Õigus

Tere, korteriomanike vahelisi suhteid reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).

Antud juhul reguleerib olukorda KrtS § 12, mille kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas korteriühistu kaudu. Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 30 lg 2 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.

Eeltoodud sätetest tulenevalt näeb seadus probleemi lahendust korteriühistus. Korteriühistu kõrgeimaks otsustusorganiks on korteriomanike üldkoosolek, mille otsused on korteriomanikele täitmiseks kohustuslikud.

Siseministri määruse 02.09.2010 nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded" § 3 lg 2 kohaselt on põlevmaterjali ladustamise koht hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed, ohutus kauguses, kui see on mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusel. Järelevalvet määruse täitmise üle teostab Päästeamet.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Emapuhkuse (endine rasedus- ja sünnituspuhkus) järel on töötajal valida, kas ta jääb vanemapuhkusele (endine lapsehoolduspuhkus) või jätkab töötamist.

Nii emapuhkuse kui vanemapuhkuse ajaks on töösuhe peatatud. Emapuhkuse lõppemise ja vanemapuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötingimustele, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Seega, kui emapuhkus lõppes või töötaja esitas tööandjale avalduse vanemapuhkuselt tööle naasmise kohta, on tal õigus nõuda avalduses märgitud tööle asumise päevast alates tööd vastavalt töölepingus kokkulepitule (samad tööülesanded, töötasu, tööaeg jms).

Tööandja töölepingut ühepoolselt muuta ei saa (https://tooelu.ee/et/14/toolepingu-muutmine). Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega tööandjal puudub õigus öelda, et puhkuselt naastes on tööaeg muutunud ning et töötaja peaks töötama mingi muu koormusega kui see, mis oli kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Tööandja peab andma tööd samadel tingimustel, mis olid enne puhkusele jäämist.

Juhime tähelepanu, et töölepingus lepitakse kokku konkreetses tööajas (https://tooelu.ee/et/24/tooaeg).

Täistööajaga inimene töötab arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Kokku võib leppida ka osalises tööajas, näiteks poole kohaga töötaja töötab arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas.

Töötaja igakuine normikohane tööaeg arvutatakse selliselt, et konkreetse kuu kalendaarsete tööpäevade arv korrutatakse töötaja töökoormusega.

Näiteks täiskoormusega töötava töötaja käesoleva aasta juunikuu tööaeg on 20 (kalendaarsed tööpäevad) x 8 (töötunnid) = 160 tundi kuus.

Tööaeg võib tööajakava (graafiku) alusel töötaval töötajal päevade ja nädalate võrdluses olla erinev. Nii võib mõnel päeval töövahetus kesta 12 tundi, teisel päeval 6 tundi, mõnes nädalas võib tööd olla 48 tundi, järgmisel aga 32 jne. Oluline on, et töötaja teeb kuu jooksul tööd kuu normtundide ulatuses.

Kui tööandja annab vähem tööd, näiteks juunis on täistööajaga töötaja tööaeg 160 tundi, aga tööandja annab tööd vaid annab 120 tundi, siis on tegemist alatundidega ning nende vähem tööd antud 40 tundi eest maksab tööandja töötajale tema keskmist töötasu. Kui aga töötaja teeb rohkem kui 160 tundi tööd, siis enam tehtud tunnid hüvitab tööandja kas samas ulatuses antava tasustatud vaba ajaga või maksab 1,5 töötasu iga ületunni eest.

Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud tööaja summeerimises pikemaks kui üheks kuuks (maksimaalselt neljaks kuuks), siis ala- või ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpus (https://tooelu.ee/et/24/tooaeg#summeeritud-tooaeg).

Kokkuvõttes, pärast ema- või vanemapuhkust tööle minnes, kehtivad Teil need töölepingu tingimused, millised olid siis, kui Te puhkusele jäite. Muuta saab neid vaid poolte kokkuleppel.

Kui tööandjal ei ole võimalik Teile senistel tingimustel tööd anda ja Te ei ole nõus kokkuleppel töölepingus muudatusi tegema, siis võib tööandjal tekkida vajadus Teid koondada (https://tooelu.ee/et/31/toolepingu-uhepoolne-lopetamine#toolepingu-ulesutlemine-majanduslikel-pohjustel--ehk-koondamine).

Kuna tööandja peab tööle jäämisel eelistama isikuid, kellel on alla kolmeaastane laps, siis peab tööandja ennekõike koondama mõne teise sama tööd tegeva isiku ja võimaldama Teile, kui Teie laps ei ole veel kolme aastane, säilitada töökoht ja teha tööd ema- või vanemapuhkusele jäämisel kehtinud tingimustel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, kui parkla asub maatükil, mis kuulub korteriomandi kaasomandi osa koosseisu, siis on korteriomanikul õigus seda ka kasutada ning korteriühistu ei saa (korteriomaniku nõusolekuta) seda õigust piirata*. Samuti ei saa korteriühistu nõuda korteriomanikule seadusega antud õiguse "lubamise" eest tasu küsida.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

* KrtS § 30 lg 2: Korteriomanik võib nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt.

Tere, korteriühistu ei saa korteriomanikku trahvida. Kui korteriomanik ei allu ühiselu reeglitele, siis lubab seadus nõuda temalt tekitatud rahalise kahju hüvitamist korteriühistule.
Oluline on lisada, et korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset vastavalt sihtotstarvele, ning seda õigust ei saa korteriühistu kasutuskorraga kitsendada.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Veidi jääb ebaselgeks, mis tähendab Eestis tehtud Soomes kehtivad Soome load? Kui tegemist on olukorraga, kus saite Eestis Eesti juhiloa, mis jäi kehtivusaja möödudes vahetamata ja sellest on möödunud üle 5 aasta, siis jah, juhiloa uuendamiseks tuleb sooritada liiklusteooria ja -praktika eksam (LS § 129 lg 4).

Võimalusi on eelkõige kolm:
1. Eraldada uue projektiga seotud varad eraldi äriühingusse ja kaasata investor sellesse äriühingusse.
2. Sõlmida osanike leping, kuhu lisada kokkulepped eri tulude põhjal dividendide tasumise kohta.
3. Lisada kasumi jaotamisega seotud erikokkulepped äriühingu põhikirja, kuid sellisel juhul on kokkulepped läbi põhikirja avalikkusele teada, mida osanikud üldjuhul ei soovi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Sellise tehingu tegemine on lubatud, kui tehing on tehtud turutingimustel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Enne osaühingu tegevuse lõpetamist on soovitatav sõlmida laenuandja (osaniku) ja laenusaaja (osaühingu) vahel kokkulepe, mille sisuks on laenu tagastamine varas. Osaühingu tegevust on võimalik lõpetada osanike otsusel (ÄS § 201 p 1), milleks on vajalik 2/3 häälteenamus (ÄS § 202 lg 1). Äriregistrisse lõpetamisotsuse kandmiseks tuleb juhatusel esitada avaldus registriosakonnale, millele tuleb lisada osanike otsus ja osanike koosoleku protokoll või hääletamisprotokoll, kui otsus on ÄS § 173 tähenduses vastu võetud koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 204 lg 1). Osaühingu lõpetamisel toimub likvideerimine, mille eesmärk on võlgade sissenõudmine, tegevuse lõpetamine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine. Kui ettevõttel varad ja kohustused puuduvad, on ka likvideerimine lihtne.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Juhatuse liike valimiseks on vajalik tema nõusolek. (ÄS § 184 lg 1). Osanike otsusel võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule (ÄS § 184 lg 3). Praeguse juhatuse liikme tagasikutsumiseks on seega vaja osanike otsust ning uue juhatuse liikme valimiseks osanike otsust ja isiku nõusolekut. Äriregistri andmete muutmiseks tuleb esitada avaldus registriosakonnale, millele tuleb lisada osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Tere, ei või. Kirjeldatud tegevused on käsitletavad korterelamu kaasomandi eseme muutmisena või minimaalsest korrashoiuna.
Kaasomandi eseme korrashoiuga seotud küsimusi otustavad korteriomanikud häälteenamusega (vt KrtS § 35 lg 1), ning selle muutmisega seotud küsimusi kokkuleppel (vt KrtS § 38 lg 1).
Iseseisvalt saab korteriomanik asuda kaasomandi eset korras hoidma vaid ohuolukorras (vt KrtS § 37), või, kui teme tegevusega ei kaasne teistele korteriomanikele tavakasutusest suuremaid mõjusid (vt KrtS § 38 lg 2).

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ