Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas rahaline pool vaja võrdselt katta, kuna lapsed käivad mõlema pool, vaatamata sellele, et mina ei saa hetkel tööl käia?13.02.2020

Tere.
Oleme elukaaslasega lahku läinud ja meil on kolm ühist last (11, 8 ja 1,8 a.). Vanemad lapsed käivad ühe nädala isa juures ja teise nädala minu juures. Noorem laps käib isa juures siis kui ta soovib ja aega saab. Ise kolisin lastega meie ühisest kodust välja ja üürin korterit. Tööl veel käia ei saa, kuna lasteaia koha sain nüüd alles ja harjutame. Laste isa leiab, et kuna lapsed on võrdsel jagatud, siis rahaline pool peab ka võrdne olema. Muidugi saan aru, et nii peabki olema, aga kui ma tööl hetkel käia ei saa ja palga vahe on meil ka märgatavalt suur, siis kas mul oleks õigust elatist nõuda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanemate majanduslik olukord on märkimisväärselt erinev, peaks ka laste ülalpidamise kohustus jagunema vastavalt vanemate varanduslikele võimalustele. Üks variant võiks olla ka see, et laste isa võtab enda kanda rohkem kulutusi, näiteks tasub ainuisikuliselt kooliga ja huvialadega seotud kulude eest, samuti ostab lastele rõivad-jalanõud. Selline jaotus vähendaks oluliselt Teie kulutusi laste ülalpidamisele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Millest alustada, kui mu uus elukaaslane lapsendaks minu lapse, kuna pärisisa ei ole huvi tundnud?13.02.2020

Tere. Mure järgmine, olen lapse isast lahus juba kolm aastat ning elan koos oma praeguse elukaaslasega, kes on minu kõrval olnud kaks aastat. Ja laps kutsub teda, kui oma isa, kuna pärisisa pole tema vastu siiani huvi tundnud, kuid on maksnud alimente, kuna tal kohtu kaudu need välja nõutud. Mis võimalused meil oleks? Lapsel on minu perekonnanimi. Millega alustada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapsendamiseks on vajalik teise bioloogilise vanema nõusolek (välja arvatud juhul, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus perekonnaseaduse § 135 alusel täielikult ära võetud). Kuivõrd eeltoodud aluseid Teie kirjelduse kohaselt ei esine, kuid lapse isa ei ole lapse elus osalemisest huvitatud, peaksite pöörduma esimeses järjekorras lapse isa poole ja temalt küsima, kas ta on nõus vastava nõusoleku andma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui ema elab 2 lapsega välisriigis ja isa Eestis, mis riigi seaduste järgi tuleb elatist maksta?13.02.2020

Tere
Kui ema elab 2 lapsega välisriigis ja isa Eestis, kas siis elatisraha lastele peab isa tasuma summas, mis kehtib välisriigis või Eestis?
Juhul, kui laste asukoha riigi seaduste järgi, kas siis tuleb isal esitada välisriigi vastavale ametile dokumendid sissetulekute kohta Eestis?
Suur tänu!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üldreegli kohaselt toimub elatisvaidluse korral kohtumenetlus selles riigis, kus on lapse alaline elukoht. Kui kohtumenetlus toimub välisriigis, siis tuleb elatise maksmiseks kohustatud vanemal esitada kõik tõendid, mida kohus temalt otsuse langetamiseks vajab - seadusandlus riigiti erineb, seega ma ei saa täpselt nimetada, milliseid tõendeid kohus küsida võib.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mu isa peab seaduse järgi õele elatist veel maksma või on see nüüd vabatahtlik, kuna ta 18 täis?12.02.2020

Tere!
Mu 18-aastane õde tahab isa käest nõuda elatist. Ta õpib esimest aastat ülikoolis päevases õppes ja on elanud ema juures viimased kaks aastat. Tõi isale välja §97 teise punkti, kus ta peaks saama kuni 21-eluaastani raha, kuid keeldub põhimõtteliselt ise tööle minemast ja nõuab nö taskuraha. Isal on aga rasked laenukoormad peal ja tal pole füüsiliselt rohkem võimalik töötada.
Kas mu isa peab seaduse järgi õele elatist veel maksma, või on see nüüd vabatahtlik, kuna ta 18 täis? On seaduses ka mingit punkti, mis selle nö vabatahtlikuse välja tooks, et ei peaks kohtusse pöörduma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui 18-aastane laps õpib ülikoolis, on tal PkS § 97 p 2 kohaselt õigus saada oma vanematelt ülalpidamist. Kui laps elab koos emaga, täidab ema lapse suhtes ülalpidamiskohustust vahetult ja lapsest lahus elav isa peaks seda tegema elatise maksmise teel.

Täisealise lapse ülalpidamise suurusele ei ole määratud miinimummäära (alaealise lapse puhul on see pool miinimumpalka) ja elatise suurus oleneb täisealise lapse tõendatud vajaduste suurusest - pool sellest oma ema kanda, teine pool lahus elava vanema kanda, kes teeb seda elatise maksmise näol.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas taastusravis käimine läheb tööaja sisse?12.02.2020

Tere.
Käin taastusravis teises linnas tööajast umbes 3-4 tundi päevas. Meil on 4 kuu tööaja arvestus ja minul kindel kuutasu. Tulevad ka ületunnid, mis kajastuvad ka töögraafikus. Kuidas märkida töögraafikusse tööl oldud aeg ja näiteks 4 tundi arstil käimiseks kulunud aeg? Kas arstil käimise aeg minu puhul maksustatakse keskmise töötasuga või täis kuutasuga? Käin tööl E-R 8-16.30.

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Vastamisel lähtun töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §§ 38 ja 42. TLS § 38 reguleerib töötasu maksmist töötamise takistuse korral. Töötamise takistuse korral tuleb anda töötajale TLS §-st 42 tulenevalt vaba aega. Vaba aja andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama nii ettevõtte kui töötajate huvidega. Mõistlikkuse põhimõte on kirjas võlaõigusseaduse §-s 7, mille kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.

TLS ei sätesta mitu korda võib töötaja tööajast käia arsti juures ning kas seda võib teha mitme tunni või terve päeva ulatuses. Kuna seaduses ei ole sätestatud kindlat perioodi pikkust ning lõplikku loetelu, millistel juhtudel võib TLS § 38 ja § 42 kasutada, siis tuleb kasutada mõistlikkuse põhimõtet. Sotsiaalministeeriumi poolt kommenteeritud töölepingu seadus toob välja mõned näitlikud olukorrad, kus vaba aja andmist ning keskmise töötasu maksmist peetakse mõistlikuks (kättesaadav siin: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf lk 82-84).

TLS § 38 kohaselt peab tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel. See tähendab töötasu säilitamise kohustust mõistliku aja jooksul. Kui töötegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitte andmine ja töötasu mittemaksmine.

Olukordade hindamisel tuleb arvesse võtta töötaja tööaja korraldust, situatsiooni ajutisust ning ootamatust. See tähendab seda, et kui töötaja peab nt külastama arsti, kas tal on võimalik seda teha väljaspool tööaega. Kui töötajal on võimalik antud toimingut teha ka väljaspool tööaega, siis oleks mõistlik antud tegevus planeerida väljaspool tööaega. Situatsiooni ajutisus tähendab seda, et tegemist on piiratud ajavahemikuga, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva takistusega (näiteks on perekonnas tekkinud ootamatu hädaolukord, mis muudab töötaja kohaloleku vajalikuks). Lisaks saab töötaja vaba aega ja keskmist töötasu nõuda töötaja isikust mittetuleneval ning ootamatul (mitte planeeritud) põhjusel, nt töötaja korteris on toimunud vargus ning ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi, töötaja kodus on veeavarii, töötaja peab minema lähedase matusele, töötaja perekonnas on juhtunud õnnetus vms.

Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ja töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Näiteks saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatuses, samas kui paaripäevase terviserikke korral tuleb võtta haigusleht. Kui töötaja peab pikema perioodi vältel käima pidevalt tööajast meditsiinilistel protseduuridel, siis ei saa eeldada, et tööandjal on jätkuvalt vaba aja andmise ja töötasu maksmise kohustus TLS § 38 alusel.

Eelkõige tuleks tööandjal sellistele olukordadele mõelda varakult ja sätestada ettevõttesisesed reeglid. Töötajatega tasuks läbi rääkida, millised olukorrad, millises ulatuses on mõistlikud, millised mitte. Üldjuhul ei ole probleemiks kui selline olukord on ühekordne. Küsimused ja arusaamatused töötaja ja tööandja vahel tekivad pigem siis kui tarvis tööajast eemal viibida mitmeid kordi. Seetõttu tuleb ühiselt jõuda kokkuleppele, millises ulatuses ärakäimisi peetakse mõistlikuks.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas vastavalt seadustele on täiskoormus lubatud kanda töölepingusse ka väiksema kui 40 tunnise töönädala korral?12.02.2020

Tere, kas vastavalt seadustele on koormus 1 lubatud kanda töölepingusse ka väiksema kui 40 tunnise töönädala korral?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingusse märgitakse töökoormus, milles on tegelikult kokku lepitud. Kui kokkulepe on täistööajas, siis nii märgitakse, siis kui kokkulepe on osalises tööajas, siis märgitakse ka töölepingusse osaline tööaeg. Ehk teisisõnu tegelik olukord ja tegelikud kokkulepped peavad kajastuma ka töölepingus.

Kui Teie töötate osalise tööajaga, aga töölepingus on kirjas täistööaeg, siis vaidluse korral võib olla keeruline tõendada, millised on tegelikud kokkulepped.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas see on korrektne, et puhkusetasu eraldi ei arvestata, vaid on jooksev töötasu arvestus ka puhkuse aja kohta?12.02.2020

Mul küsimus puhkusetasu osas. Alustasin väiksemas ettevõttes tööd ja puhkasin jaanuaris 5 päeva. Märkasin, et puhkusetasu ei makstud jaanuari puhkuse eest. Töötasu on põhipalk+ tulemustasu. Küsimuse peale vastas juht nii: “Meil ei ole eraldi puhkusetasu arvestust kui sa seda just ei soovi. Meil on kõik töötajad soovinud, et pidevalt jookseks töötasu arvestus. Seega ka müügid, mis realiseeruvad puhkuse ajal, lähevad boonuse/ palga arvestusse.” Pole sellist olukorda varem kogenud. Kuidas seda mõista ja mis seadus ütleb?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Määruse nr 91 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 1 lg 1(1) kohaselt puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu, kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu. Kui töötaja on ettevõttes töötanud lühemalt kui kuus kuud, siis vaadeldakse neid kuid. Ehk kui töötaja on neil kuudel saanud üksnes muutumatu suurusega töötasu, siis jätkatakse muutumatu suurusega töötasu maksmist.

Kui töötajal on olnud muutuva suurusega töötasu, nt on saanud lisatasusid, ületunnitöötasu vms, siis tuleb puhkusetasu maksmiseks arvutada keskmine töötasu.

Paljudel juhtudel on töötasu säilitamine töötajale kasulikum kui keskmise arvutamine. Töötajale soodsamat sätet võib alati rakendada. Kui Teil on muutuva suurusega töötasu, siis selleks, et teada, kas tööandja on Teie puhkusetasu puhul korrektselt käitunud, on tarvis arvutada keskmine tasu ja võrrelda seda töötasu säilitamisega.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mis karistus võib oodata juhti, kes sõitis otsa ülekäigurajal liigelnud jalakäijale, jalakäija õnneks väga viga ei saanud?11.02.2020

Autojuht sõitis otsa ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale. Jalakäija sai kergeid vigastusi, haiglaravi ei vajanud. Auto kahjustada ei saanud. Kohal käis politsei, kes olukorra fikseeris. Mis võib oodata süüdlast? Eelnevaid rikkumisi ei ole, load juba u 10 aastat, olnud korralik liikleja.
Ja veel kui auto on ettevõtte nimel, siis mis kaasneb ka sellega?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusnõuete rikkumise tagajärjena inimesele kerge kehavigastuse (tervisekahjustuse) põhjustamine kvalifitseerub LS § 223 lg 1 kohase väärteona, mille eest seadus näeb ette rahatrahvi kuni 1200 eurot, aresti kuni 30 päeva või juhtimisõiguse ära võtmise kuni 6 kuuni. Lisakaristusena saab juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kui juht oli kaine, omas juhtimisõigust ja liiklusõnnetus toimus ettevaatamatusest, võib prognoosida, et karistus piirdub rahatrahiga umbes selle keskmises määras. Kui juhil on kehtivaid karistusi, võib kõne alla tulla ka lisakaristuse kohaldamine.

Asjaolou, et sõiduk kuulub ettevõttele, süüteovastutuse seisukohalt tähtsust ei oma.

Küll on kahjustada saanud jalakäijal põhimõtteliselt õigus nõuda kahju põhjustanud juhilt või sõiduki valdajalt (ettevõttelt, kui juht juhtis sõidukit tööalase ülesande ja korralduse raames) mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitab teatud osas (sõltuvalt kehavigastuse raskusastmest) ka kindlustus, kuid iseenesest ei välista see kannatanu õigust küsida lisahüvitist juhilt, kui ta leiab, et kindlustuse poolt makstud eelduslik hüvitis ei kata kogu kahju. Juhil seevastu on õigus kaasata hüvitisvaidlusesse ka kindlustus ja nõuda kindlustuselt hüvitamiskohustuse täitmist kannatanu ees. Üldjuhul vaieldakse täiendava hüvitise küsimus selgeks kohtus.
 

Küsimus: Kas mul on õigus nõuda DNA testi, et oleks kindel, et laps, kelle järgi maksan emale elatisraha, on minu laps?10.02.2020

Tere.
Maksan igakuiselt elatisraha lapse emale, aga laps minuga ei suhtle. Oli juba ammu kahtlus, et laps ei ole minu oma. Kas on mul õigus nõuda DNA testi, et oleks kindel, et laps, kelle järgi maksan emale, on minu laps? Ja kuidas saab vormistada uuringu?
Tänan vastuse eest.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse ema ei ole vabatahtlikult DNA-analüüsi läbiviimisega nõus, on võimalik taotleda isaduse vaidlustamist kohtu kaudu. Sellel on siiski omad piirangud - isaduse vaidlustamise hagi on võimalik esitada kuni 1 aasta jooksul peale seda, kui Teile said teatavaks vaidlustamise aluseks olevad asjaolud. Kui isaduse vaidlustamise tähtaeg ei ole veel lõppenud, tuleb esitada kohtule vastav hagi ja tasuda ka riigilõiv. Võimalusel soovitan Teil hagiavalduse vormistamisel kasutada spetsialisti abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Milliseid lube ja kinnitusi on vaja, et võiksin lapsega Soome kolida?10.02.2020

Selline mure.
Soovin lapsega elama asuda Soome. Meil on olemas kohtumäärusega ainuotsustusõigus lapse viibimiskohta, tervishoidu ja haridust puudutavates küsimustes.
Kas pean isalt saama eraldi mingi loa (notari) kinnituse?
Soomest koolist uurisin, et sobib ainult kohtumäärus. Kuidas peaksin tegutsema edasi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohtumäärus ei sisalda territoriaalset piirangut (st kehtib ainult Eesti Vabariigi piires), ei ole Teil lapse isalt täiendavat nõusolekut vaja, piisab kohtulahendist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand