Õigus

Meil on 3 korteriga elamu. Kuna ühistut ei olnud võimalik moodustada, on meil sõlmitud ühise haldamise leping. Lepingus on kirjas, et korteriomanik peab korras hoidma talle kuuluv reaalosa, ei tohi kahjustada teiste korteriomanike huve või elamu kvaliteeti ja ei tohi tekitada hoonele olulisi kahjustusi.
Probleem on tekkinud ühe korteriomanikuga, kes kahjustab kogu maja. Selle korteri kohal olev katusekonstruktsioon on mädanenud ja tekitanud seenhallituse, välikäimla on muutunud eluohtlikuks ja reostab keskkonda (teised korterid on liidetud linna veetrassiga), korter on pikemat aega kütmata, jm. Seda kõike kinnitab ka vastav audit, mis on selle korteri kohta tehtud.
Oleme oma murega pöördunud Keskkonnainspektsiooni, Päästeametisse, KOV poole. Nad on saatnud korteriomanikule märgukirjad korteri korda tegemise ja linna veetrassiga ühendamise kohta. Kahjuks korteriomanik elab hooldekodus ja tema poeg (elab teises maakonnas) ütleb, et tal ei ole majanduslikult võimalik korterit korda teha. Poeg on nõus korterit müüma aga korter kuulub tema emale, kes ei ole nõus korterist loobuma.
Maja laguneb edasi ja ohustab teiste korteriomanike vara. Teised korterid on seest ja osaliselt väljast renoveeritud (uus katus, uued aknad, välissein soojustatud). Kahjuks selle korteriomaniku tõttu ei saa edasi renoveerida.

Tere
KÜ-l on plaan rajada parkla. Osa parkimiskohti jääks maja ette, kus on valgustus ja turvalisem. Teised kohad jäävad maja kõrvale, kus on pime ja mitte nii turvaline. KÜ esimees ütles viimasel koosolekul, et maja ette saavad eesõiguse 1. korrusel elavad elanikud. Ja seda sellepärast, et tema enda sugulased ja paar sõpra saaksid siis selle turvalisema ja valgustusega kaetud parkimiskohad.
Kas selline tegu on võimalik? Mis õigustega saab KÜ esimees ise määrata kohti? Mismoodi tegelikult kohtade määramine peab toimuma?

Küsimus: Korteriomand on jagatud kahe õe vahel, kellest üks on täisealine ja teine alaealine (kummalgi kaasomandina ½). Alaealist esindav lapsevanem on saanud kohtult loa tehinguteks lapse kinnisvara väljarentimiseks. Kas on juriidiliselt korrektne, kui täisealine kaasomanik ja alaealise kaasomaniku esindaja sõlmivad kasutuslepingu osaühinguga, mis võtab vastutuse korteri ülalpidamiskulude eest kasutuslepingu ajaks?
Kas osaühingul on õigus korterit edasi rentida kolmandale isikule, kui mõlemad kaasomanikud on nõus ja vastav punkt on kasutuslepingus sätestatud?
Kas üürniku ja nimetatud osaühingu vahel sõlmitud rendileping on sellisel juhul juriidiliselt kehtiv ega too kummalegi osapoolele juriidilisi probleeme (nt. üürniku elukoha registreerimisel)?
Missugustele õigusaktidele antud juhul peaks tuginema?

Majas on mitu korterit, kõik on korteriomandid. Tahaks oma korteri jagada kaheks eraldi korteriomandiks. Füüsiliselt tähendaks see muuhulgas korteri kummagi tüki vahele uue seina ehitamist. Praegu olemasolevaid seinu ehitus otseselt ei mõjutaks - sh on praegu korteril olemas teine uks, nii et kummagi korteri jaoks oleks ukseavad olemas. Asjaajamise lihtsuse poolest oleks mugavam ja kiirem kui tükeldus ei eeldaks kõigi teiste korterite omanike kooskõlastusi. Siit küsimused: 1) kas selline ehitus ja korteriomandi tükeldus vajab teiste korteriomandite omanike nõusolekut ja milliste seaduste tõttu? 2) millises vormis ja mis toimingutele peab nõusolekud hankima? Aitäh.

Tere.
Kui korteriühistul on olemas maksekäsu kiirotsus, siis kas on mingi limiteeritud aeg selle edastamiseks kohtutäiturile? Või võib sellega venitada igavesti?
Aitäh

Tere.
Kohus on mõistnud laste isale välja kiirmenetlusega elatise maksmise 400 eurot kuus. Viimase viie kuu jooksul ta elatist enam maksnud pole, väidab, et raha ei jätku.
Kuhu pean edasi pöörduma? Kas otse kohtutäituri poole?

Lugupidamisega

Tere,
8 aastat tagasi lahku minnes endisest abikaasast jäi meie ühine tütar elama isa juurde. (Vastasel juhul lubati endalt elu võtta). Tütar on siiani käinud isa juurest koolis aga veetnud nädalavahetused ja koolivaheajad minuga. Meie omavahelised suhted läksid pingeliseks kui kuuldi, et kolme lapse pealt hakkab alates juulist toetus olema 500 eurot. Minu uues peres kasvab veel 2 last, 2- ja 1-aastased poisid. Meie omavahelises kokkuleppes tuleb tüdruk nüüd elama minu juurde kui lõpetab teise klassi, juuni algul peaks juba siin olema.
Suureks üllatuseks tuli mulle paar päeva tagasi kiri, kus teatati, et tütre isa tahab lasteraha endale. Vastasin kirjale, et ma ei ole sellega nõus ja loomulikult põhjendasin oma vastust. Nüüd on mul suur hirm... mis edasi saab? Kas minu kõik 3 last peavad kannatama selle all, et endine mees tahab mind kiusata? Kusjuures ta ise ütles, et asi ei ole rahas. Hetkel olen kodune, saan emapalka, mis lõppeb detsembris, samuti käin õhtuti osalise ajaga tööl, et perel natukenegi kergem oleks. Pangalaenud ja arved, lasteaia maks, riided, toit ja kütus jne kõik on nii kallis ja tööl teenin vaid 190 eurot kuus. Peale emapalga lõppemist ei ole võimalik last kohe lasteaeda ka panna sest ta liiga väike veel ja täiskohaga tööle minek on seega võimatu. Siit küsimus, et kas tütre isa saab seda raha endale nõuda kuigi meil on kokkulepe et laps tuleb minu juurde elama? Juhul kui saab siis 500 euro asemel kuus hakkame saama vaid 110 eurot ja kuidas ma peaksin siis kõigile kolmele kõik vajaliku soetama.
Ette tänades! Mures ema

Juhatuse liige, kellega on sõlmitud ka tööleping, viibib lapsehoolduspuhkusel. Kas lapsehoolduspuhkuse ajal tohib ta täita juhatuse liikme ülesandeid (läbi viia nõukogu koosolekuid, sõlmida lepinguid, kinnitada ja allkirjastada majandusaasta aruandeid jne.).
Juhatuse liikme tasu ei maksta.

Tööandja on suusõnaliselt ähvardanud TL ülesütlemisega usalduse kaotuse tõttu (ilmselt TLS § 88 lg 5 alusel), viidates muuhulgas juhtumile, millest on möödas ligi pool aastat. Kas selline ajaperiood saab olla mõistlik aeg TLS §88 lg 4 mõttes?
Lisaks toodi ultimatiivse ähvarduse juures suusõnaliselt esile etteheiteid, millele varem pole viidatud ega selgitust küsitud. Rünnak tundub emotsionaalne ja suunatud isiklikele, mitte professionaalsetele aspektidele.
Olen ähvarduse peale andnud omapoolsed kirjalikud selgitused enda käitumise kohta kõigi etteheidete osas, põhjendades käitumisviisi kohasust ning hilisemaid viise, kuidas sarnaseid erimeelsusi ära hoida.
Kas TL ülesütlemine saab olla põhjendatud?
Mida saaksin omapoolselt nüüd või tulevikus teha enda kaitseks?

Tere! Kui ettevõte läheb paariks kuuks osaliselt remonti ja töötajal pole selle aja jooksul võimalik oma töölepingujärgset tööd ettevõttes teha, kas on õigus suunata töötaja teisele ametipostile remondi ajaks? Näiteks massöör suunata koristajaks?