalt kaasomandi osale, nüüd kui akende vahetust kaalutakse, mis on tunduvalt kallim projekt soovivad nad kulude jaotuse alused ümber muuta ja keelduvad suurte akende vahetamise lubamisest enne kui kulude jaotuse alused on muudetud. Kas saab põhikirjaga kokku leppida, et igaüks vahetab oma korteri aknad ise ja remondifondist seda ei finantseeritagi st siis et vastavalt korteri poolt tarbitud teenuse mahule? Sest akende vahetuse maksumuse saab igale korterile eraldi välja arvutada. Või siis hoopis mingi muu kolmas variant, et näiteks mingi teatud % (mis ei ole seotud korteri suurusega) akende vahetuse maksumusest tuleb kõigile korteritele remondifondist ja ülejäänu maksab korteriomanik ise? Kas selline KÜ põhikiri oleks seaduslik?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere,
korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) paragrahv 40 lõige 2 ütleb, et korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS paragrahv 40 lg 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Eeltoodu põhjal annab KrtS suunise, mille kohaselt saab põhikirjaga seadusjärgsest regulatsioonist kõrvale kalduda juhul, kui tegemist on (A) tarbimiskuludega, mille suurus on (B) mõõdetav. Senine kohtupraktika, millega mina tutvunud olen, on seda põhimõtet ka järginud ning kõik sellega vastuolus olevad korteriühistu otsused on tunnistatud kehtetuteks. Kuna aga KrtS paragrahv 40 lõige 2 sisaldab sõna ÜLDJUHUL, siis ei saa lõpuni välistada ka seda, et kohus nõustub akende vahetuskulude jagamisega põhikirja alusel.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ