Õigus

Tere!

Kui lapse ema takistab isa ja lapse suhtlemist, tuleks kõigepealt pöörduda oma murega lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel ei õnnestu lapse emaga lapsega suhtlemise osas kokkuleppele jõuda, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Lapse ülalpidamises mitteosalemiseks loetakse ka seda, kui vanem ei maksa elatist piisavas ulatuses. Seega ei takista asjaolu, et isa mingis ulatuses elatist tasub, kohtu poole pöördumist miinimumsummas elatise väljamõistmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Selgitan, et tööd saab n-ö proovida üksnes Töötukassa vahendusel tööturuteenuse raames (proovitöö). See tähendab, et kui Te proovipäeval ei käinud tööturu teenuse raames, tekkis Teil töösuhe. Seega on igati korrektne, et tööandja Teid töötamise registris registreeris.

Saan aru, et töötasite ühe päeva ning siis kirjutasite ülesütlemisavalduse. Korrektne oleks olnud, kui tööandja oleks töötamise registrisse märkinud töösuhte lõppemise, kuid töösuhte lõppemise fakti ei muuda ka see, et töösuhe on registris tühistatud.

Seega kui olete kenasti töösuhte üles öelnud (avaldusega) ning registris on ka vastav kanne, siis on töösuhe lõppenud. Korrektsuse mõttes võiksite tööandjalt paluda registrikande muutmist tühistamisest töösuhte lõppemiseks.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Käendaja vastutab põhivõlgnikuga solidaarselt. Kui elukaaslane ei maksa, siis tuleb pank ja küsib raha teie käest. Hiljem tekib teil oma ekselukaaslase vastu regressinõude õigus ehk saate makstud summad temalt välja nõuda.
Lahenduseks käendusest vabanemiseks võiks olla uus käendaja (kes oleks nõus teie asemel lepingulistesse suhetesse astuma) või elukaaslase majandusseisundi paranemine/suure osa võlgnevusest ära maksmine, mille tulemusel pank oleks nõus käendusest loobuma.
Üldjuhul sellest niisaama vabaneda teil ei ole võimalik.

Tere!

Töötaja peab täitma lepingulisi kohutusi töösuhte lõpuni. See tähendab, et tööandjal on õigus nõuda töösuhtest ja seadustest tulenevate kohustuste täitmist kuniks töösuhe kestab. Töösuhe lõppeb ülesütlemisavaldusele märgitud kuupäeval. Töösuhte lõppemise kuupäeva saab muuta üksnes poolte kokkuleppel.

Kui töösuhte ajal või töösuhte lõppemise järel selgub, et töötaja on tekitanud kahju, on tööandjal õigus esitada töötajale kahjunõude.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Töötaja varaline vastutus jaguneb kaheks: süüline ja lepinguline. Juhul, kui töötaja ja tööandja pole varalise vastutuse kokkulepet sõlmitud, saab rääkida ainult süülisest vastutusest (kas ja mil määral on töötaja kahju tekkimises süüdi).

Töötaja vastutuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda töösuhtele omasest hoolsuse määrast. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, võimeid ja omadusi.

Kui on selge, millist hoolsust töötajalt tööl oodatakse, siis saab ka hinnata, kas töötaja on hoolsuskohustust rikkunud. Kui töötaja on tööks vajalikku hoolsust järginud, siis ei ole ta ka töökohustuste rikkumises süüdi. Kui mitte, on tegemist süülise käitumisega ning vastavalt süü astmele (tahtlikult või hooletuse tõttu) tuleb töötajal töölepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju tööandjale hüvitada.

Antud juhul tuleb hinnata seda, kuivõrd saab töötaja vastutada müüdava kauba riknemise eest - alati on ju risk, et kaupa ei osteta. Kui aga töötaja tööülesannete hulka käib kauba säilivusaja järgimine ning töötaja on kauba väljapanekul tähelepanematu ja kaup jääb välja panemata (mille tagajärjel kaup rikneb), võib teoreetiliselt töötaja tegevuse(tuse) ja kahju tekkimise vahel seos olla.

Kui töötaja on töökohustusi rikkunud hooletusest, siis ei saa eeldada, et töötajal on kohustus hüvitada tekkinud kahju täies ulatuses. Sellisel juhul peab tööandja kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestama nt töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jms.

Kui töötaja leiab, et tööandja kahjunõue on põhjendamatu ning töötaja ei ole töökohustusi rikkunud, on töötajal võimalik kahju hüvitamisest keelduda. Töötaja nõusolekuta ei ole tööandjal lubatud tekkinud kahju ka töötasust tasaarvestada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) jõustumisel rakendub esimese järjekoha pandiõigus ka nendele võlgadele, mis on tekkinud enne seaduse jõustumist, kuid arvestada tuleb KrtS § 72 lg 1 sätestatud nn üleminekusättega, mille kohaselt juhul, kui enne KrtS jõustumist on korteriomand koormatud hüpoteegiga, on korteriühistu pandiõiguse suurus kuni hüpoteegi kehtivuse lõpuni viis protsenti täitemenetluses jaotamisele minevast tulemist või pankrotimenetluses pandieseme müügist saadud rahasummast.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, küttesüsteemi näol on tegu korteriomandi kaasomandi esemega, mida valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti (KOS § 15 lg 1). KOS § 8 lg 2 täiendab viimati nimetatud põhimõtet selliselt, et korteriomandiseadusest kõrvalekalduvad kokkulepped kehtivad korteriomaniku õigusjärglase kohta vaid juhul, kui need on kantud kinnistusraamatusse. Arvestades eeltoodud sätete kõrval ka VÕS § 195 ja § 196 sätestatud kokkuleppe ülesütlemise võimalusega, sõltub Teie kokkuleppe kehtivus eelkõige sellest, kas see on kantud kinnistusraamatusse või mitte.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Sellise tehnilise rikkega mootorsõiduki juhtimise eest, millel ei ole omal jõul liikumine tehnilise rikke olemusest tulenevalt lubatud, näeb LS § 209 ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut e. kuni 400 eurot. Sellise sõiduki juhtima lubamise eest omaniku, valdaja või muu vastutava isiku poolt on ette nähtud samasugune karistus. Sõidupiduri mittetoimimine (ka haagisel) on rike, mille esinemisel sõiduki liikumine omal jõul on keelatud.

Pakirobotid jms robotliikurid ei hakka päris iseseisvalt liikuma siiski enne, kui selleks on loodud ka õiguslik reeglistik. Täna otseselt robotliikuri liiklemist puudutavaid reegleid liiklusseaduses ei ole ning juhinduda tuleb olemasolevatest reeglitest. Robotil reguleerimata ülekäigurajal kindlasti sõidueesõigust ei ole ja autojuhil ei ole põhimõtteliselt ka kohustust sellisele robotile ülekäigurajal teed anda. Samas ei saa eirata üldreeglit, et liikluses tuleb käituda viisakalt ja kahju tekitamist vältivalt. Seega kui on võimalik kahju ära hoida, siis tuleb seda teha. Kui kahju ärahoidmine polnud võimalik, siis kirjeldatud situtatsioonis vastutab kahjuliku tagajärje saabumise eest siiski roboti valdaja ise. Eks roboti omanik peab tagama, et robot, liikudes sõiduteel, oleks autojuhtidele nähtav. Kahju tekkimise riski kannab roboti omanik ise. Kuivõrd robotid ei kuulu praeguse hetkega kindlustamisele (sarnaselt tasakaaluliikuritele, tõukeratastele, monoratastele jms), siis on kahjude hüvitamiseks kohustatud roboti valdaja e. isik, kes robotit kahju tekitavalt käitas või omas kontrolli roboti liikumise ja tegevuse üle.