Õigus
Küsimus: Kas tööandjal on õigus tööleping lõpetada, kui olen olnud neli kuud palgata puhkusel ja tööle naastes olen teist kuud lapseootel?21.03.2017
Kui olen olnud neli kuud palgata puhkusel ja tööle naastes olen teist kuud lapseootel, kas tööandjal on õigus tööleping lõpetada?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse kohaselt ei tohi tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase. See tähendab, et töötaja rasedus ei saa olla töölepingu ülesütlemise aluseks/põhjuseks. Lisaks ei saa lapseootel naisega töösuhet üles öelda majanduslikul põhjusel ehk koondamise tõttu (välja arvatud likvideerimine või pankrot) ega töövõime vähenemise tõttu.
Küll aga ei ole rasedus piiranguks töösuhte ülesütlemiseks katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu või töötaja isikust tulenevatel põhjustel (eelkõige käitumine). Ehk olenemata sellest, kas töötaja on rase või mitte, on tööandjal õigus töösuhe üles öelda näiteks juhul, kui töötaja ei tule katseajal tööga toime (puudulikud oskused, teadmised, võimed vm) või kui töötaja rikub hoiatusest hoolimata töökohustusi. Igal juhul peab töösuhte ülesütlemine olema põhjendatud ning tööandjal on vaidluse korral kohustus tõendada, milliste oluliste põhjuste tõttu ei saa töösuhet jätkata.
Kui tööandja ütleb töösuhte üles ning töötaja leiab, et see on olnud seadusega vastuolus, saab töötaja pöörduda ülesütlemise vaidlustamise nõudega töövaidlusorgani poole. Seda tuleb teha 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest. Kui töövaidlusorgan leiab, et raseda töötajaga töösuhte ülesütlemine on olnud ebaseaduslik, on töötajal õigus tööle jääda sõltumata sellest, kas tööandja seda soovib või mitte.
Lisaks on oluline märkida, et kui tööandja ütleb töösuhte üles põhjusel, et töötaja on rase, võib tegemist olla diskrimineerimisega. Sel juhul võib töötaja pöörduda hinnangu ja abi saamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas abieluvara lahususe leping reguleerib ka alaealiste laste vara haldamist, kui ühe abikaasaga peaks midagi juhtuma?21.03.2017
Tere.
Kui sõlmime mehega abieluvara lahususe lepingu, kas olenemata sellest saab temast meie alaealiste laste vara haldaja seniks kuni nad täisealiseks saavad juhul, kui minuga midagi juhtuma peaks?
Kui sõlmime mehega abieluvara lahususe lepingu, kas olenemata sellest saab temast meie alaealiste laste vara haldaja seniks kuni nad täisealiseks saavad juhul, kui minuga midagi juhtuma peaks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemad jagavad laste suhtes ühist hooldusõigust, on neil ka ühine varahooldusõigus. Abieluvaralepingu sõlmimine ühist hooldusõigust kuidagi ei mõjuta, sest hooldusõiguslikke muudatusi saab teha vaid läbi kohtu. Laste isal oleks laste suhtes täielik varahooldusõigus vaid juhul, kui kohus laste ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetab ja isale laste varahooldusõiguse üle annab.
Kui üks vanem sureb, omab elusolev vanem automaatselt lapse suhtes ainuhooldusõigust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elukaaslase ähvardus, et lahku minnes ei näe isa enam oma last, võib ka reaalsuseks saada?21.03.2017
Tere!
Mul on sõber suures mures. Ta soovib oma naisest (pole abielus) lahku minna, kuid naine ähvardab, et annab asja kohtusse ning saab last heal juhul näha läbi kohtu. Ehk soovib siis hooldusõigust endale. Kas naisel on üldse õigus sellist asja nõuda? Mees on oma lapsele ideaalne isa ning armastab last väga. Laps on 2,5 aastane. Mees on ka enne naise juurest ära läinud, kuid siis on naine teda šantažeerinud lapse kaudu, et näe kelle maha jätsid ja laps ei näe sind kunagi. Ja siis on mees tagasi läinud.
Oskate ehk aidata, kuidas mees sellises olukorras käituma peaks, sest ta soovib ka lahus olles lapse elust osa võtta.
Mul on sõber suures mures. Ta soovib oma naisest (pole abielus) lahku minna, kuid naine ähvardab, et annab asja kohtusse ning saab last heal juhul näha läbi kohtu. Ehk soovib siis hooldusõigust endale. Kas naisel on üldse õigus sellist asja nõuda? Mees on oma lapsele ideaalne isa ning armastab last väga. Laps on 2,5 aastane. Mees on ka enne naise juurest ära läinud, kuid siis on naine teda šantažeerinud lapse kaudu, et näe kelle maha jätsid ja laps ei näe sind kunagi. Ja siis on mees tagasi läinud.
Oskate ehk aidata, kuidas mees sellises olukorras käituma peaks, sest ta soovib ka lahus olles lapse elust osa võtta.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps jääb emaga elama, ei tohi ema takistada isa ja lapse suhtlemist. Kui isa ei ole kuidagi lapsele ohtlik, ei näe ma ühtegi takistust, miks isa ja laps ei peaks suhtlema või miks peaks kohus isa ja lapse suhtlemist piirama.
Kui ema siiski asub takistama lapsega suhtlemist, tuleks esimese sammuna pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole ja kui seal suhtlemise osas kokkuleppele ei jõuta, on võimalik pöörduda suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas suvel peab lapsele elatist maksma, kui ta pool suve elab isa juures?21.03.2017
Minu elukaaslaselt on nõutud alimendid kiirmenetlusega 177€/kuus. Ta on seda summat ise suurendanud vastavalt Eesti riigis muutunud kehtivale miinimumile.
Juhin tähelepanu ka sellele, et alates juuni 2016 maksis ta elatisraha taas 177€, kuna lapse ema nõudis raha ka suvel, kuigi laps elas pool suve isa juures see tähendab, et iga kuu vähemalt 2 nädalat. Samas aastal 2015 suvel oli neil kokkulepe, et keegi ei pea kellelegi maksma, kuna laps elas pool suve emaga ja pool suve isa juures.
Palve on, et kui laps elab suvel iga kuu kaks nädalat isa juures, et siis ei peaks alimente tasuma. Kuna laps vajab ka isa juures sööki, jooki, riideid ja jalanõusid. Neil on vanematevaheline kokkuleppe, kus on kirjas, et kui laps on pikema perioodi isa juures, et siis tuleks teha tasaarveldus. Laps on kõik nädalavahetused olnud koos isaga reede õhtust-pühapäeva õhtuni.
Isa soovib suvekuudel (3 kuud) alimentidest vabastust või vähendada igakuist alimentide summat ja maksta iga kuu. Igakuiselt makstav summa, mis on jõukohane, oleks 180 €, kuna lapse isa on töötu.
Sooviksin teada kui suur on tõenäosus, et kohus otsustab lapse isa kasuks?
Juhin tähelepanu ka sellele, et alates juuni 2016 maksis ta elatisraha taas 177€, kuna lapse ema nõudis raha ka suvel, kuigi laps elas pool suve isa juures see tähendab, et iga kuu vähemalt 2 nädalat. Samas aastal 2015 suvel oli neil kokkulepe, et keegi ei pea kellelegi maksma, kuna laps elas pool suve emaga ja pool suve isa juures.
Palve on, et kui laps elab suvel iga kuu kaks nädalat isa juures, et siis ei peaks alimente tasuma. Kuna laps vajab ka isa juures sööki, jooki, riideid ja jalanõusid. Neil on vanematevaheline kokkuleppe, kus on kirjas, et kui laps on pikema perioodi isa juures, et siis tuleks teha tasaarveldus. Laps on kõik nädalavahetused olnud koos isaga reede õhtust-pühapäeva õhtuni.
Isa soovib suvekuudel (3 kuud) alimentidest vabastust või vähendada igakuist alimentide summat ja maksta iga kuu. Igakuiselt makstav summa, mis on jõukohane, oleks 180 €, kuna lapse isa on töötu.
Sooviksin teada kui suur on tõenäosus, et kohus otsustab lapse isa kasuks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsel on vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad täidavad oma ülalpidamiskohustust vahetult, ei pruugi olla otseselt alust elatise maksmiseks. Siiski juhin tähelepanu asjaolule, et kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud ja elatis jäetakse maksmata, võib lapse ema algatada täitemenetluse. Selle vältimiseks tuleb pöörduda kohtu poole kehtiva kohtulahendi muutmiseks, kuni uue lahendini kehtib praegune kohtulahend.
Konkreetseid asjaolusid teadmata on võimatu hinnata kohtumenetluse perspektiivikust ja kokkuvõttes teeb otsuse siiski kohtunik. Märgin ka ära, et reeglina kohtud elatisraha alla miinimummäära ei vähenda ja seda ka juhul, kui vanem on parasjagu töötu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas eemaldada isa nimi oma sünnitunnistuselt, sest ta ei ole mulle isa olnud?21.03.2017
Tere
Olen 25-aastane naine, lõpetasin kaks aastat tagasi ülikooli, käin tööl ja elan iseseisvat elu. Mind on terve elu kasvatanud minu ema, kes on olnud mulle nii parima ema, kui isa eest. Isa elas meiega umbes minu 4. eluaastani, peale seda ei kuulnud temast aastaid mitte midagi. Kui ma sain umbes 12 (täpset vanust ei mäleta) siis isa ilmus paariks kuuks uuesti välja, aga kadus sama kiirelt taaskord. Ühesõnaga inimene, kes seaduse järgi on minu isa, pole mind kunagi kasvatanud, rahaliselt toetanud ega üritanud olla isa oma lapsele. Nüüd kui ma olen täiskasvanud ja pole temast taaskord üle 10 aasta midagi kuulnud, olen mõelnud, et sooviksin seaduslikult kirjutada ta enda elust välja. Vabandust, aga ma ei oska teisiti antud tegevust sõnastada. Ma ei näe loogilist seletust, miks peaks minu dokumentides olema kirjas, et mul on isa, keda mul tegelikult pole mitte kunagi olnud. Ehk oskate anda nõu, kuidas antud olukorras peaksin käituma ja mida ma saaksin/võiksin teha.
Suured tänud Teile,
Ilusat päeva.
Olen 25-aastane naine, lõpetasin kaks aastat tagasi ülikooli, käin tööl ja elan iseseisvat elu. Mind on terve elu kasvatanud minu ema, kes on olnud mulle nii parima ema, kui isa eest. Isa elas meiega umbes minu 4. eluaastani, peale seda ei kuulnud temast aastaid mitte midagi. Kui ma sain umbes 12 (täpset vanust ei mäleta) siis isa ilmus paariks kuuks uuesti välja, aga kadus sama kiirelt taaskord. Ühesõnaga inimene, kes seaduse järgi on minu isa, pole mind kunagi kasvatanud, rahaliselt toetanud ega üritanud olla isa oma lapsele. Nüüd kui ma olen täiskasvanud ja pole temast taaskord üle 10 aasta midagi kuulnud, olen mõelnud, et sooviksin seaduslikult kirjutada ta enda elust välja. Vabandust, aga ma ei oska teisiti antud tegevust sõnastada. Ma ei näe loogilist seletust, miks peaks minu dokumentides olema kirjas, et mul on isa, keda mul tegelikult pole mitte kunagi olnud. Ehk oskate anda nõu, kuidas antud olukorras peaksin käituma ja mida ma saaksin/võiksin teha.
Suured tänud Teile,
Ilusat päeva.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei näe seadus antud juhul ette võimalust sünniaktist isa nime kustutamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tuvastada isadus, kui lapse isa elab oma elu, kuid ta võiks ikkagi lapsele elatist maksta?21.03.2017
Tere
Eelmine aasta jäin poisist rasedaks, ta oli siis 17 a. Tema vanemad ei lubanud ning ta ise ka ei tahtnud tunnistada end lapse isaks. Laps sündis, sünnitunnistusel on isa lahter tühi. Millised õigused on minul saada tema käest alimente ning elatist? Hetkel poiss töötab heas ettevõttes ning omab stabiilset sissetulekut, lisaks on tal uus naine, kellega on ka laps.
Eelmine aasta jäin poisist rasedaks, ta oli siis 17 a. Tema vanemad ei lubanud ning ta ise ka ei tahtnud tunnistada end lapse isaks. Laps sündis, sünnitunnistusel on isa lahter tühi. Millised õigused on minul saada tema käest alimente ning elatist? Hetkel poiss töötab heas ettevõttes ning omab stabiilset sissetulekut, lisaks on tal uus naine, kellega on ka laps.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, tuleb isaduse tuvastamiseks kohtu poole pöörduda. Samaaegselt on võimalik esitada kohtule hagi elatise väljamõistmiseks. Kui kohus tuvastab, et mees on lapse isa, mõistetakse mehelt ühtlasi ka lapse ülalpidamiseks elatis välja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas võtta korteriühisuse koosolekul vastu seaduslik laenu otsus ja saada pangast laenu?17.03.2017
Kuidas võtta korteriühisuse koosolekul vastu seaduslik laenu otsus ja saada pangast laenu? Korteriühisusse kuulub 12 korterit. Kui nt üldkoosolek on otsustusvõimeline esimesel korral ja pooled + 1 (7 korterit) hääletavad laenu poolt, siis kas ja mis tingimustel võivad paar korterit keelduda? Kas katuse renoveerimisest võidakse keelduda põhjendusel, et pole raha, kuigi parandamatus kahjustab maja? Kes otsustab, millised parandustööd on vältimatud? Millised renoveerimistööd võib otsustada häälteenamusega, millistel peab olema kõigi nõusolek? Kas need omanikud, kes pole nõus laenuga, peavad ise kohtusse pöörduma? Kuidas peaks korteriühisuse valitseja käituma, et kohtuteed vältida?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomanik, kes eelkirjeldatud viisil vastuvõetud otsusega nõus ei ole, peab selle vaidlustamiseks ise kohtusse pöörduma.
Katuse renoveerimisotsuse vastuvõtmiseks piisab, kui otsuse poolt on koosolekul osalevate korteriomanike lihthäälte enamus.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda kompensatsiooni aja eest kus ma pidin istuma töötuna kodus saamata töötasu?17.03.2017
Kas mul on õigus nõuda kompensatsiooni aja eest kus ma pidin istuma töötuna kodus saamata töötasu? Tööd tegin novembris ja osaliselt detsembris (väidetavalt lepinguga, mida ma näinud ei ole). Süü on selles osas ainuisikuliselt tööandjal. Avalduse olen ära saatnud töövaidluskomisjonile.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 28 lg 2 kohaselt peab tööandja kindlustama töötaja tööga ning maksma töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.
Kui tööandja pole andnud kokkulepitud tööd töö tegemiseks valmis olevale töötajale, siis tuleb töölepingu seaduse § 35 alusel töötajale maksta keskmist töötasu selle aja eest.
Seega kui Teil oli kehtiv töösuhe, olite töö tegemiseks valmis, kuid tööandja tööd ei andnud, on Teil õigus nõuda selle aja eest keskmist töötasu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas määratletakse elatisraha otsustamisel "vajadus", kas igal aastal uus IPad ja I Phone, aga võib-olla ka auto?16.03.2017
Kolm küsimust (hakkan maksma elatisraha):
1. Mis ajast peab hakkama maksma elatisraha? Abielu lahutamise hetkest? Aga kui elatakse endiselt vanal elamispinnal ja kommunaalid ja kulud on kaetud?
2. Kui teine pool eelistab (vähemalt esialgu) süsteemi, kus elatisraha ei maksta, kuid elab endises majas ja kulud on kaetud, kas võib tulevikus tekkida õigus ikkagi tagant järgi elatisraha nõuda ehk peaksin igal juhul enda riskide maandamiseks talle raha ka kandma?
3. Siinsetes vastustes jääb kõlama lause, et lisaks seaduses olevale: "... ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära." on kusagil kirjas ka, et elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest.
Kuidas see "vajadus" määratletakse või mida see tähendab? Kas on lapse vajadus osta igal aastal uus IPad ja I Phone, aga võib-olla ka auto?
Kuidas "vajadust" interpreteeritakse?
1. Mis ajast peab hakkama maksma elatisraha? Abielu lahutamise hetkest? Aga kui elatakse endiselt vanal elamispinnal ja kommunaalid ja kulud on kaetud?
2. Kui teine pool eelistab (vähemalt esialgu) süsteemi, kus elatisraha ei maksta, kuid elab endises majas ja kulud on kaetud, kas võib tulevikus tekkida õigus ikkagi tagant järgi elatisraha nõuda ehk peaksin igal juhul enda riskide maandamiseks talle raha ka kandma?
3. Siinsetes vastustes jääb kõlama lause, et lisaks seaduses olevale: "... ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära." on kusagil kirjas ka, et elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest.
Kuidas see "vajadus" määratletakse või mida see tähendab? Kas on lapse vajadus osta igal aastal uus IPad ja I Phone, aga võib-olla ka auto?
Kuidas "vajadust" interpreteeritakse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist tuleb maksta siis, kui vanem ei osale enam lapse ülalpidamises vahetult. Reeglina tekib see olukord siis, kui vanem kolib lapsest eraldi ja üldjuhul enam lapse vajaduste katmises vahetult ei osale. Kui vanemad elavad vaatamata lahutusele koos ja teevad mõlemad lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, ei ole elatise maksmise kohustust. Samasugune on olukord siis, kui vanemad elavad küll lahus, kuid on kokku leppinud, et lapse kulud kantakse võrdselt (kõik kulud tehakse pooleks) või jagatakse omavahel ära, kes mingisuguse kulutuse teeb (a la üks vanem ostab riided, teine kannab trennikulud jne).
Seadus tolereerib olukorda, et lahus elav vanem elatist ei maksa, vaid osaleb selle asemel lapse ülalpidamises vahetult. Kindlustamaks seda, et teine vanem tulevikus pahatahtlikult tagasiulatuvalt elatisraha ei nõuaks, peaks see vanem olema võimeline tõendama, et kulutusi on kantud vahetult (selleks sobivad erinevad kuludokumendid – tšekid, arved, maksekorraldused).
Lapse vajadused kujunevad vastavalt tema elulaadile ehk sellele, milline oli elustandard vanemate kooselu ajal. Reeglina peaksid vanemad võimaldama lapsele samasugust elulaadi ka peale lahkuminekut (alati see muidugi võimalik ei ole). Seega kui lapse elustandard on olnud tavapärasest kõrgem, näiteks kuuluvad sinna iga-aastased reisid või erakool, peaksid vanemad seda elustandardit toetama ka edaspidi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas puhkusepäevad on võimalik ära kasutada enne dekreeti jäämist ja mis saab siis teisest põhipuhkuse poolest?16.03.2017
Soovin saada teavet puhkuste kohta.
Olen töötanud praeguse tööandja juures alates 24.04.14.
2016 aasta lõpus sain teada, et olen lapseootel. Dekreeti mineku ajaks määrati 20.04.17 (70 päeva enne eeldatavat tähtaega). Eelmine aasta sai paika pandud ka 2017 aasta põhipuhkused, mis said kinnitatud jaanuaris. Esimene osa (14 päeva) on 27.02-13.03.17 ja teine osa (14 päeva) jääb septembrisse. Saan aru, et ka dekreedis olles koguneb puhkusepäevi. Sealt ka minu küsimus. Kas need puhkusepäevad on võimalik ära kasutada enne dekreeti jäämist ja mis saab teisest põhipuhkuse poolest?
Ette tänades
Olen töötanud praeguse tööandja juures alates 24.04.14.
2016 aasta lõpus sain teada, et olen lapseootel. Dekreeti mineku ajaks määrati 20.04.17 (70 päeva enne eeldatavat tähtaega). Eelmine aasta sai paika pandud ka 2017 aasta põhipuhkused, mis said kinnitatud jaanuaris. Esimene osa (14 päeva) on 27.02-13.03.17 ja teine osa (14 päeva) jääb septembrisse. Saan aru, et ka dekreedis olles koguneb puhkusepäevi. Sealt ka minu küsimus. Kas need puhkusepäevad on võimalik ära kasutada enne dekreeti jäämist ja mis saab teisest põhipuhkuse poolest?
Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui puhkused pandi puhkuste ajakavaga paika, siis tuleb puhkust kasutada vastavalt puhkuste ajakavale. Üksnes juhul, kui töötaja ei olnud puhkuste ajakava koostamisel ja kinnitamisel oma rasedusest teadlik, tekib töötajal õigus nõuda puhkust vahetult enne rasedus- ja sünnituspuhkust.
Põhipuhkust võib lapseootel töötaja nõuda täies mahus (s.o vähemalt 28 kalendripäeva). Oluline on aga mõista, et töötaja lapsehoolduspuhkuse aja eest puhkust ei teeni, mis tähendab sisuliselt seda, et kui töötaja kasutab ära puhkuse täies mahus, jääb ta puhkusega n-ö miinusesse ning peab töösuhte lõppemisel tööandjale enamkasutatud puhkuse eest tasu tagasi maksma. Teie näite puhul kui jääte umbkaudu juuni lõpus lapsehoolduspuhkusele, teenite selle kalendriaasta eest üksnes ~14 kalendripäeva puhkust, mis tähendab, et kui puhkate enne rasedus- ja sünnituspuhkust kogu põhipuhkuse ära, peate tööandjale 14 päeva puhkusetasu töösuhte lõppemisel tagasi maksma.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).