Õigus
Küsimus: Kas tööandjal on õigus suunata mind koolitusele ja nõuda, et käin koolis oma vabast ajast ning enda kulul?31.03.2017
Tööandja pani mind 2 aastat kestvale kursusele, mis on seotud tööalaga, millel töötan. Mulle rääkis, et koolituse maksumus on u. 2000 eurot, kuid esimesel koolipäeval öeldi kohe, et see kursus on tasuta. Ka ei teavitanud tööandja mind enne kursuse aega, selle ajalisest kestusest (varasemalt käisid töökaaslased sellel kursusel 1 aasta). Enne koolituse algust räägiti ka, et peale minu tulevad veel mõned töökaaslased sellele kursusele, kuid nüüd olen ainuke.
Sooviksin küsida, et kas tööandjal on õigus nõuda, et käin koolis oma vabast ajast ning enda kulul (edasi-tagasi sõit) ja mitte maksta mulle koolis oldud tundide eest, kui kooli nö. saatis mind tööandja ise? Kui koolipäev langeb kokku tööpäevaga, siis nõuab tööandja, et teeksin päeva tagasi. Aga kui kooli pani just tööandja ise ja see on seotud erialaga, kas siis ei pea tööandja laskma mul koolis käia end täiendamas nii, et maksab mulle koolis oldud tundide eest töötasu ja ka minu muud kulud korvab?
Sooviksin küsida, et kas tööandjal on õigus nõuda, et käin koolis oma vabast ajast ning enda kulul (edasi-tagasi sõit) ja mitte maksta mulle koolis oldud tundide eest, kui kooli nö. saatis mind tööandja ise? Kui koolipäev langeb kokku tööpäevaga, siis nõuab tööandja, et teeksin päeva tagasi. Aga kui kooli pani just tööandja ise ja see on seotud erialaga, kas siis ei pea tööandja laskma mul koolis käia end täiendamas nii, et maksab mulle koolis oldud tundide eest töötasu ja ka minu muud kulud korvab?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja otsustatud ja korraldatud koolituse puhul on tegemist tööandja antud ülesannete täitmisega ning tööandja peab koolituse aja eest maksma töötajale keskmist tööpäevatasu ja hüvitama kõik koolitusega seotud kulud (töölepingu seadus § 28 lg 2 p 5).
Kui koolitusel osalemine on vabatahtlik, siis võivad pooled kokku leppida, kas ja kuidas hüvitatakse koolitusega kaasnevad kulud.
Kui koolitus toimub aga töötaja initsiatiivil, on töötajal õigus kasutada õppepuhkust, millest tööandja peab 20 päeva hüvitama juhul, kui koolitus on tööalane.
Seega kui tööandja on saatnud Teid koolitusele ning see ei ole Teie jaoks vabatahtlik, on tööandjal kohustus koolitusega kaasnevad kulud hüvitada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas frantsiisi alla müüdavas müügipunktis sõlmitakse seal tööle hakkavate inimestega uus tööleping?31.03.2017
Tere!
Kui ettevõte üks müügipunkt müüakse frantsiisi. Kas frantsiisi all olevas ettevõtes tööle hakkavate inimestega sõlmitakse ka uus tööleping?
Mis juhtub kui töötaja ei ole lepingu tingimustega nõus?
Kui ettevõte üks müügipunkt müüakse frantsiisi. Kas frantsiisi all olevas ettevõtes tööle hakkavate inimestega sõlmitakse ka uus tööleping?
Mis juhtub kui töötaja ei ole lepingu tingimustega nõus?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Selle vähese info põhjal eeldan, et tegemist on üleminekuga töölepingu seaduse mõttes.
Töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse alusel läheb ettevõte üle mis tahes õiguslikul alusel, mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ka ettevõttega seotud lepingud.
Töölepingu seaduse § 112 lg 1 sätestab, et ettevõtte üleminekul lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale. See tähendab, et üleminek ei saa olla töösuhte lõppemise või ühepoolse muutmise aluseks. Kui tööandja soovib töölepingut muuta, siis saab seda teha üksnes töötajaga kokkuleppel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas saab KÜ juhatuse tegevuse revisjoni algatada?31.03.2017
Tere,
KÜ juhatus 3 liikmeline, reaalselt tegeleb asjaga üks inimene, üks stabiilselt välismaal ja üks on lihtsalt "keha". Revisjonikomisjoni ei ole valitud ja revideerimist pole teostatud. KÜ-l käsil suur tervikrenoveerimise projekt. Infot juhatuse poolt ei edastata. Põhimõtteliselt tegeleb asjaga üks juhatuse liige ainuisikuliselt, olles samal ajal veel ka Kredexi tehniline konsultant. KÜ-l puudub igasugune ülevaade asjade käigust, sõlmitud lepingutest jms. Esitatud on ainult osaline eelprojekt. Kuidas saab KÜ juhatuse tegevuse revisjoni algatada? Lisan, et majas pole sellise taustaga inimesi, kes suudaks läbi närida juriidilisest ja raamatupidamislikust infost. Ehk kas ja kust on võimalik sellisel juhul abi saada?
Teine küsimus: KÜ liikmena esitasin üle kuu aja tagasi kirjaliku soovi KÜ juhatusele tutvuda viimase 4 aasta üldkoosoleku protokollidega. Mulle ei ole midagi vastatud. KÜ-s puudub revisjonikomisjon, mille kaudu saaksin nende dokumentidega tutvumist nõuda. Kas siis on järgmine samm kohtu kaudu?
Kolmas: Kuidas tuvastada koosoleku päevakorra ja üldkoosolekul vastu võetud otsuste vastavust, kui nii koosoleku kutse koos päevakorraga ja üldkoosoleku otsused edastatakse ainult teadetetahvli kaudu?
KÜ juhatus 3 liikmeline, reaalselt tegeleb asjaga üks inimene, üks stabiilselt välismaal ja üks on lihtsalt "keha". Revisjonikomisjoni ei ole valitud ja revideerimist pole teostatud. KÜ-l käsil suur tervikrenoveerimise projekt. Infot juhatuse poolt ei edastata. Põhimõtteliselt tegeleb asjaga üks juhatuse liige ainuisikuliselt, olles samal ajal veel ka Kredexi tehniline konsultant. KÜ-l puudub igasugune ülevaade asjade käigust, sõlmitud lepingutest jms. Esitatud on ainult osaline eelprojekt. Kuidas saab KÜ juhatuse tegevuse revisjoni algatada? Lisan, et majas pole sellise taustaga inimesi, kes suudaks läbi närida juriidilisest ja raamatupidamislikust infost. Ehk kas ja kust on võimalik sellisel juhul abi saada?
Teine küsimus: KÜ liikmena esitasin üle kuu aja tagasi kirjaliku soovi KÜ juhatusele tutvuda viimase 4 aasta üldkoosoleku protokollidega. Mulle ei ole midagi vastatud. KÜ-s puudub revisjonikomisjon, mille kaudu saaksin nende dokumentidega tutvumist nõuda. Kas siis on järgmine samm kohtu kaudu?
Kolmas: Kuidas tuvastada koosoleku päevakorra ja üldkoosolekul vastu võetud otsuste vastavust, kui nii koosoleku kutse koos päevakorraga ja üldkoosoleku otsused edastatakse ainult teadetetahvli kaudu?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
MTÜS § 21 lg 7 kohaselt peab protokoll olema liikmetele kättesaadav 14 päeva pärast peale üldkoosoleku lõppemist. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Juhul, kui korteriühistu ei täida oma liikmete eest eeltoodud kohutust, siis on üheks võimaluseks küll kohtusse pöördumine, kuid märksa ratsionaalsem oleks minu hinnangul otsuste täitmisest keeldumine, mille kohta puudub üldkoosoleku protokoll.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse esimees ja revident võivad olla isa ja poeg?31.03.2017
Tere!
Korteriühistu üldkoosolekul valiti juhatuse esimees ja revident, kuid nad on isa ja poeg, kas see on lubatud? Mittetulundusühinguseaduses kahjuks sellest pole midagi kirjas.
Korteriühistu üldkoosolekul valiti juhatuse esimees ja revident, kuid nad on isa ja poeg, kas see on lubatud? Mittetulundusühinguseaduses kahjuks sellest pole midagi kirjas.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistus on peamiseks järelvalveorganiks on korteriühistu üldkoosolek, kelle otsustada on, kuidas ja kes teostavad järelevalvet teiste korteriühistu juhtorganite üle. Kokkuvõttes ei ole küsimuses kirjeldatud olukord seadusega vastuolus.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on võimalik kinkelepingust taganeda, kuna vanaema ei soovi, et tema surnud poja osa läheb poja lastele?30.03.2017
Vanaema omal ajal vormistas maja kohta kinkelepingu kahele lapsele (pojale ja tütrele), hiljuti üks laps (poeg) suri ära. Saan aru, et nüüd see osa kuulub surnud poja lastele. Küsimus, kas on võimalik teha kinkelepingust taganemine, kuna vanaema ei soovi, et tema surnud poja osa läheb poja lastele?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Kahjuks, sellist taganemist teha ei ole Teil võimalik. Selleks, et see vara läheks edasi poja lastele, tuleb enne läbi teha ka pärimismenetlus.
Küsimus: Kas seadusest tulenevalt võib lapse toetusraha elatise summast maha arvata?30.03.2017
Lapse isa esitas elatise nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt on isa nõus maksma 210 eurot kuus (pool miinimum palgast, kust on maha arvatud lapse toetus). Kas seadusest tulenevalt võib lapse toetusraha maha arvata?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 101 lõige 1 sätestab igakuise miinimumelatise suuruseks pool alampalka, millise summa vähendamine ei ole üldjuhul põhjendatud. Perekonnaseadus ei näe ette miinimumelatisest lapsetoetuse mahaarvamise võimalust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millistel tingimustel tööandja tohib lepingu lõpetada katseajal, kui olen töövõimetuslehel?29.03.2017
Millistel tingimustel tööandja tohib lepingu lõpetada katseajal, kui olen töövõimetuslehel?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (TLS) alusel saab töösuhte üles öelda katseajal töötajaga, kui töötaja ei täida katseaja eesmärke (TLS § 86). Katseaja eesmärgiks on hinnata töötaja oskusi, teadmisi, iseloomuomadusi jne. Kui töötaja oskused või omadused ei vasta tehtavale tööle, on tööandjal õigus töösuhe üles öelda 15 kalendripäevase etteteatamisega, sh mingit hüvitist töötajale maksma ei pea. Maksma peab üksnes siis, kui tööandja teatab ette vähem kui 15 kalendripäeva.
Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri jne). Suuliselt ei ole võimalik töölepingut üles öelda.
TLS ei keela töösuhte lõpetamist ega ülesütlemist haiguslehe ajal. Kui töötaja või tööandja teeb haiguslehe ajal ülesütlemisavalduse, lõppeb töösuhe avalduses märgitud kuupäeval.
Töösuhte lõpp haiguslehte ei katkesta. Kui töösuhe on läbi ja mingi hetk pärast seda lõppeb ka haigusleht, peab töötaja (selleks ajaks endist) tööandjat haiguslehe lõppemisest teavitama. Kuigi töösuhe on lõppenud, peab tööandja sellegipoolest haiguslehe Haigekassale edastama.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saaksin pääseda ÜKT-ga, sest tingimisi karistus pööratakse vangistuseks, kuna jäin lubadeta sõidu eest taas vahele?28.03.2017
Tere, Mul kriminaalhooldus peal (lubadeta sõidu eest). Sain 1 aasta kriminaalhooldust ja kui seadust rikun, siis on 4 kuud vangistust. Nüüd 2 päeva tagasi tekkis mul olukord, kus jäin uuesti vahele: Kas oleks mingit muud võimalust? Mul on vaja trahvid maksta, sain Soome tööle. Kas mul oleks võimalik ÜKT'd teha või on veel variante.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas ATV-ga mis ei ole registris või on registreeritud MS2 kat. sõidukina võib liigelda avalikel teedel?28.03.2017
Tere!
Kas ATV-ga mis ei ole registris või on registreeritud MS2 kat. sõidukina võib liigelda avalikel teedel? Viimasel ajal on Auto24 portaalis ATV-de müügikuulutustes hakatud väitma, et võib aga max kiirus 25km/h ja sõidukil peaks olema aeglase sõiduki märk.
Näiteks:
http://www.mototehnika.ee/used/2489245
http://www.mototehnika.ee/used/2485533
Räägitakse liikurmasinast millele taha kinnitatud aeglase sõiduki tunnusmärk ja kiirusepiirangust 25km/h.
Liiklusseadus ütleb ju et MS2 maastikusõidukiga võib ainult teed risti ületada, silda ületada ja talvel kui tee teistele sõidukitele läbimatu siis võib sõita maastikusõidukiga. Liikurmasinate all mõistetakse eritöö masinaid ja muruniidukeid. ATV justkui ei kuulu sinna hulka.
Seni võib liikluses osaleda ATV-dega mis arvel T5,T3 või L7e kat. sõidukina.
Kas ATV-ga mis ei ole registris või on registreeritud MS2 kat. sõidukina võib liigelda avalikel teedel? Viimasel ajal on Auto24 portaalis ATV-de müügikuulutustes hakatud väitma, et võib aga max kiirus 25km/h ja sõidukil peaks olema aeglase sõiduki märk.
Näiteks:
http://www.mototehnika.ee/used/2489245
http://www.mototehnika.ee/used/2485533
Räägitakse liikurmasinast millele taha kinnitatud aeglase sõiduki tunnusmärk ja kiirusepiirangust 25km/h.
Liiklusseadus ütleb ju et MS2 maastikusõidukiga võib ainult teed risti ületada, silda ületada ja talvel kui tee teistele sõidukitele läbimatu siis võib sõita maastikusõidukiga. Liikurmasinate all mõistetakse eritöö masinaid ja muruniidukeid. ATV justkui ei kuulu sinna hulka.
Seni võib liikluses osaleda ATV-dega mis arvel T5,T3 või L7e kat. sõidukina.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas vastab tõele, et see aeg, mis laps on vaheajal isa juures, peab elatisest maha arvutama?27.03.2017
Tere. Minul on selline küsimus: elukaaslasele panin peale alimendid 235.-€ kuus. Ja kuna nüüd on vaheaeg koolist, siis on laps isa juures. Kas vastab tõele, et see aeg, mis laps on isa juures, pean maha arvutama oldud päevad isa juures? Ja kuidas seda arvutatakse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud, tuleb elatist tasuda vastavalt kohtulahendile ja elatisest mahaarvamisi tegema ei pea. Kui laps on isa juures, tuleb Teil tõenäoliselt sellele vaatamata kanda lapse püsikulusid, mistõttu ei ole elatise vähendamine sellel perioodil otseselt põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand