Õigus
Küsimus: Kas on lubatav korteri vannitoas paigaldada põrandakütet kuumavee tsirkulatsioonist?19.04.2022
Tere
Kas on lubatav korteri vannitoas paigaldada põrandakütet kuumavee
tsirkulatsioonist? Kas seadus võimaldab seda teha, kui jah, siis
millised dokumendid (projektid, load, kooskõlastused) on selle jaoks
vaja? Aga kui mitte, siis millisele seadusele (normile vms) ma võiks
tugineda ja esitada korteriomanikule oma vastuväiteid seoses sellist
laadi põrandakütte paigaldusega?
Kas on lubatav korteri vannitoas paigaldada põrandakütet kuumavee
tsirkulatsioonist? Kas seadus võimaldab seda teha, kui jah, siis
millised dokumendid (projektid, load, kooskõlastused) on selle jaoks
vaja? Aga kui mitte, siis millisele seadusele (normile vms) ma võiks
tugineda ja esitada korteriomanikule oma vastuväiteid seoses sellist
laadi põrandakütte paigaldusega?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lisaks tuleb ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt koostada korteris põrandakütte rajamiseks korterelamu küttesüsteemi ümberehitamise projekt ning võtta kohalikust omavalitsusest ehitusluba. Sealjuures on olulne märkida, et kohaliku omavalitsuse ehitusluba ei asenda korteriomanike kokkulepet.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas fikseerida, et lahutuse korral teine isik, kelle nimel ei ole laen ega kodu, saaks oma osa tagasi?18.04.2022
Enne abiellumist ja ühisvara lepingu sõlmimist üks kaasadest võttis kodulaenu aastal 2019. Laenu sissemakse oli ühe inimese poolt, kuid nüüd laenu tasutakse võrdsetes osades. Laenuaastaid jäänud 27.
Kas on võimalik kuidagi juriidiliselt fikseerida, et lahutuse korral teine isik, kelle nimel ei ole laen ega kodu, saaks oma osa tagasi? Või kuidas fikseerida omandiõigus teise isiku puhul?
Kas on võimalik kuidagi juriidiliselt fikseerida, et lahutuse korral teine isik, kelle nimel ei ole laen ega kodu, saaks oma osa tagasi? Või kuidas fikseerida omandiõigus teise isiku puhul?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abikaasade ühine kodu soetati enne abielu sõlmimist ja see on sellest tulenevalt ühe abikaasa lahusvara, on võimalik sõlmida abieluvaraleping, millega määratakse kodu abikaasade ühisvara hulka. Sellisel juhul kuulub kõnealune kinnisvara abielu lahutamisel jagamisele vastavalt ühisvara jagamise sätetele.
Lepingu sõlmimiseks pöörduge notaribüroo poole, kus kirjeldatakse täpsemalt vajalikku asjaajamist, sealhulgas suhtlust pangaga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millel saab kahjunõude esitamisel tugineda, kui vaidluse all on see, kas tegemist oli üldse teega ja löökauguga?14.04.2022
Tere!
Millel saab kahjunõude esitamisel tugineda, kui vaidluse all on see, kas tegemist oli üldse teega ja löökauguga? Tavakodanik näeb informatiivsetest andmetest, et tegemist on KOVile kuuluva transpordimaaga, mis on maa-ameti maanteeameti kaardikihil märgitud kui avalikus kasutuses kohalik tee. Seetõttu kuvavad teed ka regio, waze, googlemaps. Tekkis kahju antud teel sõites, talvel kui kogu tee oli jää ja lompidega kaetud. Tee algab õueala märgiga, puudub umbtee märk ja jätkub visuaalselt kuni järgmise suurema teeni. Tegemist on korterelamute piirkonnaga. KOV vaidleb, et tegelikult tee katkeb mingis lõigus ära ja koht kus õnnetus juhtus on tegelikult haljasala. Kas sellisel juhul ei peaks tee alguses olema umbtee märki, antud haljasala lõigus kus tee katkeb keelumärki vm tähistust, mis näitaks et tee katkeb? Näha on, et ka antud lõiku kasutatakse sõitmiseks. Ortofotolt on näha, et suvel on tõesti ala osaliselt kruusa-pinnase kattega. Samas ei olnud see talvistes oludes kuidagi tuvastatav. KOV ei anna ka infot, kus antud omavalitsusele kuuluvad avalikult kasutatavad teed siis paiknevad.
Millel saab kahjunõude esitamisel tugineda, kui vaidluse all on see, kas tegemist oli üldse teega ja löökauguga? Tavakodanik näeb informatiivsetest andmetest, et tegemist on KOVile kuuluva transpordimaaga, mis on maa-ameti maanteeameti kaardikihil märgitud kui avalikus kasutuses kohalik tee. Seetõttu kuvavad teed ka regio, waze, googlemaps. Tekkis kahju antud teel sõites, talvel kui kogu tee oli jää ja lompidega kaetud. Tee algab õueala märgiga, puudub umbtee märk ja jätkub visuaalselt kuni järgmise suurema teeni. Tegemist on korterelamute piirkonnaga. KOV vaidleb, et tegelikult tee katkeb mingis lõigus ära ja koht kus õnnetus juhtus on tegelikult haljasala. Kas sellisel juhul ei peaks tee alguses olema umbtee märki, antud haljasala lõigus kus tee katkeb keelumärki vm tähistust, mis näitaks et tee katkeb? Näha on, et ka antud lõiku kasutatakse sõitmiseks. Ortofotolt on näha, et suvel on tõesti ala osaliselt kruusa-pinnase kattega. Samas ei olnud see talvistes oludes kuidagi tuvastatav. KOV ei anna ka infot, kus antud omavalitsusele kuuluvad avalikult kasutatavad teed siis paiknevad.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas foori olemasolu muudab eesõigusmärgi kehtetuks ka juhul, kui liiklusfoor reguleerib ainult ülekäigurada?14.04.2022
Kas foori olemasolu muudab eesõigusmärgi kehtetuks ka juhul, kui liiklusfoor reguleerib ainult ülekäigurada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas eraisik saab oma nõudega pöörduda ettevõte Y vastu, mis ühines ettevõttega X, kellel oli kohustus selle eraisiku eest?08.04.2022
Tere
ettevõte X ühendati ettevõttega Y, peale mida ettevõte X sai kustutatud registrist. Eraisik ja ettevõte X sõlmis enne eelnimetatud registrikannet võlaõiguslepingu korteriomandi soetamiseks, millest taganes. Ettevõte X ei ole lepingulisi kohustusi täiel määral täitnud.
Küsimus: Kas eraisik saab oma nõudega pöörduda ettevõte Y vastu, kes peaks olema ettevõtte X õigusjärglane?
ettevõte X ühendati ettevõttega Y, peale mida ettevõte X sai kustutatud registrist. Eraisik ja ettevõte X sõlmis enne eelnimetatud registrikannet võlaõiguslepingu korteriomandi soetamiseks, millest taganes. Ettevõte X ei ole lepingulisi kohustusi täiel määral täitnud.
Küsimus: Kas eraisik saab oma nõudega pöörduda ettevõte Y vastu, kes peaks olema ettevõtte X õigusjärglane?
Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu
ÄS § 391 lg 4 kohaselt ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. VÕS § 182 lg 2 kohaselt ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused. Seega vastus on jaatav, eraisik saab oma nõudega pöörduda ettevõte Y vastu.
Küsimus: Kas peale täisealiseks saamiseni pean maksma elatist, kui tütar on õppepuhkusel, ent kooli nimekirjas?07.04.2022
Tere
Tütar saab mais 18-aastaseks. Käib veerand kohaga tööl. Haridust hakkas taga nõudma Täiskasvanute Gümnaasiumis. Õppimine pole talle kunagi väga mokkamööda olnud, seega otsustas teha avalduse õppepuhkusele, kuni septembrini. Kas peale täisealiseks saamiseni pean maksma elatist, kui ta on õppepuhkusel, ent kooli nimekirjas? Täiskasvanute Gümnaasiumis võib, minu teada, õppida eluaeg... Vist...
Ette tänades
Tütar saab mais 18-aastaseks. Käib veerand kohaga tööl. Haridust hakkas taga nõudma Täiskasvanute Gümnaasiumis. Õppimine pole talle kunagi väga mokkamööda olnud, seega otsustas teha avalduse õppepuhkusele, kuni septembrini. Kas peale täisealiseks saamiseni pean maksma elatist, kui ta on õppepuhkusel, ent kooli nimekirjas? Täiskasvanute Gümnaasiumis võib, minu teada, õppida eluaeg... Vist...
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus näeb ette, et täisealisel õppival lapsel on õigus saada vanematelt ülalpidamist kuni 21-aastaseks saamiseni. Üldreeglina võib õppivaks lapseks pidada last, kes on mõne kooli nimekirjas - kui suur on konkreetselt õppekoormus, ei mõjuta ülalpidamise saamise õigust.
Küll aga mõjutab ülalpidamise suurust asjaolu, kas laps teenib endale õpingute kõrvalt ise sissetulekut. Täisealise lapse elatis on vajaduspõhine ehk oleneb lapse ülalpidamiskulude suurusest ja kui ta on võimeline osa oma kuludest oma sissetulekust, vähendab see vanemate panuse suurust. Seega tuleks kokku arvestada lapse igakuised ülalpidamiskulud, lahutada sellest lapse enda rahalised vahendid ja tulem jagada pooleks - pool kuludest jääb lapse ema kanda, pool lapse isa kanda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriomanik võib omavoliliselt teha 100mm ventilatsiooniava välisseina?04.04.2022
Renoveerin korterit ning soovin korteri välisseina teha ventilatsiooniava, kuna olemasolev passiivne ventilatsioon ei ole piisav. Teiseks põhjuseks on soov köök korteris ringi tõsta ning suunata köögikubu ventilatsioon otse õue 100mm ava kaudu (tundub parem lahendus, kui suunata olemasolevasse passiivsesse ventilatsioonikanalisse, kuna siis liiguksid toiduaroomid ülemise korruse korteritesse).
Korteriühistu esimees ei soovi vastutust võtta ning palus küsida luba valla ehitusspetsialistilt, kes lubas ava teha. Kui vastava nõusolekuga pöördusin tagasi KÜ esimehe poole, siis juhatus keelas siiski ventilatsiooniava tegemise viidates sellele, et on vaja projekti ning kõigi korteriomanike (75 tk) nõusolekut. Veel viidati võimalusele, et võib-olla kunagi ehitatakse ventilatsioonisüsteem kortermajja, kuid selles väikelinna kortermajas ei ole viimase viiekümne aasta jooksul veel renoveerima hakatud (isegi torustik vana).
Küsimus – kas korteriomanik võib omavoliliselt teha 100mm ventilatsiooniava välisseina? Kui ei tohi, siis millised eeltingimused peavad olema juriidiliselt täidetud?
Korteriühistu esimees ei soovi vastutust võtta ning palus küsida luba valla ehitusspetsialistilt, kes lubas ava teha. Kui vastava nõusolekuga pöördusin tagasi KÜ esimehe poole, siis juhatus keelas siiski ventilatsiooniava tegemise viidates sellele, et on vaja projekti ning kõigi korteriomanike (75 tk) nõusolekut. Veel viidati võimalusele, et võib-olla kunagi ehitatakse ventilatsioonisüsteem kortermajja, kuid selles väikelinna kortermajas ei ole viimase viiekümne aasta jooksul veel renoveerima hakatud (isegi torustik vana).
Küsimus – kas korteriomanik võib omavoliliselt teha 100mm ventilatsiooniava välisseina? Kui ei tohi, siis millised eeltingimused peavad olema juriidiliselt täidetud?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu saab korteriomanikule laenu anda või maksegraafiku teha, kui ta ei saa koheselt maksta oma osa renoveerimise kulust?25.03.2022
Tere
12 korteriga ühistu võttis koosolekul vastu otsuse maja renoveerimiseks. Üksteist korterit oli nõus kohe ära maksma nende osa finantseerimisest.
Kuna ühe korteri osa finantseerimiseks on 2500.-eurot, siis ükski pank nii väikest summat majale ei laena vaid soovitab korteriomanikul väikelaen võtta. Antud korteriomanik aga vastas, et tema laenu ei võta ja teda ei huvita. Kas korteriühistu saab antud tingimustes korteriomanikule laenu anda või maksegraafiku teha?
Tänades
12 korteriga ühistu võttis koosolekul vastu otsuse maja renoveerimiseks. Üksteist korterit oli nõus kohe ära maksma nende osa finantseerimisest.
Kuna ühe korteri osa finantseerimiseks on 2500.-eurot, siis ükski pank nii väikest summat majale ei laena vaid soovitab korteriomanikul väikelaen võtta. Antud korteriomanik aga vastas, et tema laenu ei võta ja teda ei huvita. Kas korteriühistu saab antud tingimustes korteriomanikule laenu anda või maksegraafiku teha?
Tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas KÜ juhatus peaks üldkoosolekul korteriomanikele tutvustama ka e-kinnistusraamatu väljavõtet, kuna tellida saavad vaid juhatuse liikmed?25.03.2022
Tere.
KrtS § 40 ütleb, et kulud tuleb jaotada vastavalt kaasosa omandi suurusele (m2 põhiselt) kui põhikirjas ei ole määratud teisiti (meil on osaliselt seal ära toodud teatud kulud, mis on meil korteripõhised). Senimaani on kaasomandi osa pindalast meil maha arvestatud aga nii keldriboksi pindala kui ka hoovis olevad parkimise kohad (osadel ostetud koos korteri soetamisega)(kas parkimise kohad kuuluvad selle sätte alla?).
Kas KÜ juhatus peaks üldkoosolekul kõigile korteriomanikele tutvustama ka e-kinnistusraamatust väljavõtet, kuna korteriühistu väljavõtet saab vaid juhatuse liikmed vaadata ja tellida? Meil on osadel korteritel 2 keldriboksi ja 2 parkimise kohta, kuid ei ole teada, kas need on omandatud seaduslikul teel või lihtsalt kunagi kuidagi soetatud. Samuti on meil osades keldriboksides torustik, mis tegelikult vähendab kasutatavat pinda. Kuidas sel juhul arvestada tegelikku kasutatavat pinda keldriboksis, kas teha uued mõõtmised ja kes mõõtmised teeb?
Ühel korteril on ka rõdu. Kui hetkel on meil põhikirjas, et iga korteriomanik annab ühe hääle, siis kas on ka selline võimalus, et hääl on vastavalt m2 suurusele?
Oleme just ümber tegemas KÜ Põhikirja, seega soovime kõik parandused ja uuendused sisse viia.
Aitäh.
KrtS § 40 ütleb, et kulud tuleb jaotada vastavalt kaasosa omandi suurusele (m2 põhiselt) kui põhikirjas ei ole määratud teisiti (meil on osaliselt seal ära toodud teatud kulud, mis on meil korteripõhised). Senimaani on kaasomandi osa pindalast meil maha arvestatud aga nii keldriboksi pindala kui ka hoovis olevad parkimise kohad (osadel ostetud koos korteri soetamisega)(kas parkimise kohad kuuluvad selle sätte alla?).
Kas KÜ juhatus peaks üldkoosolekul kõigile korteriomanikele tutvustama ka e-kinnistusraamatust väljavõtet, kuna korteriühistu väljavõtet saab vaid juhatuse liikmed vaadata ja tellida? Meil on osadel korteritel 2 keldriboksi ja 2 parkimise kohta, kuid ei ole teada, kas need on omandatud seaduslikul teel või lihtsalt kunagi kuidagi soetatud. Samuti on meil osades keldriboksides torustik, mis tegelikult vähendab kasutatavat pinda. Kuidas sel juhul arvestada tegelikku kasutatavat pinda keldriboksis, kas teha uued mõõtmised ja kes mõõtmised teeb?
Ühel korteril on ka rõdu. Kui hetkel on meil põhikirjas, et iga korteriomanik annab ühe hääle, siis kas on ka selline võimalus, et hääl on vastavalt m2 suurusele?
Oleme just ümber tegemas KÜ Põhikirja, seega soovime kõik parandused ja uuendused sisse viia.
Aitäh.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Konkreetselt näeb korteriomanik korterite kaasoamandi suurust oma korteri kinnistusraamatu registriosa väljavõtte 1.jaost, kus kaasomandi suurus on väljendatud murru kaudu.
Näiteks, kui 1.jaost nähtub, et korteri juurde kuulub 497/30901 mõttelist osa kinnisasjast, siis väljendab number 497 korteriomanikule kuuluvat kaasomandi osa ning number 30901 kõigi korterite kaasomandi osade summat.
See, kui suurt osa korterist on võimalik reaalselt kasutada, ei oma kulude jagamisel tähtsust. Kui korteriomanik soovib oma kohustuste suurust vähendada, siis tuleb selleks sõlmida korteriomanike kokkuleppe.
Põhikirjas võib sätestada, et hääled jagunevad korteriomanike arvu järgi, korterite arvu järgi või kaasomandi osa suuruse järgi.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas abielulahutuse korral on poja abikaasal õigus ka minu poolt pojale kingitud maakodule?24.03.2022
2021 aastal sai minu poeg kinkelepinguga endale minule kuulunud maakodu, seal elame koos abikaasaga. Pojal on Tartus kolmetoaline korter, kus elab tema koos abikaasa ja kahe alaealise lapsega. Abielu on kestnud 32 aastat.
Kas abielulahutuse korral on poja abikaasal õigus ka minu poolt kingitud maakodule? Kas poeg saab teha uue kinkelepingu minule või minu abikaasale?
Kas abielulahutuse korral on poja abikaasal õigus ka minu poolt kingitud maakodule? Kas poeg saab teha uue kinkelepingu minule või minu abikaasale?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kinke teel omandatu on abikaasa lahusvara, seega Teie poolt kingitud maakodu on Teie poja lahusvara ja ühisvararežiimi lõppemisel abikaasaga jagamisele ei kuulu. Erand võib olla olukorras, kus Teie poeg on sõlminud oma abikaasaga abieluvara lepingu, millega on maakodu määratud abikaasade ühisvara hulka.
Maakodu ainuomanikuna on Teie pojal igal ajal õigus kinnistut edasi kinkida nii Teile kui ka Teie abikaasale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand