Õigus

Küsimus taandub paljuski sellele, mis on veo eesmärk. Tegevusloakohustusest on vabastatud veosevedu järgmiste tingimuste täitumisel (vabastusi on teisigi, kuid antud juhul ei ole teised vabastused seostatavad konkreetse küsimusega):

Tegevusloa kohustusest on vabastatud veosevedu mootorsõidukitega, kui
i) veetav veos on ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja
on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud,
tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud ja
ii) reisi eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veose ettevõttesisene või -väline ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks ja;
iii) sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhivad
ettevõtja poolt töölevõetud töötajad või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad ja;
iv) veost vedavad sõidukid kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga ostnud või rentinud ning
v) selline veosevedu on ettevõtjale ainult lisategevusala;

Teine küsimus seondub sellega, kellena vedajat käsitleda. Asjaolu, et isik ei oma tegevuseks loonud või asutanud äriühingut, ei tähenda, et sellise isiku teatud tegevust ei võiks käsitleda ettevõtlusena. Miks naabrimehe heinapressi on vaja vedada? Kuhu? Mis eesmärgil? Vastused neile küsimustele defineerivad tegevuse vormi. Kui vastustest saab järeldada, et tegemist on ettevõtlusega ja vedu kvalifitseerub veona, mis nõuab tegevusluba, siis on selline vedi vaadeldav tegevusloata veona ja on sellisena keelatud. Vastutusele saab võtta muuhulgas nii sõiduki omanikku kui ka valdajat. Üksnes fakt, et vedu teostav isik ei ole registreeritud veoteenuse osutaja või juriidiline isik, ei pruugi tähendada, et üksnes see asjaolu vabastaks vedaja tegevusloa kohustusest.

Ilma süüdistuse sisu teadmata ja tõendeid uurimata ei ole kahjuks vaidluse perspektiivide kohta hinnangu andmine võimalik. Hankige kohtuvälise menetleja käest väärteotoimiku koopia ja tulge konsultatsioonile. Hindame tõendeid ja kohaldatud karistust ning seejärel saab arvamust avaldada ka kaitsetaktika ning võimaliku kaebuse eduväljavaadete kohta.

Tere!

Isaduse tuvastamiseks tuleb kohtule esitada hagiavaldus, kus on põhjalikult kirjeldatud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja selgelt väljendatud, kellest isaduse tuvastamist nõutakse. Kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise väljamõistmise hagiga, riigilõivu tasuda ei tule, kui aga iseseisvalt, on riigilõivu suuruseks 40 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ette ja maksekorraldus esitada koos hagiga.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Elatise suurust muudetakse alates elatise vähendamise hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt, seega juba tekkinud elatise võlgnevus jääb alles.

Kui elatise nõudja on nõus võlgnevusest loobuma, siis on tal võimalik täitemenetlus igal ajal lõpetada - kui jõuate omavahel kokkuleppele, et elatist ei nõuta ka uuele lahendile eelneva aja eest, siis tuleb elatise nõudjal pöörduda täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui laps on saanud täisealiseks ja koolis ei käi, siis vanematel ei ole enam tema suhtes ülalpidamiskohustust - vabatahtlikult last loomulikult rahaliselt toetada võib, kuid seadus selleks enam ei kohusta.

Kui täitemenetlus on algatatud elatisvõlgnevusest tulenevalt, perioodi kohta, kui laps oli veel alaealine ja tema seaduslikuks esindajaks oli lapse ema, jääb lapse täisealiseks saamisel sissenõudjaks jätkuvalt lapse ema - kas täitemenetlus lõpetada või mitte, on tema otsustada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui mees on kinkinud talle kuuluva kinnistu naisele, on tegemist naise lahusvaraga - PkS § 27 lõike 2 punkti 2 kohaselt on abikaasa lahusvaraks esemed, mille ta omandas abielu ajal kinke teel.

Kui veel täiendavalt on sõlmitud abieluvaraleping, mille järgi abikaasade varasuhteks on varalahususe režiim, käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole omavahel abielus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Alaealisele lapsele on vanem seaduslikuks esindajaks, samaaegselt lasub vanemal lapse suhtes ka ülalpidamiskohustus - kui last kasvatav vanem peab vajalikuks esitada kohtule hagi elatise väljamõistmiseks (eeldusel, et teine vanem vabatahtlikult elatist ei tasu või ei tee seda piisavas mahus), siis ei vaja ta selleks lapse nõusolekut. Vanema kohustus on hoolitseda lapse eest, seejuures tema vajaduste katmise eest, mis paratamatult vajab rahalisi vahendeid mõlemalt vanemalt. Kas ja millisel määral soovib vanem lapsega seda teemat arutada, on juba vanema otsustada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kindlustusandja ja kindlustusvõtja omavahelised õigused ja kohustused, samuti kahjujuhtumite määratlemine on kokku lepitud kindlustustingimustega. Kindlustusandja otsuse analüüs eeldab konkreetsete tingimuste tõlgendamist, mis omakorda väljub vastused.ee portaali vastuste formaadist.

Samas julgen öelda, et klaasi kahjustumine auto kasutaja enda tegevuse tõttu võib siiski olla käsitletav kindlustusjuhtumina ja kindlustusandja vastupidine otsus on vaieldav. Mitmed kahjujuhtumid võivad olla tingitud sõiduki kasutaja enda hooletuse tõttu (liiklusõnnetus näiteks). Hindamist vajab, kas hooletus oli raske või mitte, kuna paljudel kindlustusseltsidel välistab kindlustusvõtja raske hooletus kahju hüvitamise või annab alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Ka antud juhtumis võib tähtsust omada klaasi kahjustamise asjaolud e. kas klaasi kahjustumine oli mõistlikult ette nähtav või mitte. Esimesel juhul võib esineda Teie tegevuses rakse hooletuse element, mis võib mõjutada kindlustusandja täitmise kohustust või selle ulatust, teisel juhul võib aga tegemist olla kokku lepitud kindlustusjuhtumiga, mille aset leidmisel on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus.

Osaniku surma korral läheb osa üle tema pärijatele, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti (äriseadustik (edaspidi ÄS) § 153 lg 1). Üldjuhul on mõistlik võimalikult kiiresti alustada pärimismenetlust, et selguksid pärijad ehk uued osanikud, kes saavad ettevõttega edasi tegeleda. Kohtult on võimalik pärimismenetluse ajaks taotleda pärandvara hoiumeetmete rakendamist, mille käigus määrab kohus juhatuse asendusliikme. Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist (pärimisseadus (edaspidi PärS) § 124 lg 1. Kui ühtegi pärijat ei ole või kõik pärijad on pärandist loobunud, on pärijaks kohalik omavalitsusüksus (PärS § 18 lg 1, § 125 lg 1).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Tere!

Alates 01.01.2022 arvestatakse perekonnaseaduse (PkS) § 101 lõike 5 alusel elatise suuruse kindlaksmääramisel nii lapsetoetuse kui ka lasterikka pere toetusega, st vanem ei pea andma ülalpidamist osas, millega lapse/laste ülalpidamiskulud on kaetud eelnimetatud toetustega. Nimetatud sätte alusel arvutati elatise summast maha pool toetuste summast, arvestatuna eraldi iga lapse kohta.

Alates 01.02.2023, kui eelnimetatud peretoetused kasvavad, loetakse lapse ülalpidamiskulud täidetuks lapsetoetuse arvelt täies ulatuses ja lasterikka pere toetuse osas pooles ulatuses - teisisõnu igakuist elatist vähendatakse poole lapsetoetuse summas ja pooles poole lasterikka peretoetuse summas. Õiglase elatisraha suuruse leidmiseks tuleb arvesse võtta kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, seega elatise konkreetset suurust ma hetkel kahjuks Teile nimetada ei saa - selleks peab teostama täpsed arvutused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand