Õigus

Konkreetselt kirjeldatud olukorras eesõigusreeglit liiklusseadusest ei leiagi. Üldreegel on LS § 54 lg 2, mille kohaselt tuleb kitsal sõiduteel vastuliikuvast sõidukist möödumiseks hoida võimalikult paremale ning vajadusel võib sõita ka teepeenrale. Tõusul/langul sätetab teeanemise kohustuse LS § 54 lg 4 (teed peab andma laskuv juht) ja ühepoolse takistuse korral § 54 lg 3 (teed peab andma juht, kelle pool takistus on). Kui aga on tegemist mõlemapoolse takistusega või näiteks ka kinni tuisanud kitsa teega, siis teeandmise reegel puudub. Sellisel juhul tuleb üheaegselt kitsale kohale lähenevaid sõidukeid käsitleda teineteise suhtes etteaimatavate takistustena ning juhinduda tuleb LS § 50 lg 3 p-st 1 ja 2, mille kohaselt peab valitud sõidukiirus olema selline, mis võimaldaks sõiduki peatamise eespoolse nähtavusulatyuse piires mistahes etteaimatava takistuse ees. Kui tingimused seda nõuavad, tuleb seisma jääda. Edasi tuleb situatsioon lahendada terve mõistuse abil lähtudes LS §dest 14 ja 16 sätestatust e. vältides kahju põhjustamist. Kui tervet mõistust napib ja seeläbi tekib kahju, lahendab vastutuse küsimuse vaidluse korral kohus.

Oluline on teada teisaldamise alust. Samas sundmüüki ei saa sõidukit panna niisama. Sõiduki võõrandamine senise omaniku tahte vastaselt eeldab sõiduki konfiskeerimist e. senise omandisuhte sunniviisilist lõpetamiseks. Konfiskeerimisotsus tehakse üldjuhul koos süüteoasjas tehtava otsusega, millega mõistetakse süüdlasele karistus. Konfiskeerimisotsusele eelneb üldjuhul arestimisotsus. Mõlemaid otsuseid on sõidukiomanikul võimalik vaidlustada.

Konfiskeerimine on reguleeritud karistusseadustiku §des 83-85. Üldjuhul saab konfiskeerida süüteo toimepanijale kuuluvat sõidukit. Kolmandale isikule kuuluvat sõidukit saab konfiskeerida juhul, kui kolmas isik aitas süüteo toimepanemisele kaasa või teadis, et sõiduk on talle võõrandatud konfiskeerimise vältimiseks või on omandanud sõiduki turuhinnast oluliselt odavamalt.või süüteo toimepanija arvel.

Liisingulepingu (kasutuslepingute või omandiresvervatsiooniga müügilepingute) alusel kasutatavate sõidukite puhul konfiskeeritakse nimetatud lepingutest tulenevad varalised õigused (näiteks õigus saada tulevikus sõiduki omanikuks).

Soovitan edaspidi küsimuse sõnastada lihtsalt ja maakeeli - küsimuse sisust ja faktilistest asjaoludest tekib selgem ülevaade ja ka vastuse andmine on lihtsam. Praegusel juhul ei saa ma küsimusest väga hästi aru. Mis tähendab ja kes selles kaasuses on mootorsõidukit ajutiselt omav asutus, kes valdab sõidukit? Kas sõiduki arestinud politseiasutus? Või juriidiline isik, kes sõidukit volituse alusel kasutas? Kas sõiduki valdaja oli liiklusregistrisse kantud vastutava kasutajana, et küsimuses sellist terminit kasutatud on?

Eeldan, et küsitud on, kui kaua võib politseiasutus sõidukit kinni pidada ja millised on sõidukiomaniku õigused selle tagasisaamiseks.

Sõiduki kinnipidamine võib toimuda nii liiklusseaduse § 92 alusel kui ka arestimisena konfiskeerimisotsuse täitmise tagamiseks. Kui sõiduk on hoiule võetud LS § 92 alusel, siis § 92 lg 9 kohaselt tagastatakse sõiduk selle omanikule peale hoiu- ja teisaldamiskulude tasumist. Kui sõiduk on tunnistatud asitõendiks süüteoasjas, otsustab selle tagastamise lubatavuse süüteoasja menetleja. Kui sõiduk on arestitud konfiskeerimise tagamiseks, siis on huvitatud isikul võimalik arestimisotsust vaidlustada. Kui otsus jääb jõusse, siis on sõiduk arestitud kuni konfiskeerimisotsuse tegemiseni ja sõltuvalt otsuse sisut ka peale seda.

Leppetrahv on oma sisult tsiviilõiguslik sanktsioon lepingu rikkumise eest. Nende vaidlustamine käib hagimenetluse korras maakohtutes. Parkimislepingutele kohaldatakse seaduses lepingute kohta sätestatut. Nõude sisu praeguse info kohaselt kommenteerida ei saa, kuna ei ole kursis konkreetse parkimiskorraldusega ja lepingutingimuste täitmise võimalikkusega sündmuskohal. Nagu lepingupoolte vahelistes suhetes ikka, tuleb ka parkimislepingute puhul lähtuda muuhulgas hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest. Kui tasulises parklas ei ole parkimistasu maksmise võimalust või viidet sellisele võimalusele, siis võib kõne alla tulla eeltoodud põhimõtete rikkumine ka. Samuti pole välistatud, et kui parkida soovijal puudub võimalus tasuda parkimistingimustes sätestatud viisil (näiteks mobiiliga), siis võib kõne alla tulla ka vajadus kaaluda konkreetse parkla kasutamisest loobumist.

Lugupeetud pöörduja

Vastamisel eeldame, et Te olete oma küsimuses tööstaaži all silmas pidanud, seda, kas tasustamata puhkuse aeg kuulub põhipuhkuse andmise aluseks oleva aja hulka.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 2 kohasel arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Seega tasustamata puhkusel oldud aja eest ei teeni töötaja põhipuhkust.

Mis puudutab tööstaaži, siis TLS mõttes tööstaaž ei katke, sest sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 3 p 1 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui on sotsiaalmaksu kuu miinimummäär. Tasustamata puhkuseaeg loetakse sotsiaalmaksu arvutamisel tööajaks. Seega kui töötaja viibib tasustamata puhkusel, tuleb sellegipoolest maksta sotsiaalmaks kuu miinimummäära alusel. Kui töösuhe lõpeb nt koondamise alusel, kus on etteteatamistähtaja arvutamiseks tarvis teada töötaja tööstaaži tööandja juures, siis loetakse tasustamata puhkuse aeg tööstaaži hulka, sest töösuhe ei katke (tööandja maksab sostiaalmaksu kuu miinimumäära).

Kui tööstaaži all on silmas peetud pensioni maksmiseks arvutavat tööstaaži pikkust, siis selles küsimuses palume pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Tulumaksuseaduse § 23 p 2 kohaselt on maksuvaba tulu 2017. aastal 2160 eurot, s.o 180 eurot kuus. Maksuvaba tulu arvestatakse üks kord kuus. Nt kui töötajale on samal kuul makstud töötasu, millelt on arvestatud maksuvaba tulu, siis teistelt tasudelt maksuvaba tulu enam ei arvestata.

Lisaküsimused maksuvaba tulu ja maksude kohta on võimalik esitada Maksu- ja Tolliametile e-kirja teel emta@emta.ee või telefoni teel 880 0811

Lugupeetud pöörduja

Tööandjal on kohustus kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse mõju all olev töötaja (töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lg 1 p 15). Selle nõude eesmärk on ohutu töökeskkonna tagamine. Ka töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 6 kohaselt on töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavate töötingimuste tagamine üks tööandja põhikohustustest.

Seega tööandja peab tagama ja võtma kasutusele meetmed, mis tagavad ohutu töökeskkonna nii töötajale endale, kaastöötajatele kui ka nt klientidele jne. Arvestades teatud tööde ohtlikkust (nt tootmine, bussijuhid jt), siis on tööandja soov olla kindel töötajate kainuses, mõistetav.

Lisaks annab TLS § 88 lg 1 p 4 tööandjale õiguse ja võimaluse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib jätta hoiatamata kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või kui muul põhjusel hoiatamist hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata ei saa. Arvestades teatud tööde suuremat vastutusemäära ja hoolsuskohustust, siis võib joobes olek olla piisavalt raske rikkumine, et tööleping päeva pealt töötajaga üles öelda. Igat olukorda tuleb siiski hinnata eraldi.

Kahjuks aga ei reguleeri ükski seadus reegleid selle kohta, kas ja kuidas tööandja saaks tuvastada töötaja joobes olekut. Seejuures peab tööandja aga arvestama, et töötaja joobeseisundi tuvastamine on isikuandmete kaitse vaates töötaja tervisega seotud andmete ehk delikaatsete isikuandmete töötlemine ning seda tohib teha vaid töötaja nõusolekul või seaduses sätestatud juhul.

Küsimusi tekitab see, et kui mõni töötaja ei puhu alkomeetrisse või puhub alkomeetrisse ja tuvastatakse joove ning tööandja ütleb töötajaga sel põhjusel töösuhte üles, siis kas olemasolevad tõendid on piisavad, et tõendada joobe olemsolu. Ainuüksi puhumata jätmine ei tõenda joobes olekut. Isegi alkomeetrinäit ei pruugi tõendada joobe olemasolu. Vaidluste puhul on arvesse võetud nt teiste töötajate tunnistused, kes tajusid, et töötajal on joobes isiku tunnused (lõhnad, käitumine jms).

Seega kokkuvõttes võib öelda, et kuigi töötajal on iseenda tegude üle kõige suurem vastutus, siis arvestades teatud tööde iseloomu ja ohtlikkust, siis on igati mõistetav tööandja soov täita oma kohustust ja tagada ohutu töökeskkond. Siiski on alkomeetrisse puhumiseks tarvis töötaja nõusolekut. Kui töötaja on nõus, on see igati korrektne kokkulepe ja tegevus. Kui töötaja ei puhu alkomeetrisse, siis see ei saa olla vallandamise põhjuseks. Vallandamise põhjuseks saab olla joobes olekus tööle tulek, mida tööandjal on kohustus vaidluse korral tõendada. Kui tööandja töötaja vallandab, siis on töötajal õigus ülesütlemine vaidlustada ja nõuda hüvitist.

Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35). Kuna töötajal on õigus alkomeetrisse puhumisest keelduda, siis ainuüksi see ei saa olla põhjuseks töö mitte andmiseks. Küll aga kui tööandja suudab tõendada töötaja joobes olekut, siis saab see olla põhjuseks töö mitte andmiseks ning keskmise töötasu mitte maksmiseks.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 85 lg 1 kohaselt võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Korralisest ülesütlemisest peab töötaja ette teavitama vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1).

Kui töölepingus on kirjas, et töötaja peab korralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 60 kalendripäeva, siis tuleb hinnata, kas nimetatud kokkulepe on vastuolus TLS-i § 2 või mitte. TLS § 2 kohaselt on kokkulepped, mis on seadusest sätestatust kahjulikumad, tühised. Seega kui sõlmitakse kokkulepe, mis on seadusega vastuolus või seadusest sätestatust kahjulikum, siis võib tugineda selle tühisusele.

N.ö “kinni hoida” tööandja töötajat ei saa. Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus ja muutub kehtivaks hetkel kui teine pool on selle kätte saanud (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 69 lg 1). See tähendab seda, et kui töötaja esitab kirjaliku ülesütlemisavalduse ja tööandja on selle kätte saanud, siis on tegemist kehtiva dokumendiga. Ülesütlemisavaldus on kehtiv sellisel kujul nagu töötaja selle tegi. Seetõttu peab ülesütlemisavaldusel olema kirjas ka töösuhte viimane kuupäev. Kui saabub avaldusel märgitud töösuhte viimane kuupäev, siis sellel päeval kannab tööandja töötajale lõpparve (TLS § 84 lg 1) ja peale seda päeva on töösuhe lõppenud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Eesti riigikeeleks on eesti keel, seega ei saa ametlikuks suhtluskeeleks olla inglise keel. Samuti peetakse äriregistrit eesti keeles. Lisaks juhatusele ja liikmetele on MTÜ tegevusest arusaamine (sh põhikiri) oluline ka kolmandatele isikutele, sh registripidajale. Aga kaaluge võimalust eesti-inglise keele paralleeltekstide kasutamist.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Tere,
küsimusele, mis on kortermaja rekonstrueerimiskulude eeldatav suurus, peab vastuse andma korteriühistu majanduskava, mis peab muuhulgas sisaldama infot korteriühistu liikmete kohustuste kohta sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel.

Kortermaja rekonstrueerimise otsustamisel saab seotud otsuste järjekorra määrata juhatus või üldkoosolek. Seadus seda küsimust ei reguleeri.

Kui laenu võtjaks on korteriühistu, siis ei ole korteriühistul korteriomanikult eraldi nõusolekut vaja, va juhul, kui seda nõuab korteriühistu põhikiri.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ