Õigus
Küsimus: Mida pean tegema, et minu auto kasutamine vastutava kasutaja käes lõpeks?21.12.2022
Tere.
Olen sõiduauto omanik auto tehnilises passis. Autot kasutab tehnilisse passi märgitud vastutav kasutaja. Soovin oma auto kasutamise tema poolt peatada ja auto tagasi saada. Mida ma selleks tegema peaksin? Ta ignoreerib igasuguseid minu poolseid nõudmisi. Peale selle kasutab ta minu traktorit ja vaatamata minu nõudmistele traktor tagastada, pole ta seda aasta jooksul teinud. Traktoril ei ole dokumente kuna see on ostetud varuosadeks teisele traktorile vanaraua hinnaga aastal 1990. Seepärast soovin ka oma auto kasutamise peatamist.
Ette tänades
Olen sõiduauto omanik auto tehnilises passis. Autot kasutab tehnilisse passi märgitud vastutav kasutaja. Soovin oma auto kasutamise tema poolt peatada ja auto tagasi saada. Mida ma selleks tegema peaksin? Ta ignoreerib igasuguseid minu poolseid nõudmisi. Peale selle kasutab ta minu traktorit ja vaatamata minu nõudmistele traktor tagastada, pole ta seda aasta jooksul teinud. Traktoril ei ole dokumente kuna see on ostetud varuosadeks teisele traktorile vanaraua hinnaga aastal 1990. Seepärast soovin ka oma auto kasutamise peatamist.
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Sõltuvalt auto ja traktori teise isiku valdusesse andmise kokkulepete sisust ei saa välistada, et kasutusõiguse lõpetamise nõude üle võib tekkida vaidlusi, näiteks selle üle, et mis tingimustel ja mis perioodiks sõiduki kasutusõigus teisele isikule anti. Neid arenguid ei ole võimalik siinkohal ilma täiendava info ja analüüsita lahata.
Küsimus: Kas tõesti on ristmikul sõitmisel nii, et tagant otsa sõitjal jääb õigus?21.12.2022
Tere! Pojale määrati väärteo protokoll. Tundub ebaõiglane. 25.okt sõitis V tänava poolt K tänavat pidi R tn. suunas. V tn risti valgusfoorist alustas sõitu paremas reas esimese autona. Ületas risti, pani suuna vasakule, esimese kahe auto järel enne kolmandat oli piisav vahe ohutuks ümber reastumiseks. 4-5 sek pärast peale reastumist pidurdas eesmine auto järsult kuna tema ees olev auto alustas vasakpööret K põik tänavasse. Ka poeg pidurdas vältimaks otsasõitu. Aga tagant sõitev ei jõudnud reageerida ja sõitis tagant sisse poja autole. Sai tagumiselt auto juhilt venekeelset sõimu ja käskis süüdi tunnistada. Poeg ei olnud nõus sellega. Tuli kohale politsei fikseeris olukorra. Politseinik kuulas tagumise juhi selgitust vene keeles millest mul poeg aru ei saanud. Täna anti politseist väärteo protokoll ja soovitati süüd tunnistada. Ta ei olnud nõus kuna lühikirjelduses olid faktivead. Märgitud rikkumine. LS33 lg2 lg8,
§ 50 lg3 p1. VT kvalifikatsioon, (LS) 223 lg1. Kas nüüd jääda ootama trahvi ning maksta see ära sekelduste vältimiseks ja minna eluga edasi. Autodel said kannatada põrkeraud plastik keskosast minimaalselt, (mõrad ja kriimud).
§ 50 lg3 p1. VT kvalifikatsioon, (LS) 223 lg1. Kas nüüd jääda ootama trahvi ning maksta see ära sekelduste vältimiseks ja minna eluga edasi. Autodel said kannatada põrkeraud plastik keskosast minimaalselt, (mõrad ja kriimud).
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas 15-aastane noor, kes on kätte saanud AM kategooria juhiloa, peab kasutama vahtralehte?21.12.2022
Tere
Kas 15-aastane noor, kes on kätte saanud AM kategooria
juhiloa, peab kasutama vahtralehte?
Kas 15-aastane noor, kes on kätte saanud AM kategooria
juhiloa, peab kasutama vahtralehte?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Vahtralehte e. seaduskeeles algaja juhi tunnusmärki tuleb kasutada autol (LS § 95 lg 4 ja § 106 lg 3). Mopeedi ei loeta autoks (LS § 2 p 3). AM-kategooria juhtimisõigus annab õiguse juhtida mopeedi, aga mitte autot. Nn mopeedauto on ikkagi üksnes mopeed liiklusseaduse tähenduses ja seetõttu algaja juhi tunnusmärgi kasutamine sellisel sõidukil ei ole kohustuslik.
Küsimus: Kas meil 3 korteril, kes ei olnud ruutmeetri järgi tasumise poolt, on üldse mingi võimalus esitada vastuväidet?13.12.2022
Tere
Ühistu otsustas vahetada välja kanalisatsiooni süsteemi.
Meie majas on 3 korterit millest 2 on 50m2 ja 1 80m2 ja ülejäänud on 16 - 20m2.
Valikus oli 2 varianti
1 - 60% koheselt remondifondist (6516€) ning ülejäänud osa
(4344€) kokku kogumine 4 kuu jooksul (november-veebruar) korterite vahe võrdselt, mis teeb 188,87€/korter ehk 47,22€/ korter/ kuu.
2 - 60% koheselt remondifondist (6516€) ning ülejäänud osa
(4344€) kokku kogumine 4 kuu jooksul (november-veebruar) korterite m2 alusel, mis teeb 7,88€/ m2 ehk 1,97€/ m2/ kuu.
Kuna väikseid kortereid on tunduvalt rohkem siis oli ka nende hääli rohkem kes valisid variandi mis on ruutmeetri järgi tasumine. Ja nii tehti ka otsus.
Kas meil 3 korteril kes ei olnud ruutmeetri järgi tasumise poolt on üldse mingi võimalus esitada vastuväidet?
Kogu muude kulude eest tasume niikuinii ruutmeetri järgi kaasa arvatud remondifond kuhu meie 3 korterit maksame enamus summast.
See tundub lihtsalt nii ebaõiglane ja eriti veel hetkel suht raskel ajal ja kõige külmematel talve kuudel kus üüri arved on niigi väga suured.
Ühistu otsustas vahetada välja kanalisatsiooni süsteemi.
Meie majas on 3 korterit millest 2 on 50m2 ja 1 80m2 ja ülejäänud on 16 - 20m2.
Valikus oli 2 varianti
1 - 60% koheselt remondifondist (6516€) ning ülejäänud osa
(4344€) kokku kogumine 4 kuu jooksul (november-veebruar) korterite vahe võrdselt, mis teeb 188,87€/korter ehk 47,22€/ korter/ kuu.
2 - 60% koheselt remondifondist (6516€) ning ülejäänud osa
(4344€) kokku kogumine 4 kuu jooksul (november-veebruar) korterite m2 alusel, mis teeb 7,88€/ m2 ehk 1,97€/ m2/ kuu.
Kuna väikseid kortereid on tunduvalt rohkem siis oli ka nende hääli rohkem kes valisid variandi mis on ruutmeetri järgi tasumine. Ja nii tehti ka otsus.
Kas meil 3 korteril kes ei olnud ruutmeetri järgi tasumise poolt on üldse mingi võimalus esitada vastuväidet?
Kogu muude kulude eest tasume niikuinii ruutmeetri järgi kaasa arvatud remondifond kuhu meie 3 korterit maksame enamus summast.
See tundub lihtsalt nii ebaõiglane ja eriti veel hetkel suht raskel ajal ja kõige külmematel talve kuudel kus üüri arved on niigi väga suured.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kui lapse ema on töötu ja nõuab 225 € kuidas ta saab ise sama summa lapse peale panustada?13.12.2022
Tere.
Mul mure. Nimelt mu abikaasa endine elukaaslane, kellega on neil 3a. ühine laps nõuab elatusraha. Mehel oli temaga tehtud suusõnaline kokkulepe 150€ iga kuu. Neil on ka paika pandud hetkel suusõnaline suhtluskord. Kuna mees on nüüd viimased 3 kuud graafikuga tööl. Ehk 4 tööl ja 4 vaba. Ja üle ühe vabade päevade võtab last. Mis tagab tal võimaluse lapsega rohkem koos olla. Võrreldes varasemale kokkulepe üle nädalavahetuse. Ja kuna meie ja abikaasa lapse elukoha vahemaa pole ka väike, siis on lihtsam kui laps jääb korraga kauemaks isaga, see vähendab sõitmist. Mis on tegelikult korralik kütte kulutus. Algul ta küll krimpsutas nina aga piirdus ainult vingumisega, et võiks rohkem maksta ja vahepeal ei andnud ka kokkuleppe alusel last. Kuid nüüd ta lahkus töölt ja otsustas töötuks end võtta siis andis mehe vastu maksekäsu 225€ mille me vaidlustasime andes meie leibkonna sissetulekute ja väljaminekute ülevaate. (Mul on eelnevatest suhetest ka 3 last). Peale seda panid end kirja perelepitusse mehe algatusel, et saaks selle suhtluskorra ja alimendi summa ikkagi ametlikult paika pandud. Kuid kui mehe eks sai teada, et ma ootan nüüd meie ühist last, siis andis hagi kohtusse. Mina ise kui 3 lapse ema tean neid reaalseid kulutusi lapse peale. Ja ise saan ka sammuti elatist laste peale 150€ + 120€ + 100€ = 370€. Näen et 150 on suht okei summa 3-aastase lapse puhul. Suuremate lastega nagu mul on 8a. 13a. ja 16a. kulub vahest tõesti rohkem, kuigi ennetan seda sellega, et panen iga kuu raha laste suuremate kulutuste jaoks kõrvale. Ja minu teada peaks mõlemad vanemad panustama võrdselt lapse kasvatamisele. Seega siit tekib mul küsimus kui lapse ema on ise töötu ja nõuab 225€ kuidas ta saab ise sama summa lapse peale panustada? Mehele ütleb küll et otsi lisatöö kui ei jaksa maksta aga ta ise? Kas ta ise ei peaks ka tööd otsima, mitte lootma et tema hetkeline elukaaslane ja minu praegune mees peaksid teda üleval pidama. Temal on sammuti kohustus tagada/teenida vahendid lapse kasvatamiseks. Ma olen üritanud otsida netis kuid ei leia mingit infot selle kohta. Kui elatist nõudev vanem on töötu. On ainult elatist maksvate suhtes. Kas ta saab nõuda sellist summat mida ta ise ei suuda lapse peale panustada? Rääkimata lisafaktoritest et laps käib meie juures sammuti, me oleme pidanud lapsele siia ka vahetusriided soetama kuna ema ei anna lapsele normaalseid asju kaasa ja ma tänu rasedusele kodune kuna tööandjal pole mulle kergemat tööd pakkuda. Me oleme lastega igal pool väljas käinud vastavalt võimalustele, mida tema pole teinud. Ehk me oleme ka ikka lapse peale kulutanud raha kui ta meil on. Hetkel on abikaasa ainuke kes saab perest tööl käia ja ülal pidada. Nagu olen aru saanud siis abikaasa eks lähtub elatuskalkulaatorist 225€ aga seal on ka see et päevade arv vähendab seda summat ja tänu sellele on ta ka mõjutanud last et see ei tahtnud mingi aeg isa juurde minna mis oli ka perelepitusse minekuks üks põhjus. Psühholoogilt isegi uurisin et 3 aastane laps on nagu svamm kes imab ema emotsioonid endasse. Kui ema on selle vastu et lapse isa juurde läheb siis hakkab ka laps protestima. Ehk üritab vältida et laps liiga palju isaga koos poleks et alimendi summa ei väheneks. Ehk minu arusaam et see inimene ei lähtu lapse vajadusest ka isaga koos olla vaid lähtub ainult alimendi summast ja rahadest. Aga kui ta tahab oma mehega välja minna siis meie peame küll kohe valmis olema last võtma ja annab kas või jonniva või haige lapse üle. Selgelt näha et see naine ajab lihtsalt oma kiusu ja on raha peal väljas mitte lapse heaolu peale. Meile hõõrub kogu aeg et tal on oma eraelu ka aga tekib küsimus kas meil seda pole või et peame võtma lapse siis kui tema seda otsustab. Nagu siin praegu mehe graafikus jooksevad nädalavahetused vabaks siis üritab suruda nüüd iga nv laps meile et ta saaks väljas käia aga meie abikaasaga tahaks ka ju oma aega. Aga kui graafik jookseb nädala sisse siis lähtub et aga laps ei taha ju sinu juurde tulla.
Mul mure. Nimelt mu abikaasa endine elukaaslane, kellega on neil 3a. ühine laps nõuab elatusraha. Mehel oli temaga tehtud suusõnaline kokkulepe 150€ iga kuu. Neil on ka paika pandud hetkel suusõnaline suhtluskord. Kuna mees on nüüd viimased 3 kuud graafikuga tööl. Ehk 4 tööl ja 4 vaba. Ja üle ühe vabade päevade võtab last. Mis tagab tal võimaluse lapsega rohkem koos olla. Võrreldes varasemale kokkulepe üle nädalavahetuse. Ja kuna meie ja abikaasa lapse elukoha vahemaa pole ka väike, siis on lihtsam kui laps jääb korraga kauemaks isaga, see vähendab sõitmist. Mis on tegelikult korralik kütte kulutus. Algul ta küll krimpsutas nina aga piirdus ainult vingumisega, et võiks rohkem maksta ja vahepeal ei andnud ka kokkuleppe alusel last. Kuid nüüd ta lahkus töölt ja otsustas töötuks end võtta siis andis mehe vastu maksekäsu 225€ mille me vaidlustasime andes meie leibkonna sissetulekute ja väljaminekute ülevaate. (Mul on eelnevatest suhetest ka 3 last). Peale seda panid end kirja perelepitusse mehe algatusel, et saaks selle suhtluskorra ja alimendi summa ikkagi ametlikult paika pandud. Kuid kui mehe eks sai teada, et ma ootan nüüd meie ühist last, siis andis hagi kohtusse. Mina ise kui 3 lapse ema tean neid reaalseid kulutusi lapse peale. Ja ise saan ka sammuti elatist laste peale 150€ + 120€ + 100€ = 370€. Näen et 150 on suht okei summa 3-aastase lapse puhul. Suuremate lastega nagu mul on 8a. 13a. ja 16a. kulub vahest tõesti rohkem, kuigi ennetan seda sellega, et panen iga kuu raha laste suuremate kulutuste jaoks kõrvale. Ja minu teada peaks mõlemad vanemad panustama võrdselt lapse kasvatamisele. Seega siit tekib mul küsimus kui lapse ema on ise töötu ja nõuab 225€ kuidas ta saab ise sama summa lapse peale panustada? Mehele ütleb küll et otsi lisatöö kui ei jaksa maksta aga ta ise? Kas ta ise ei peaks ka tööd otsima, mitte lootma et tema hetkeline elukaaslane ja minu praegune mees peaksid teda üleval pidama. Temal on sammuti kohustus tagada/teenida vahendid lapse kasvatamiseks. Ma olen üritanud otsida netis kuid ei leia mingit infot selle kohta. Kui elatist nõudev vanem on töötu. On ainult elatist maksvate suhtes. Kas ta saab nõuda sellist summat mida ta ise ei suuda lapse peale panustada? Rääkimata lisafaktoritest et laps käib meie juures sammuti, me oleme pidanud lapsele siia ka vahetusriided soetama kuna ema ei anna lapsele normaalseid asju kaasa ja ma tänu rasedusele kodune kuna tööandjal pole mulle kergemat tööd pakkuda. Me oleme lastega igal pool väljas käinud vastavalt võimalustele, mida tema pole teinud. Ehk me oleme ka ikka lapse peale kulutanud raha kui ta meil on. Hetkel on abikaasa ainuke kes saab perest tööl käia ja ülal pidada. Nagu olen aru saanud siis abikaasa eks lähtub elatuskalkulaatorist 225€ aga seal on ka see et päevade arv vähendab seda summat ja tänu sellele on ta ka mõjutanud last et see ei tahtnud mingi aeg isa juurde minna mis oli ka perelepitusse minekuks üks põhjus. Psühholoogilt isegi uurisin et 3 aastane laps on nagu svamm kes imab ema emotsioonid endasse. Kui ema on selle vastu et lapse isa juurde läheb siis hakkab ka laps protestima. Ehk üritab vältida et laps liiga palju isaga koos poleks et alimendi summa ei väheneks. Ehk minu arusaam et see inimene ei lähtu lapse vajadusest ka isaga koos olla vaid lähtub ainult alimendi summast ja rahadest. Aga kui ta tahab oma mehega välja minna siis meie peame küll kohe valmis olema last võtma ja annab kas või jonniva või haige lapse üle. Selgelt näha et see naine ajab lihtsalt oma kiusu ja on raha peal väljas mitte lapse heaolu peale. Meile hõõrub kogu aeg et tal on oma eraelu ka aga tekib küsimus kas meil seda pole või et peame võtma lapse siis kui tema seda otsustab. Nagu siin praegu mehe graafikus jooksevad nädalavahetused vabaks siis üritab suruda nüüd iga nv laps meile et ta saaks väljas käia aga meie abikaasaga tahaks ka ju oma aega. Aga kui graafik jookseb nädala sisse siis lähtub et aga laps ei taha ju sinu juurde tulla.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alates 01.01.2022 ei ole enam miinimumelatise summaks pool alampalka, vaid PkS § 101 alusel väljaarvutatud summa - käesoleval hetkel on selleks 225,64 eurot ühe lapse kohta. Kui laps veedab lahus elava vanemaga aega vähemalt 7 päeva kuus (kalendriaasta lõikes), tehakse nimetatud summast mahaarvamine vastavalt koosveedetud ajale. Kui koos veedetuid päevi on vähem, ei anna seadus paraku alust mahaarvamist teha.
Kui last kasvatav vanem on töötu, ei võta see lapselt õigust saada teiselt vanemalt elatist vähemalt PkS §-s 101 sätestatud miinimummääras - kui see nii oleks, jääks ju laps ülalpidamisest suisa ilma. Samas, on mõlemal vanemal kokkuvõttes kohustus oma last ülal pidada ja hankida selleks vajalikud rahalised vahendid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 16-aastasel noorukil endal on õigus otsustada kodust lahkumise ja turvalisema elupaiga valiku üle?12.12.2022
Kui 16-aastane tunneb, et tal ei ole kodus turvaline elada (vaimne vägivald, hooletusse jätmine, mille tagajärjel söömishäired ja suitsiidkatse), kas tal on õigus kolida perekonna juurde, kes on valmis pakkuma talle turvalist elukeskkonda? Nooruki vanemad eitavad probleeme, lastekaitse ei ole kodukülastust teinud, kuid leiab, et nooruk peaks kodus elama. Samas nooruki vaimne tervis järjest halveneb ja nooruk ise toob välja, et ei suuda kodus olla. Mujal olles ei ole selliseid probleeme olnud.
Kas noorukil endal on õigus otsustada kodust lahkumise ja turvalisema elupaiga valiku üle?
Kas noorukil endal on õigus otsustada kodust lahkumise ja turvalisema elupaiga valiku üle?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse eest hoolitsemise kohustus lasub lapse vanematel. Kui laps tunneb, et vanemate hoolitsus ei ole piisav, on lapsel loomulikult õigus abi otsida - saan aru, et lastekaitsetöötaja on lapse murega tuutav, kuid ei ole teostanud kodukülastust ega ole koduse olukorraga piisavalt kursis. Sellest on kahju ja olen seisukohal, et vajalik on korduv lastekaitsetöötaja poole pöördumine ja arutelu kõikide osapoolte vahel (ema-isa-laps). Lapse kodust lahkumine peaks toimuma kokkuleppel - iseasi, kas 16-aastast last õnnestub takistada, kui ta on igal juhul otsustanud lahkuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandjal on õigus korraldada koosolek-seminar, milles osalemine on kohustuslik, 150 km kaugusel töökohast koos ööbimisega?12.12.2022
Tere
Kas tööandjal on õigus korraldada koosolek-seminar, milles osalemine on kohustuslik, 150 km kaugusel töökohast koos ööbimisega? Kui ei soovita nii kaugele sõita ega ööbida, kas on õigus keelduda? Samal õhtul tagasisõit on küll soovijatele kompenseeritud, kuid siiski tülikas. Ürituse oleks saanud läbi viia ka töökohas.
Lugupidamisega
Kas tööandjal on õigus korraldada koosolek-seminar, milles osalemine on kohustuslik, 150 km kaugusel töökohast koos ööbimisega? Kui ei soovita nii kaugele sõita ega ööbida, kas on õigus keelduda? Samal õhtul tagasisõit on küll soovijatele kompenseeritud, kuid siiski tülikas. Ürituse oleks saanud läbi viia ka töökohas.
Lugupidamisega
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Teie pöördumisele vastamiseks tuleb vaadelda, kuidas on töölepingu seaduses (edaspidi TLS) reguleeritud töötamise asukoht ja töötaja saatmine töötamise asukohast teise kohta tööle.
Töölepingus lepitakse TLS § 5 lg 1 p 8 kohaselt kokku töö tegemise kohas. TLS § 20 kohaselt eeldatakse, et see lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Kui Teil on töölepingus töötamise asukohana märgitud näiteks Tallinn, siis Tallinna piires töötamine on Teie kohustus. Kui kokku on lepitud laiemalt, näiteks Põhja-Eesti, siis töö võib aset leida terves Põhja-Eestis.
Kui Teil on töölepingu töötamise asukohana kirjas Tallinn, siis sellisel juhul on töö tegemine muudes linnades riigisisene lähetus. Tööandjal on õigus töötajaid lähetusse saata, kui ta tasub sõidukulud ja vajadusel ka majutuskulud. Lähetusse saatmisest saab keelduda töötaja, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega last. Samuti saab keelduda lähetusse minemast kui lähetus kestab kauem kui 30 kalendripäeva.
Seega kui tööandja soovib korraldada koosolekut või seminari töötamise asukohast 150 kilomeetri kaugusel ning Teil puuduvad alused lähetusest keeldumiseks, siis on tööandja korraldus seaduspärane olenemata sellest, et koosolekut või seminari oleks võimalik olnud korraldada ka töötamise asukohale lähemal.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas isal on õigus, kui on lapsega haiguslehel, siis maksab proportsionaalselt vähem elatisraha?08.12.2022
Tere
Mul selline olukord, et lapse isa maksab elatist nii nagu seaduses on ette nähtud, aga kui ta on lapsega haiguslehel, siis võtab elatisest haiguslehel oldud päevad maha. Nagu näiteks oli 6 päeva lapsega haiguslehel, siis maksis 181 eurot, 226 euro asemel. Kas tal on selleks õigus?
Mul selline olukord, et lapse isa maksab elatist nii nagu seaduses on ette nähtud, aga kui ta on lapsega haiguslehel, siis võtab elatisest haiguslehel oldud päevad maha. Nagu näiteks oli 6 päeva lapsega haiguslehel, siis maksis 181 eurot, 226 euro asemel. Kas tal on selleks õigus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadus ei näe ette alust elatise erakorraliseks vähendamiseks olukorras, kus elatise maksmiseks kohustatud vanem viibib lapsega haiguslehel. Paratamatult lapsed aeg-ajalt haigestuvad ja vanematel tuleb seetõttu töölt kõrvale jääda, kaotades osaliselt sissetulekus ja tehes võibolla sellel perioodil lapse ülalpidamiseks mõnevõrra rohkem kulutusi.
Elatise vähendamine PkS § 101 lõike 6 alusel (s.o lapsega koosoldud päevade arvelt) on põhjendatud olukorras, kui vanematel on sõlmitud kokkulepe (või on kohus kindlaks määranud), et lahus elav vanem veedab lapsega igakuiselt vähemalt 7 päeva kuus. Seaduse mõtteks ei saa olla see, et jooksva kuu elatist vähendatakse igakordselt erakorralise suhtluskorra muudatuse alusel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kauplus võib keelduda tšekile ettevõtte nime panemast?06.12.2022
Tere,
Olen ettevõtte omanik, ostan ettevõtte tarbeks kaupa ehituspoest, maksan firma kaardiga ja soovin saada tšekile firma nime. Miks pood keeldub seda lisamast. Ja mis seadusest see tuleneb, et ei ettevõtte nime panemisest tšekile keeldutakse. Kas neil on õigust küsida lepingu sõlmimist poe ja ettevõtte vahel?
Olen ettevõtte omanik, ostan ettevõtte tarbeks kaupa ehituspoest, maksan firma kaardiga ja soovin saada tšekile firma nime. Miks pood keeldub seda lisamast. Ja mis seadusest see tuleneb, et ei ettevõtte nime panemisest tšekile keeldutakse. Kas neil on õigust küsida lepingu sõlmimist poe ja ettevõtte vahel?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kuidas arvestada töötunde summeeritud tööaja korral?30.11.2022
Tere.
Lähen 05.12.2022 haiguslehele, käe operatsioon. Töötan summeeritud ajaga, 3kuud. Kui mitu tundi pean detsembris töötama, kui kahest eelmisest kuust on puudujääk 11,5 tundi. Aitäh
Lähen 05.12.2022 haiguslehele, käe operatsioon. Töötan summeeritud ajaga, 3kuud. Kui mitu tundi pean detsembris töötama, kui kahest eelmisest kuust on puudujääk 11,5 tundi. Aitäh
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Kui summeerimisperiood on pikem kui üks kuu, siis võib tööaja summeeritud arvestuse korral tööaeg arvestusperioodil jaotuda ebavõrdselt, st mõnes kuus on enam tööd ja mõnes vähem. Oluline on, et tööandja annaks summeerimisperioodi peale kokku töötajale tööd tema tööaja normi ulatuses.
Töötaja tööaega saab arvestada selliselt, et võetakse tööaja summeerimisperioodi iga kuu kalendaarsed tööpäevad (E-R) ja korrutatakse täistööajaga töötaja puhul 8-ga. Osalise tööajaga töötajal vastavalt temaga kokku lepitud tööajale, nt kui töötajaga on kokku lepitud, et ta töötab arvestuslikult 3 tundi päevas, siis 3-ga.
Näiteks on novembris 2022 aastal 22 tööpäeva, korrutame need 8-ga, saame, et täistööajaga töötava töötaja tööaeg novembris on 176 tundi.
Kui töötajal on tööaja summerimise perioodiks näiteks kolm kuud, siis käesoleva aasta viimsed kolm kuud ning nendes täistööajaga töötava töötaja tööaeg on: oktoober 168 tundi, november 176 tundi ja detsember 168 tundi, kokku 512 tundi.
Seega, tööandja peab töötajale andma ja töötaja tegema näites toodud perioodil 512 tundi. Samas, summeeritud tööaja arvestuse korral, ei pruugi töö aeg olla igakuiselt täpselt vastav normile, see võib mõnel kuul olla suurem, mõnel kuul väiksem, oluline on, et perioodi peale kokku oleks tehtud 512 tundi.
Kui nüüd töötaja on perioodi jooksul puhkusel või haiguslehel, siis tööaeg, mida töötaja peab täitma väheneb töölt ära oldud aja võrra. Selleks on aga oluline vaadata, kas enne töölt puudumist oli tööajakava juba koostatud ja teatavaks tehtud või veel ei olnud.
Kui tööajakava oli enne puudumist teada, siis tööaeg väheneb nende tundide võrra, mis tööajakava kohaselt jäävad puudumise perioodi sisse.
Näide: Töötaja viibib puhkusel 5.-17.12. Selles perioodis oleks töötaja pidanud töötama 100 tundi. Töötaja tööajafond (normtunnid) vähenevad 100 tunni võrra.
Kui tööajakava ei ole koostatud ja töötaja viibib töölt eemal seaduslikul alusel (näiteks töövõimetus, puhkus), siis väheneb tööajafond kokkulepitud tööaja võrra.
Näide: Töötaja töötab täistööaja alusel ja viibib haiguslehel 5-17.12. Tema tööajafond (normtunnid vähenevad) 80 tunni võrra (10 (kalendaarsed tööpäevad E-R) x 8 = 80)
Detsembri tööaja norm sõltub sellest, kas töötaja töötab 23. ja 31 detsembril. Kui ei tööta, siis tema tööaja norm on 168 tundi.
Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra. Seega kui töötaja tööpäev on nii 23. kui 31. detsembril, väheneb tema töönorm 6 tunni võrra ja on 162 tundi
Kui töötaja töötab kas 23. või 31. detsembril, siis väheneb tema tööaja norm 3 tunni võrra ja on 165 tundi.
See kui palju tuleb Teil töötada detsembris sõltub seega kõigepealt sellest, kas Teile on enne haiguslehele jäämist teada detsembrikuu töögraafik ja kas selles graafikus on planeeritud ka eelmistes kuudes normist vähem antud töötunnid (11,5 tundi). Kui graafik on tehtud, siis Teie tööajanorm väheneb haiguslehe perioodi jäävate graafikujärgsete töötundide võrra, kui graafikut ei ole tehtud, siis väheneb tööajanorm kalendaarsete tööpäevade ja Teie arvestusliku päevase tööaja võrra.
Samuti sõltub Teie detsembrikuu tööajanorm sellest, kas Teie tööpäevad on ka 23.12 ja/või 31.12, neil päevil töötjatel tööaeg lühendatud 3 tundi kummalgi päeval.
Summeerimisperioodi lõpus toimub võrdlus Teie summeerimisperioodi tööajanormi ja tegelikult töötatud tundide osas. Kui olete teinud ületunde, siis peab tööandja need hüvitama kas tasulise vaba ajaga järgmise tööajasummeerimise perioodil või maksma nende eest 1,5 kordset tasu. Kui olete teinud normist vähem tunde, siis nende eest maksab tööandja Teie keskmist töötasu.
Üle- ega alatunde ei saa üle viia järgmisse tööaja arvestusperioodi.
Kui nüüd on olukord, kus varasematel kuudel tööandja andis vähe tööd ja perioodi lõpus on oluliselt rohkem tööd, tuleb järgida töö- ja puhkeaja regulatsiooni.
Töölepingu seaduse (TLS) § 51 lg 1 kohaselt peab töötajal 24-tunnise ajavahemiku jooksul olema vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Seega koos vaheaegadega ei saa ööpäevane tööaeg olla pikem kui 13 tundi.
TLS § 47 lg 2 kohaselt on iga 6-tunnise töötamise kohta ette nähtud vähemalt 30-minutiline tööpäevasisene vaheaega. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.
Summeeritud tööaja arvestuse korral peab TLS § 52 kohaselt töötajal olema seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.
Seega, kui tööd on mõnes kuus ka rohkem, siis kindlasti peavad olema järgitud töö- ja puhkeaja normid ja töötajale peab jääma vähemalt seaduses ette antud minimaalne puhkeaeg.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).