Õigus

Väärteomenetluse seadustiku § 209 lg 2 näeb ette, et kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole võimalik täita väärteo eest kohaldatud rahatrahvi, võib kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmise tähtaja edasi lükata.

Põhimõtteliselt ei välista seadus võimalust taotleda trahvi tasumiseks täiendavat tähtaega ka siis, kui selline tähtaeg on juba varasemalt määratud, kuid trahvi pole olnud võimalik tasuda. Igal juhul peab menetleja taotluse lahendama ning taotlust lahendavast määrusest saab teada, kas taotlus rahuldati või mitte. Taotlust esitades tuleb oma maksevõimetust tõendada e. esitada ka tõendid selle kohta, miks trahvi ei ole määratud tähtajaks olnud võimalik tasuda.

Rahatrahv asendatakse sissenõudja avalduse alusel kohtu poolt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt juhul, kui määratud trahv on jäänud ettenähtud tähtajaks tasumata. Tasumata rahatrahv asendatakse arestiga. Süüdlase taotlusel võib trahvi arestiga asendav kohus asendada aresti omakorda üldkasuliku tööga (ÜKT). Seega tasumata trahvi puhul automaatset asendamist ÜKT-ga ei toimu, vaid selleks peab tegema sissenõudja vastavasisulise avalduse kohtule. Eelkirjeldatud asendamismenetlus leiab aset juhul, kui tasumata trahv on täitmiseks saadetud kohtutäiturile ning kohtutäitur on tuvastanud, et süüdlasel puudub vara, millele sisenõuet pöörata, st kõik muud täitmisviisid (sissetuleku ja pangaarvete arest jms) ei ole andnud tulemust. Üldjuhul leiab asendamismenetlus aset veidi enne trahvi sundtäitmise tähtaja aegumist. Aegumistähtajaks on 4 aastat arvates otsuse jõustumisest.

Tere, juhul, kui kirjeldatud otsus on vastu võetud kooskõlas korteriomandiseaduse (KOS) § 16 primm lõikega 2, ehk siis sellise otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest, siis tuleks eeldada, et vastuvõetud otsus on õiguspärane, kuid lõpliku hinnangu saab sellele anda siiski kohus.
Kui aga otsus on vastuvõetud lihthäältega, siis kohaldub sellele KOS § 16 lg 3, mille kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, valitseja volituste lõpetamisega lõpeb ka valitseja õigus käsutada ja hoida korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid. Eeltoodust tulenevalt kohustub eelmine valitseja uuele valitsejale üle andma nii remondifondi, kui ka võlad. Kui eelmine valitseja oma kohustust ei täida, siis tuleks probleem kohtu abiga lahendada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere,

Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdselt aega ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks võrdselt kulutusi, ei ole elatise väljamõistmiseks tegelikult alust. Põhjendatud oleks elatise väljamõistmine olukorras, kus lapsel on küll vahelduv elukoht, kuid lapse ülalpidamiskulud on vaid ühe vanema kanda. Kui Teie olukord vastab esimesena kirjeldatud juhtumile, võiks olla alust elatisotsuse muutmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kohtuotsus jõustub edasikaebamistähtaja möödumisel. Edasikaebamistähtaeg hakkab jooksma siis, kui menetluspoolele on kohtulahend kätte toimetatud. Kohtust on võimalik järele uurida, kas lahend on juba jõustunud.

Kohtulahendi jõustumisel menetluspooli enam kohtusse ei kutsuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Lapse elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool alampalka. Alampalga suurus on 2017. aastal 470 eurot, seega ei tohiks elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui 235 eurot.

Kui lapsega kooselav vanem takistab lapsega suhtlemist, tuleks kõigepealt oma murega lastekaitsetöötaja poole pöörduda. Kui lastekaitsetöötaja vahendusel lapsega suhtlemise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere

Põhipuhkuse osadeks jagamisel tuleb silmas pidada, et üks puhkuseosa peab olema vähemalt 14 kalendripäeva pikk. See tuleneb töölepingu seaduse § 68 lg-st 5. Sätte eesmärk on see, et töötajal oleks piisavalt töövaba aega töövõime taastamiseks. Väsinud töötajal võib esineda terviseprobleeme, välistatud pole ka tööõnnetused ja kutsehaigus.

Seega poolte kokkulepe, mille kohaselt töötaja puhkab kuni 7-päevaste osadena on töölepingu seadusega vastuolus ning tühine.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Asjaolu, et ema takistab isa ja laste suhtlust, ei ole paraku aluseks elatise vähendamisele. Küll aga võib anda elatise vähendamiseks aluse see, kui lahus elav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult ehk tasub otseselt laste ülalpidamiskulusid.

Kohtud eelistavad elatisasju ja suhtlemiskorda puudutavaid vaidlusi lahendada erinevates menetlustes, kuivõrd esimesel juhul on tegemist hagimenetlusega ja teisel juhul hagita menetlusega. Kui ema jätkab isa ja laste suhtlemise takistamist, on laste isal alust pöörduda kohtusse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kas laste ema soovib elatise vaidluse lahendada kohtu kaudu, on juba tema otsustada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Üksinda last kasvatav vanem on see vanem, kes kasvatab last ilma lapse teise vanemata (vanem, kes on märgitud lapse sünniakti). Kas last kasvataval vanemal on uus elukaaslane või mitte, ei oma antud juhul tähtsust. Elatisabi seaduse tähenduses olete Teie üksinda last kasvatavaks vanemaks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, õigusvastselt rajatud garaazide eemaldamist- või eemaldamise kulude kandmist, saab korteriühistu nõuda vaid isikutelt, kes need ehitasid.
Isikud, kes on peale garaazide ehitamist need oma valdusesse võtnud, vastutavad üksnes nende kahjude eest, mis on seotud garaazide kasutamisega. Viimaste kahjude hulke võib kuuluda näiteks rikutud haljastus.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ