Õigus

Tere. LS § 45 lg 11 - Eritalituse sõidukiga tohib sõita kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal ning peatuda ja parkida kohtades, kus parkimine ja peatamine on keelatud, või kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik. Eritalituse sõiduki juht peab sõitmisel ja sõiduki peatumisel või parkimisel tagama liikluse ohutuse ning peatatud või pargitud sõiduk ei tohi takistada teisi liiklejaid.

Seega eelnevates kohtades sõitmine/peatumine ja parkimine on eritalituse sõidukile lubatud, kuid tingimusel, et tagatud on ohutus.

Eraldustunnusteta politseisõiduk on eraldustunnuste puudumisele vaatamata eritalituse sõiduk, millele kohalduvad eritalituse sõiduki/alarmsõiduki õigused.

Tere, siin tuleb vahet teha sellel, kas tegu on garaaziga, mis asub korteriomandi kaasomandi esemel, ning mida korteriomanik kasutab kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe alusel, või on garaaz eraldiseisev korteriomand. Esimesel juhul on korteriühistu juhtorganitel suuremad õigused, mille õiguspärasus sõltub otsuste vastuvõtmise viisist ja tagajärgedest korteriomanikele. Kui eeldada, et kütte väljalülitamine ei kahjusta kaasomandi eset, ning ühegi korteriomandi tavapärast kasutamist, siis saab vastava otsuse langetada korteriomanike üldkoosolek. Teisel juhul (st, kui garaaz on eraldi korteriomand) ei tohi garaaziz kütet kinni keerata ka siis, kui vastav õigus on põhikirjas sätestatud.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kui korteriühistu täidab korteriomaniku kohustuse, siin on tal õigus nõuda kantud kulude hüvitamist. Samas peab korteriühistu oma kulude suurust tõendama ning need peavad olema ka mõistlikud. Võlaõigusseaduse § 7 kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere. 1 aasta pikkune takistus juhtimisõiguse saamiseks tuleneb LS § 106 lg 1 p-s 3 sätestatud nõudest, mille kohaselt ei tohi isikul, kes soovib saada juhtimisõigust, olla karistatust muuhulgas LS § 201 kohase väärteo eest (juhiloata sõit). Kui selline karistus on määratud, kustub karistus karistusregistrist 1 aasta möödumisel karistuse ärakandmisest. Rahatrahvi puhul tähendab karistuse ärakandmine trahvi tasumist. Seega hakkab karistuse kustumise 1 aasta pikkune tähtaeg kulgema peale seda, kui määratud trahv on tervikuna tasutud. Kui rahatrahvi ei tasuta kohe või tasutakse seda osade kaupa, võib juhiloa saamise takistus kesta ka kauem, kui 1 aasta.

Võimlaust eelmärgitud tähtaja lühendamiseks ei ole.

Küll ei pea juhtimisõiguse saamiseks taotluse esitamisega ootama karistusaja möödumist. See varasem aeg ei ole siiski kuigi avar - kohtud on jaatanud võimlaust sooritada sõidueksam kuni 10 päeva enne karistuse kustumist. See tähendab, et registreerimine sõidueksamile võib toimida ka varem. Transpordiameti registreerimisvorm on aga automatiseeritud ja sellisena üsna jäik ning ei võimalda eksamile registreerimist enne karistuse kustumist. Eksamile varasemaks registreerimiseks tuleks minna TRAM-i teenindusbüroosse kohapeale ja seal klienditeenindajaga selgeks vaielda eksamitele varasem registreerimine. See ülesanne ei pruugi aga samuti õnnestuda, kuna klienditeenindajad üldjuhul pole kuigi paindlikud. Sihile võib viia avalduse kirjalik esitamine koos sinna juurde käivate põhjendustega.

Lisainfot saab asjakohasest kohtupraktikast: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=307321349

Tere!

Teil on võimalik taotleda endale soovi korral uut perekonnanime, selleks tuleb esitada vastav avaldus perekonnaseisuasutusele. Uue perekonnanime taotlemisel tuleb siiski arvestada nimeseadusest tulenevate eelduste ja nõuetega, seega kokkuvõttes jääb uue perekonnanime andmine ikkagi perekonnaseisuasutuse otsustada. Enne avalduse esitamist tutvuge kindlasti nimeseaduse vastavate sätetega või küsige nõu perekonnaseisuasutusest.

Isikukoodi pelgalt vastava soovi olemasolul muuta ei saa, seda on võimalik erandkorras teha vaid lapsendamisel või juhul, kui isiku sünniandmetes on tekkinud ebatäpsus ja see tuleb parandada, samuti soovahetuse korral.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui lapsed asuvad alaliselt isa juurde elama, tekib lastest lahus elaval emal laste suhtes ülalpidamiskohustus. Alates 01.01.2022 ei ole enam miinimumelatise suuruseks pool alamapalka, vaid elatis arvutatakse välja vastavalt elatise baassummale (hetkel on selle suuruseks 209,2 eurot), millele lisatakse 3% kas keskmisest palgast või elatise maksmiseks kohustatud isiku sissetulekust, lahutatakse pool riiklikest lapsetoetustest ning võetakse arvesse ka seda, kui palju aega veedab laps lahus elava vanemaga. Lisaks eeltoodule vähendatakse elatist olukorras, kus laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. Seega tuleb iga lapse kohta elatise suurus eraldi välja arvutada, selleks kasutage elatisekalkulaatori rakendust: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/

Lasterikka pere toetust makstakse siis, kui kõigi kolme lapse lapsetoetuse saajaks on üks vanem. Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kas Teie peres elav 5-aastane laps on Teie ja elukaaslase ühine laps - kui jah, siis on Teil õigus lasterikka pere toetusele (eeldusel, et kõikide laste lapsetoetused laekuvad Teie elukaaslasele).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Osanike pädevusse kuulub, kui ühingul ei ole nõukogu, juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine (äriseadustik (edaspidi ÄS) § 168 lg 1 p 4. Selleks, et kustutada äriregistrist surnud juhatuse liikme nimi, tuleb esitada maakohtu registriosakonnale sellekohane avaldus, millele lisada tõend juhatuse liikme surma kohta. Uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Uue juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek (ÄS § 184 lg 1).

Teine variant on uue juhatuse liikme määramiseks pöörduda kohtu poole. ÄS § 184 lg-st 6 tulenevalt võib mõjuval põhjusel väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Kohtule esitatud avaldusse tuleb võimaluse korral nimetada kandidaadi nimi, kelle määramist soovitakse (tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 604 lg 1).

Kolmas variant on pärandvara hoiumeetmete rakendamine. Pärandaja surma korral rakendab kohus pärandvara hoiumeetmeid muuhulgas juhul, kui pärija ei ole teada (pärimisseadus (edaspidi PärS) § 110 lg 1 p 1) või kui ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud (PärS § 110 lg 1 p 3).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Tere, jah, raamatupidamise seaduse §-ga 12 on reguleeritud ka korteriühistu protokollide säilitamine.
Protokolli mitte säilimise korral tuleb olukorda hinnata otsuse tagajärgede ja kestvuse pinnalt. Kui tahteavaldus, mille üle korteriomanikud otsustasid on sooritatud, see on kõigile korteriomanikele teatavaks tehtud ning ükski korteriomanik ei ole seda vaidlustanud, siis ei ole uue otsuse vastuvõtmine vajalik.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kortermaja vee- ja kanalisatsioonisüsteem on üks tervik, sest see ei saa kortermajas toimida, kui üks osa sellest eraldatakse, see amortiseerub või muutub muul moel ohtlikuks. Tuginedes eeltoodule ja KrtS § 4 lg-le 3 on vee-ja kanalisatsioonisüsteem tervikuna korteriomaike kaasomandis ning selle eest peab korteriomaniku kõrval hoolt kandma ka korteriühistu (korteriomanikud ühiselt).
Juhul, kui kaasomandis oleva torustiku vahetamiseks on vajalik lõhkuda korterisiseseid seinu, siis peab nende lammutamise ja taastamisega seotud kulud kandma KrtS § 31 lg 1 p 3 kohaselt korteriühistu.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Alaealise lapse ülalpidamise kohustus lasub tema vanematel, see ei laiene vanema elukaaslasele/abikaasale. Kui Teie abikaasa ei maksa oma lapsele elatist ja isegi elatise väljamõistmiseks kohtusse pöördumine tulemust ei anna, on lapse emal võimalus nõuda elatist ka lapse isapoolsetelt vanavanematelt, kuid mitte Teilt.

Kohtuvaidluses tuleb varanduslikku olukorda tõendavad dokumendid esitada lapse vanematel, väga erandlikel juhtudel soovib kohus infot ka vanema elukaaslase/abikaasa varandusliku olukorra kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand