Õigus

Tere

Töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku neile olulistes töötingimustes. Üks nendest tingimustest on töötasu. Töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust (selle suurusest), selle arvutamise viisist ja palgapäevast. See tähendab, et töölepingus peab kajastuma töötasu ka numbriliselt. Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles pooled on kokku leppinud.

Juhul, kui pooled on kokku leppinud, et töö eest tasustamine toimub tükitöö alusel, peab see olema seotud ka ajapalgaga (nt tunnitasuga) ning eraldi välja toodud ka tükitöö hinne (nt eraldi kehtestatud hinnakirjaga). Kuigi pooled on vabad kokku leppima neile sobivas töötasu suuruses ja selle arvestamise alustes, siis töötasu kujunemine ei või viia selleni, et töötajale makstakse vähem kui kehtestatud töötasu alammäärale vastav summa.

Töölepingu andmed (sh töötasu) esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Töötajale peaks olema selge, mille eest ja kui palju töötasu makstakse.

Tükitöö sidumine tunnihindega tähendab üldjuhul seda, et tööandja annab garantii, et olenemata tehtud tükkidest, ei maksa ta töötajale vähem kui näiteks 4 eurot tunnis. See tähendab, et kui töötaja teeb tunnis rohkem, kui n-ö norm ette näeb, saab ta rohkem kui 4 eurot (ehk vastavalt hinnakirjale) ning kui töötaja teeb vähem, siis saab ta ikkagi 4 eurot tunnis.

Soovitan Teil küsida tööandjalt lisaks hinnakirjale ka palgateatist ning selgitusi, kuidas töötasu kujuneb, kuna Teil on selleks TLS § 28 lg 2 p 12 tulenev õigus.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, kirjeldatud juhul ei ole tegu ümberkorraldusega, mis nõuab korteriomanike kokkuleppe sõlmimist. Otsuse vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus sõltub sellest, kas korterelamut majandab korteriühistu või korteriomanikud ühiselt (Ühisus)

Korteriühistu puhul võib korteriühistuseaduse § 15 primm lõikest 2 tulenevalt, langetada vastava otsuse korteriühistu üldkoosolekul lihthäälteenamuse alusel.

Ühisuse puhul on korteriomandiseaduse § 16 primm lõige 1 kohaselt vastav otsus vastu võetud, kui korteriomanike üldkoosolekul on selle poolt antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Töötamise registris tuleb registreerida kõigi füüsiliste isikute töötamised, mille puhul tekib maksukohustus Eestis, ja seda olenemata lepingu vormist (tööleping, töövõtuleping jne) ning ajalisest kestvusest. Töötamise alustamine tuleb registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks.

Tööandjal on seadusest tulenev kohustus pidada töötaja töötasult kinni tulumaksu, töötuskindlustusmaksu ja kohustusliku kogumispensioni maksu. Omalt poolt peab tööandja töötasult maksma sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu.

Kui avastate, et tööandja seda teinud pole, tasub esimese asjana teha tööandjale arupärimine koos palvega asi korda ajada. Kui tööandja oma kohustusi ka siis ei täida, võib kõne alla tulla töösuhte erakorraline ülesütlemine kuna tööandja rikub lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi. Selgitame, et maksmata maksude tõttu jääte ilma sotsiaalsetest garantiidest (ravikindlustus, töötuskindlustus jne). Kui nii juhtub, saate pöörduda tööandja vastu kahjunõudega kohtusse.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Reeglina tuleb hooldusõiguslikud küsimused lahendada laste elukohariigi kohtus. Antud juhul on selleks pädev Rootsi kohus. Soovitan Teil õigusabi saamiseks pöörduda Rootsis perekonnaõiguse valdkonnas tegutseva juristi/advokaadi poole, kes saab Teid aidata dokumentide koostamisel ja kohtus esindamisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kohtule tuleks alati eelistada omavahel kokkuleppele jõudmist. Abielu on mõistlik lahutada poolte kokkuleppel perekonnaseisuametis, sest kohus lahutab abielu igal juhul, olenemata sellest, et üks abikaasadest seda ei soovi. Samuti on mõistlik jagada ühisvara poolte kokkuleppel, sest kohus jagab ühisvara vastavalt seadusele, kuid omavahelises kokkuleppes on võimalik abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ka kõrvale kalduda.

Alaealise lapse elatisraha suurus oleneb lapse vajaduste suurusest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada kõik lapse ülalpidamiseks tehtud kulutused ühe kalendrikuu jooksul ja jagada kogusumma vanemate vahel pooleks, sest mõlema vanema kanda peaks üldjuhul jääma pool lapse ülalpidamiskohustusest.

Lahutatud abikaasal on õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist siis, kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas. Samuti on õigus ülalpidamisele siis, kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda (õigus ülalpidamisele on sellisel juhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere

Eristada tuleb töötasu, päevaraha ning kuluhüvitist (nt majutuse eest).

Kui Teil oli tööandjaga kokkulepe, et Teie töötasu suuruseks on x ning sellele lisaks makstakse veel päevaraha ning hüvitatakse näiteks sõidukulud ja majutus, siis ei saa tööandja summast x päevaraha ja kuluhüvitist maksta.

Samas arvestades kohtupraktikat, siis olukorras kus töötasu kokkulepe ei ole tõendatav (nt suuline kokkulepe), on kohus lugenud, et tööandja poolt makstav tasu võib sisaldada endas juba ka päevaraha.

Juhul kui Teil on kokkulepped korrektselt vormistatud ja tõendatavad ning tööandja on Teile vähem tasu maksnud, saate pöörduda saamata jäänud tasu nõudega töövaidlusorgani. Üle 10 000 euro suuruse nõude puhul peate pöörduma kohtusse, töövaidluskomisjon nii suure nõudega vaidlust ei lahenda.

Lisan, et saamata jäänud töötasu saate nõuda kolm aastat, päevaraha aga neli kuud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Kui LM 331 on kehtestatud tingimuslikult ja märgi alt edasi sõitmine on lubatud lisatahvlil näidatud sõidukitele, siis peab ka juht olema suuteline tõendama erandis näidatud tingimuse esinemist e. antud näite puhul loa olemasolu. Kui lisatahvlil ei ole nõutud kirjalikku luba, siis võib luba olla mistahes vormis sh ka suuline, näiteks pädeva isiku poolt tehtud väljakutse taksole. Loa puudumisel on tegemist liiklusmärgi nõude eiramisega, mis on vaadeldav väärteona.

Lisaks tehtud fotodele võivad abiks olla tunnistajate ütlused (kui kukkumisele oli pealtnägijaid), samuti oleks kasuks tulnud kukkumiskohast kukkumisest teatamine hädaabinumbril (kiirabi väljakutse, politsei väljakutse kahju põhjustamise faktis). Kui tõenditeks on üksnes enda ütlused ja fotod, siis võib ka neist piisata, kuid lõpliku hinnangu sündmuse tõendatusele annab vaidluse korral kohus ja kuidas kohus tõendeid hindab, on üsna keeruline ette prognoosida. Võlaõigusseaduse § 1050 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja tekitatud kahju eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Eelöeldu tähendab seda, et kahju saanud isik peab tõendama kahju tekitanud sündmuse toimumist, teeomanik peab tõendama kahjunõudest vabanemiseks lisaks neile vastuväidetele, mis tal võivad olla seoses sündmuse endaga ka seda, et ta ei ole kahju tekitamise süüdi (tee polnud libe, telefon oli enne katki, isik kukkus oma hooletuse tõttu jms võimalikud vastuväited).

Tere!

Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

Kui tööandja seda ei tee ja olete veendunud, et ta ei tee seda ka tulevikus ning soovite loobuda oma kohustuste täitmisest (teha tööd), siis peaksite tööandjat hoiatama. Hoiatuse mõte on see, et tööandja teaks, et seniks kuni ta oma töölepingust tulenevaid kohustusi ei täida, ei täida neid ka töötaja. Hoiatus tuleks teha kirjalikult või nt e-kirja teel.

Lisan, et hoiatada (ehk anda võimalus rikkumise lõpetamiseks) tuleks ka siis, kui tööandja oma kohustusi ei täida ja töötaja on sunnitud töösuhte sellepärast erakorraliselt üles ütlema. Töölepingu seaduse § 91 lg 2 annab võimaluse töösuhte erakorraliselt üles öelda juhul, kui tööandja oma töölepingust tulenevaid kohustusi ei täida (nt viivitab oluliselt töötasu maksmisega).

Kui tööandja ka pärast hoiatust oma kohustusi ei täida ning töötaja soovibki töösuhet erakorraliselt üles öelda, siis tuleb ülesütlemisavalduses kindlasti põhjendada, mis on need asjaolud ja tööandjapoolsed rikkumised, mis takistavad töösuhte jätkamist.

Kui tööandja töötajale töötasu ei maksa, on töötajal võimalus pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Lisaks on töötajal õigus nõuda iga viivitatud päeva eest viivist (0,022% päevas). Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse vormi leiate siit: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

PkS § 100 lõige 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Seega, kui vanemad lepivad kokku, et ülalpidamist antakse Teie poolt kirjeldatud viisil, on elatise maksmiseks kohustatud vanem on ülalpidamiskohustuse korrektselt täitnud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand