Õigus

Tere, Laps elab minuga üle nelja aasta. Teine laps elab eksnaisega. See kes elab eksnaisega, sai kunagi emotsiooni käigus lihtsalt kanne tehtud. Pole talle bioloogiline isa. Laps käib eksnaise juures aastas nädal vast kokku. Kummagile me midagi ei maksa. Mõlemad lapsed sissekirjutatud tema juurde, aga päriselt kogu aeg minuga ja kulud kõik minu kanda. Läbisaamine meil raskendatud kuid laste osas pole probleemi. Nüüd siis küsimus. Eksnaine ei ole nõus lapsetoetust mulle andma. Kuigi kasvatan mina. Arvan, et asi selles, et saavad äkki suurperetoetust. Millised on minu võimalused, et saaksin toetuse endale. See on ikka mõeldud lapsele. Teine küsimus, kui on tehtud isa kanne kui pole bioloogiline isa kuid sellest on mitmeid aastaid möödas, siis ma ei saa seda kuidagi vaidlustada enam?

Naaberkinnistu uus omanik nõuab pinnasevalgumise ja pinnase vee juhtimise lõpetamist tema kinnistule. Kinnistud loodi 80-ndatel ja antud olukorra vanus on juba 30 aastat.
Aiapostide alumine pinnas on kaldu naaberkinnistu poole.
Kinnistute kõrguste vahe on ca 1m.
Ise ostsin antud kinnistu 3 aastat tagasi ja vana omanikuga sellel teemal probleeme ei olnud.
Kuidas reageerida naabri nõudmistele.
Kas väita, et on tegemist loodusliku olukorraga kuna see on olnud seal juba 30 aastat.
Mind see teema ei häiri, naaber väidab see riivab tema silmailu.

Tänud vastuse eest.

Tere

ostsime aastaid tagasi koos poja isaga maja. Sissemaksu raha tuli tema poolt, samuti on ta tasunud laenumakseid. Kinnisvara on kaasomandis. Koos elanud me praktiliselt polegi (tegu on välismaalasega). Praegu on majal veel hüpoteek ja laenujääk. Oleme rääkinud maja müügist, aga pole saanud kokkuleppele müügist saadava summa jagamisel. Kas ma võin nõuda poolt müügisummast või pean ma midagi laenumaksete ja sissemaksu katteks kompenseerima? Mis juhtub, kui me omavahel kokkuleppele ei saa?

Tere
Olen jäänud korduvalt vahele ilma lubadeta sõiduga. Nüüdseks on autokool peaaegu lõpuni viidud, kuid politsei ei suuda mulle öelda kas minu piirang lubadele on 1 aasta või 3 aastat. Kuhu peaksin pöörduma, et see info saada või ongi see vaid katse-eksituse meetod, kas saan eksamile registreeruda või ei saa. Viimati oli karistuseks tingimisi vangistus mis lõppes eelmine aasta detsembris.

Tere

KÜ soovib välja vahetada kanalisatsiooni püstaku toru, kuna toru katki. KÜ nõuab, et ma pean tagama juurdepääsu torustikule st praktiliselt poole vannitoa seina lammutamist (plaadid, kipsid jne), aga probleem selles et vannituba on renoveeritud täismahus ja jätsime ainult nii suure ava et saaks ligi veemõõtjale ja vajadusel saaks ka veetorustiku ära vahetada. Pean siinkohal ka märkima et kanalisatsiooni torustiku saht ei olnud avatud (kahjuks isegi ei tulnud selle peale, et peaks selle lahti lõhkuma) ka siis kui meie remondi tegime, see on koguaeg seina taga olnud (tegemist hruštšovka tüüpi majaga). Põhimõtteliselt saan ma aru nii, et mina peaksin lahti võtma nüüd oma seina (plaadid ja karkassi) ja ühistu peaks siis ise sahti lahti lõhkuma. Siit nüüd tulebki konks, nende soov, et kõik peaks mina lahti võtma ja taastamistöödest ei taha nad midagi kuulda.

Tere,
Ühistu küttesüsteemi renoveerimise käigus paigaldati korteritesse igasse tuppa radiaatoritele nii termostaadid kui ka mõõtjad. Vannitubadesse ei paigaldatud, väitega, et vannitoad on kõik ühesuurused.
Kui küttekulude tasumisel tubades käib arvestus reaalselt tarbitud soojuse järgi, siis vannitoa soojuse eest tasudes käib arvestus korteri ruutmeetrite järgi. Praeguses olukorras, siis näiteks 100 ruutmeetrisel korteril maksab vannitoa soojus poole rohkem kui 50 ruutmeetrise korteri vannitoasoojus.
Kas on õiguspärane pidada sellisel puhul arvestust ikka korteri ruutmeetrite järgi või on normaalne, et vannitubadesse tulev soojus jagatakse korterite vahel võrdselt ja kas sellisel puhul kui käib ikka ruutmeetrite järg tasumine, võib korteriomanik ise paigaldada vannituppa nii termostaadi kui ka mõõtja?

Tänades

Tere,

Pöördun Teie poole küsimusega meie KÜ soojavee arvete jagamise osas.
Algul pean veidi selgitama mis hetke olukord on. Ehk meil on 3 maja KÜ’s, kes ostavad teenust ühelt soojusenergia pakkujalt. Meil on ka olemas haldusfirma kellega on soojuusenergia firmaga leping (mitte otse KÜ’l, ehk KÜ ei saa arveid vaidlustada teenuse pakkujaga).
Teenuse pakkuja arvetel pole korrektset jaotust majade vahel ehk vastavalt maja tarbimisele, selle asemel on kaks rida identse koguse ja hinnaga, lisaks on veel üks rida mis on nö hooldus ja see summa on kirjas EUR’s (just selle summa kohta sooviksin saada selgitust).
Kuna arved on ebakorrektsed ja ei vasta majade tarbimisele, siis KÜ juhatus otsustas, et nad teevad oma kalkulatsiooni võttes arvesse kogu arve lõppsumma ja jaotavad seda protsentuaalselt kõikide majade vahel ehk mitte ainult tarbitud kogus/hind vaid ka võtavad kalkulatsiooni sisse eraldi seisva summa mis on märgitud EUR’s.
Küsimus, kas see on seadusega kooskõlas, et kogu arvel olev lõppsumma jaotatakse nende vahel kes sooja vett kasutavad, ehk nö tekitatakse oma m3 hind sellest mitte vastavalt seadus punktile § 40.  Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel ega ka mitte arvestades „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika“ punkt 3.4.3 (meil pole midagi ka eraldi kirjas põhikirjas ja pole korteri omanike kokkulepet, et see uus arvestus on aktsepteeritav ja et kõik on nõus sellega).
Kas summa mis on EUR’s teenuse pakkuja poolt välja toodud ei peaks tegelikult jaotatud olema kõikide korteri omanike vahel vastavalt m2?
Kuna juhatus ei võta meid ka kuulda ja muudatusi ei tee, siis kuidas peaksime käituma ja kelle poole pöörduma? Kas peaksime üldse neid arveid maksma ja kas peaksime nõudma ka vanade arvete ümber arvestust?

Tere,

kas eraldusmärkideta politseiautot tohib peatada/paigutada nt kõnniteel, kahe sõidutee vahele pimedal ajal või auto esiotsaga vastassuuna poole liiklusjärelevalve teostamiseks (nt kiirusemõõtmine, alkoholijoobe kontroll jne)

Tere!

Korteriühistu juhatuse liikmed otsustasid välja lülitada kütte kõikidest ühistu garažidest, maja küttekulude pealt kokkuhoidmiseks.
Kas antud tegevus nende poolt on seadusega vastavuses? Olen ostnud garaažikoha, kus on sees küte ja isiklikult arvan, et seda õigust ei saa keegi mult ära võtta.
Lisaks on KÜ kehtivas põhikirjas punkt mis selle ka välistab. Kas enne tuleb hakata siis ka põhikirja muutma?
Väljavvõte KÜ põhikirjast
2.2.10. Arvestuse aluseks võetakse:
Küte – jagatuna korteriomandi summaarse pinna, s.h eluruumid, panipaigad ja garaažid, 1m2 alusel;

Ette tänades

19.09 teavitas alumise korruse elanik, et nende lagi tilgub vett. Ülemise korteri elanik ütles, et tal kõik korras. Tegemist 2-korruselise puumajaga. Ühistu kutsus veeavarii likvideerimiseks osaühingu. Selgus, et 2 korruse kraanikausi all olev toru lekkis. Ettevõte vahetas toru ja ühistu esitas omanikule arve. Omanik on nõus maksma, kuid summa tundub kunstlikult suureks aetud. Väljakutse €30,00, Kahe korrusevahelise lekke tuvastus €210,00, Sifooni vahetus €36,00, Sifoon €16,80, Kilometraaži tasu objektile ja tagasi 90km €45,36, Kokku 338,16 eurot. Tegemist on linnas asuva majaga, miks kutsuti firma 45 km kauguselt? Ei ole tunnihinda? ja lekke tuvastus 210 eurot? Näeme sellist asja esimest korda. Ühistu väidab, et maksis selle arve. Korteri omanik ei ole nõus kuna tundub kunstlikult suuremaks näidatud arvega. Kas ühistul on õigus korteriomanikult nõuda arve tasumist sellises summas mida ei olnud eelnevalt korteri omanikuga kokku lepitud? Samuti ei teavitatud korteri omanikku torutööde spetsialisti väljakutsest ja mis tingimusel/kuidas tasustamine? Tundub, et tegemist on tuttavale kuuluva firmaga kellele anti võimalus teenida. Linnas on nii palju torutöö teenust osutavat firmat, miks kutsuti 45 km kauguselt?