Õigus
Küsimus: Mida saab teha, kui töötajad ei pea tööajast kinni?05.04.2017
Tere
Töötajad hilinevad ja ei pea väga aegadest kinni. Kuidas oleks mõistlik asjale läheneda? Mida seadused lubavad teha?
Lugesin, et üks variant on hoiatused. Aga sooviks teada kas on ka muid variante (nt töötundide maha võtmine v midagi sellist).
Töötajad hilinevad ja ei pea väga aegadest kinni. Kuidas oleks mõistlik asjale läheneda? Mida seadused lubavad teha?
Lugesin, et üks variant on hoiatused. Aga sooviks teada kas on ka muid variante (nt töötundide maha võtmine v midagi sellist).
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja rikub kohustusi või eirab mõistlikke töökorraldusi, on omal kohal töötaja hoiatamine. Hoiatamise mõte on töötajale meelde tuletada tema kohustusi ja seda, mis võib kohustuste rikkumise tagajärjeks olla. Hoiatus võiks olla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri, SMS jne), vastasel juhul ei pruugi hoiatuse tegemine vaidluse korral tõendatav olla.
Kui töötaja hilineb, tasub alati välja selgitada põhjus. Kui töötajal pole erakorralist põhjust (vaata TLS § 38), miks tööle hilineda, siis on tegemist rikkumisega. See tähendab sisuliselt seda, et kui töötaja ei täida oma töökohustusi ettenähtud ajal, on tööandjal õigus ka selle aja eest töötasu maksmisest keelduda.
Kui hilinemine on pidev, siis tasub mõelda ka töökorralduse muutmisele. Kui tööandjal on võimalus, siis võib-olla sobib töötajal hiljem alustada ja lõpetada tööpäeva. Kui aga tööandjal võimalus puudub ning hilinemine on pidev ja tahtlik, tasub kaaluda eelpool toodud võimalusi.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida peaksin tegema, kui olen maksnud käendajana võlga, kuid võlanõudja ei näita käenduslepingu koopiat?05.04.2017
Tere
Olin käendajaks auto ostul, nüüd nõutakse raha minult sisse. Olen maksnud ja nüüd küsisin käenduslepingu koopiat, aga võlanõudja ei vasta, mida peaksin tegema?
Olin käendajaks auto ostul, nüüd nõutakse raha minult sisse. Olen maksnud ja nüüd küsisin käenduslepingu koopiat, aga võlanõudja ei vasta, mida peaksin tegema?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Kui olite käendajaks auto ostul ehk sõlmisite käenduslepingu, siis peab Teil leping või selle koopia olemas olema.
Siiski juhul, kui lepingut Teil käes ei ole, peate hilistama võlausaldajale ja nõudma lepingut. Võlausaldaja peab esitama tema nõude aluseks oleva lepingu võlgnikule, antud juhul käendajale ehk Teile.
Kui olete võlga maksnud, siis tekib Teil põhivõlgniku vastu regressinõude õigus ehk saate makstud summad temalt välja nõuda.
Küsimus: Kuidas on võimalik mul, kui tööandjal, kontrollida arsti külastusi, kui töötaja ise ei soovi nende kohta tõendeid tuua?05.04.2017
Tere. Käesolevaga on tekkinud mure ühe töötajaga, kes soovib tööajast külastada arste. Tööandjana olen võimaldanud seda, kuid töötaja keeldub esitamast arsti külastusi tõendavaid dokumente. Arsti on väidetavalt töötaja külastanud 2 korda nädalas ja 3 tundi kulub külastuskorrale ning nii juba 6 kuud.
Kuidas ja mis moodi on võimalik mul, kui tööandjal kontrollida neid külastusi, kui töötaja ise ei soovi nende kohta tõendeid tuua?
Kuidas ja mis moodi on võimalik mul, kui tööandjal kontrollida neid külastusi, kui töötaja ise ei soovi nende kohta tõendeid tuua?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kuna terviseandmed (sh arstil käimine) on delikaatsed isikuandmed, on Andmekaitse inspektsioon seisukohal, et tööandjal ei ole õigus nõuda töötajalt arstitõendit, mis tõendaks arsti juures käimist. Seega tuleb lähtuda vastastikusest usaldusest, mis on iga töösuhte aluseks.
Mis puudutab arstil käimist, siis tööandjal on kohustus anda vaba aega ning see hüvitada mõistlikus ulatuses. See tähendab, et kui töötaja peab tihti töölt eemal viibima, ei saa eeldada, et tööandjal on kohustus igal ajal vaba aega anda ning see hüvitada. Tööandjal on see õigus, aga mitte kohustus. Kui töötaja peab pidevalt tööajast ära käima, on mõistlik leppida kokku osalise tööajaga töötamises.
Lisan Teile ka lingi seaduse väljatöötaja Sotsiaalministeeriumi selgitustele töölepingu seaduse juurde, kus kirjeldatakse, mis tingimustel ja kuidas peab toimuma vaba aja andmine ja selle hüvitamine (kommentaarid töölepingu seaduse § 38 ja 42 juures): https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuisad arvestatakse normtunde puhkuse ajal, kui inimene käib graafiku järgi tööl ka nädalavahetusel?05.04.2017
Tere
Märtsikuu normtunnid olid 184h, minu töötaja puhkas 4 päeva, neist kaks sattusid nädalavahetuse peale. Mina saatsin raamatupidamisse graafiku, kus märkisin selle inimese normtundideks 152 h.
Raamatupidamine tegi paranduse ja ütles, et selle inimese normtunnid on selles kuus 168h, sest nädalavahetuse päevad ei pidavat normtundide arvestusse sisse minema.
Minu jaoks ei tundu see loogiline, kui inimene poleks puhanud, siis oleks ta need neli päeva tööl olnud ka, nädalavahetusel.
Kuisad siis arvestatakse norm tunde puhkuseajal, kui inimene käib graafiku järgi tööl ka nädalavahetusel?
Tänud vastuse eest.
Märtsikuu normtunnid olid 184h, minu töötaja puhkas 4 päeva, neist kaks sattusid nädalavahetuse peale. Mina saatsin raamatupidamisse graafiku, kus märkisin selle inimese normtundideks 152 h.
Raamatupidamine tegi paranduse ja ütles, et selle inimese normtunnid on selles kuus 168h, sest nädalavahetuse päevad ei pidavat normtundide arvestusse sisse minema.
Minu jaoks ei tundu see loogiline, kui inimene poleks puhanud, siis oleks ta need neli päeva tööl olnud ka, nädalavahetusel.
Kuisad siis arvestatakse norm tunde puhkuseajal, kui inimene käib graafiku järgi tööl ka nädalavahetusel?
Tänud vastuse eest.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja jääb puhkusele siis, kui tööajakava on juba kinnitatud, väheneb kalendaarne tööaeg nende tundide võrra, mis ulatuses töötaja oleks pidanud tööajakava järgi töötama. Näiteks kui tööajakava kohaselt oleks pidanud töötaja laupäeval, 1. aprillil 12 tundi töötama, kuid ta jäi sel ajal puhkusele, väheneks tema aprilli (mitte märtsi) tööajanorm puhkuse arvelt 12 tunni võrra.
Kui tööajakava pole tehtud, siis arvestatakse töötaja kalendaarset tööaega kalendaarsete tööpäevade (E-R, v.a riigipühad) järgi. Ehk kui täistööajaga töötav töötaja puhkas nt 30.03-02.04, väheneb tema kalendaarne tööaeg märtsis 2x8=16 tunni võrra. Aprillis kalendaarne tööaeg ei vähene.
Samast loogikast on lähtunud ka Riigikohus: 3-2-1-143-15.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui on tähtajaline leping ja puhkusepäevad ette määratud, kas siis minuga toimitakse õigesti, et võetakse kolm päeva ära?05.04.2017
Töölepingus on kirjas, et puhkus kestab 35 päeva. Mul on tähtajaline leping 14.07.2016-30.06.2017. Võtsin välja töövõimetuspensionäri puhkuse 7 päeva, siis jääb järele 28 päeva. Nüüd öeldakse mulle, et saan puhkust töötatud aja eest 25 päeva, see tähendab, et tehakse puhkusearvestus 14.07.2016-31.12.2016 ja 01.01.2017-30.06.2017. Kui on tähtajaline leping ja puhkusepäevad ära märgitud, kas siis minuga toimitakse õigesti, et võetakse kolm päeva ära?
lugupidamisega
lugupidamisega
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Puhkust tuleb kasutada vastavalt kokkuleppele - kui puhkus on kinnitatud ajakavas, siis vastavalt ajakavale; kui puhkus on planeeritud kokkuleppel või avalduse alusel, siis vastavalt kokkuleppele/avaldusele.
Arvesta tuleb sellega, et kui töötaja puhkab enam kui ta on välja teeninud, on tööandjal õigus töötaja n-ö lõpparvest väljateenimata puhkuse eest puhkusetasu kinni pidada. Pooled võivad kokku leppida, et puhkust kasutatakse vastavalt sellele, kui palju töötaja puhkust välja teenib. Kuid kui töötaja soovib puhkust kasutada täies mahus (seadusest tulenev õigus) vastavalt kinnitatud ajakavale/avaldusele/kokkuleppele, ei saa tööandja puhkuse andmisest keelduda. Töösuhte lõppedes saab tööandja lõpparvest kinnipidamise teha.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas aegub elatisenõue, mille kohta on tõendatud, et tegemist oli kuritahtliku elatise mitte maksmisega?05.04.2017
Tere,
Kuidas aegub elatisenõue, mille kohta on tõendatud, et tegemist oli kuritahtliku elatise mitte maksmisega? Selliseid lahendeid on isa kohta kaks - esimese lahendi järgselt tehti tingimisi otsus ning isa elatist maksma ei hakanud. Uute laekumata elatisenõuete kohta tehti uus otsus kolm aastat hiljem, milles taas tuvastati elatise kuritahtlik mitte maksmine ja isa sai reaalse karistuse ÜKT näol.
Kuidas aegub elatisenõue, mille kohta on tõendatud, et tegemist oli kuritahtliku elatise mitte maksmisega? Selliseid lahendeid on isa kohta kaks - esimese lahendi järgselt tehti tingimisi otsus ning isa elatist maksma ei hakanud. Uute laekumata elatisenõuete kohta tehti uus otsus kolm aastat hiljem, milles taas tuvastati elatise kuritahtlik mitte maksmine ja isa sai reaalse karistuse ÜKT näol.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 lõike 2 kohaselt on lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Seejuures ei alga aegumine enne lapse 18-aastaseks saamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema peab ka lastele raha eraldama, või peab seda tegema ainult isa, ema saab lastetoetuse rahaga panustada?05.04.2017
Tere,
kui peres on 3 last, kes elavad emaga, kes hakkab lastetoetust saama 1. juulist 500 eurot, siis kas isa peab ikka maksma pool elatise miinimumist (kolmele lapsele 705 eur) ja emal ei ole enam üldse rahalisi kohustusi, sest lastetoetus on 500 eur? Või võtab kohus nüüd suurenenud toetusi ka isa osas arvesse? Miks seadus paneb ema ja isa ebavõrdsesse seisu? s.t. keskmist palka teeniv isa peab enamuse palgast ära maksma, ema ei pea üldse midagi maksma. Või peavad vanemad nüüd kohustuslikus korras laste jaoks raha panema 1910eur (637 eur ühele)?
kui peres on 3 last, kes elavad emaga, kes hakkab lastetoetust saama 1. juulist 500 eurot, siis kas isa peab ikka maksma pool elatise miinimumist (kolmele lapsele 705 eur) ja emal ei ole enam üldse rahalisi kohustusi, sest lastetoetus on 500 eur? Või võtab kohus nüüd suurenenud toetusi ka isa osas arvesse? Miks seadus paneb ema ja isa ebavõrdsesse seisu? s.t. keskmist palka teeniv isa peab enamuse palgast ära maksma, ema ei pea üldse midagi maksma. Või peavad vanemad nüüd kohustuslikus korras laste jaoks raha panema 1910eur (637 eur ühele)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Olen isiklikult seisukohal, et sellises olukorras peaks olema põhjendatud elatise vähendamine, kuivõrd suur osa laste vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega. Vanemate kanda peaks jääma see osa laste ülalpidamiskuludest, mis ei ole kaetud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega.
Kas kohtupraktika samuti seda seisukohta toetab, näitab juba aeg.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kaua võib kesta tsiviilhagi menetlus ajaliselt kuigi kõik kuupäevad on juba saabunud?05.04.2017
Tere, kasvatan üksi kahte poissi, kes on 7- ja 8-aastased. Eelmise aasta oktoobri kuus esitasin kiirmenetluse avalduse elatisraha nõude kohtusse poiste ema suhtes. Sain riigi poolt elatisabi. Poiste ema esitas vastuväite, kus mainis ära ka selle, et kasvatab kõige nooremat last, kes ei ole sündinud meie kooselust ja et saab pensioni, toimetulekutoetust, lapseraha. Poiste ema pole oma vanemaid poisse toetanud eelpool mainitud ajast alates. Hiljuti esitasin elatisraha tsiviilhagi kohtusse, kuna kohus esitas nõude. Siiamaani pole emalt sentigi saadud ja tekib küsimus, kaua võib kesta see tsiviilhagi menetlus ajaliselt kuigi kõik kuupäevad on juba saabunud ja mis tagajärjed sellel võivad tulla. Kuidas jagunevad materiaalsed osad? Kuna poisid kasvavad ja nende nõudmised ka samamoodi, aga ühepoolselt seda on raskevõitu teha.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Keeruline on ette ennustada kohtumenetluse pikkust, kuivõrd iga kaasuse puhul on asjaolud erinevad. Minu kogemusele toetudes lahendatakse elatisasjad üldjuhul ca 6 kuuga, tavaliselt isegi kiireminini, mõnikord kulub ka pikem aeg kohtulahendi saamiseks.
Soovitan Teil kohtust uurida, kui kaugel menetlus on ja millal võib oodata kohtuistungit/kohtulahendit.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui laps on aastane ja nüüd on välja ilmuinud isa, kes nõuab DNA testi ja tahab lapse elus osaleda?03.04.2017
9 kuud olin ma rase ja lapse isa kordagi ei tundnud huvi selle vastu, et kuidas rasedus kulgeb. Raseduse ajal kahtles selles, et kas see laps on üldse tema oma. Laps on nüüd aastane. Aga enne seda ta ei tundnud huvi kuidas läheb meil ja kas lapsele asju on vaja. Rahaliselt üldse ei toetanud mind. Ja nüüd siin eile ehk 27.03.2017 sain kirja niiöelda konsultatsiooni ameti poolt kus lapse isa tahab teha DNA testi kohtu väliselt. Ehk siis nüüd tahab lapse elust osa võtta. Aga mina ei soovi teda oma lapse ellu. Lapse sünnitunnistusel pole lapse isa nime kirjas. Ma olen oma eluga edasi läinud ja siiamaani olen saanud hakkama. Mul on toetavad inimesed kõrval olemas ja mees kes kasvatab mu last. Mis ma tegema peaksin nüüd?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse bioloogilisel isal on õigus nõuda, et tema nimi kantaks lapse sünnitunnistusele. Sellega omandab ta lapse suhtes vanemlikud õigused ja kohustused, sealhulgas õiguse lapsega suhelda ja ka kohustuse lapse ülalpidamises osaleda.
Kui Te ei nõustu DNA-analüüsi läbiviimisega kohtuväliselt, on lapse isal õigus pöörduda isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole ja analüüs teostatakse kohtu korraldusel. Seega kui tegemist on lapse bioloogilise isaga, on mõistlik asi lahendada kohtuväliselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui üheöö suhtest sündis laps, kuigi naine ütles, et teeb abordi, nüüd aga nõuab raha?03.04.2017
Tere. Mul juhtus u 5a tagasi üheöösuhe. Juhtus nii, et naine jäi rasedaks. Ta ütles mulle, et ootab last, siis me arutasime ja saime otsusele, et ma ei taha last ja tema ka ei tahtnud. Ja siis hakkas kõik pihta. Ma andsin talle selle abordi raha, sai raha kätte ja mingi aeg helistas mulle, et tegi abordi ära. Ja siis ma mõtlesin, et nüüd on asi ühel pool. Ja ta kadus. Ja seitse kuud ei teadnud ma temast midagi, kuid siis ta saatis mulle smssi ja õnnitles mind lapse sünni puhul.
Ja nüüd ta kogu aeg terroriseerib ja küsib raha. Kas tõesti seadus lubab nii, et määritakse laps lihtsalt valega pähe, ja mees peab terve elu kannatama. Ja dna testi ma kategooriliselt keeldun tegemast, sest tunnen, et mind on petetud. Ehk siis küsimus. Mida teha sellises olukorras.
Ja nüüd ta kogu aeg terroriseerib ja küsib raha. Kas tõesti seadus lubab nii, et määritakse laps lihtsalt valega pähe, ja mees peab terve elu kannatama. Ja dna testi ma kategooriliselt keeldun tegemast, sest tunnen, et mind on petetud. Ehk siis küsimus. Mida teha sellises olukorras.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Olenemata asjaoludest, on igal lapsel õigus emale ja isale. Kui Te ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, on lapse emal õigus pöörduda isaduse tuvastamiseks kohtu poole. Sellisel juhul teostatakse DNA-analüüs kohtu korraldusel, sellest keelduda pole võimalik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand