Õigus
Küsimus: Kuidas saab vormistada töötaja algatusel töölepingu lõpetamise, kui ta on haiguslehel?16.03.2017
Tere!
Töötaja on olnud haiguslehel alates novembrist 2016 ning on siiamaani. Tuli aga tööandja juurde avalusega, et soovib töölepingu lõpetada. Kas TL lõpetamisel töötaja poolt jätkub töötaja haigusleht? Või peaks ta haiguslehe lõpetama ja siis saab ka TL lõpetada?
Töötaja on olnud haiguslehel alates novembrist 2016 ning on siiamaani. Tuli aga tööandja juurde avalusega, et soovib töölepingu lõpetada. Kas TL lõpetamisel töötaja poolt jätkub töötaja haigusleht? Või peaks ta haiguslehe lõpetama ja siis saab ka TL lõpetada?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kehtiv töölepingu seadus ei keela töösuhte lõpetamist ega ülesütlemist haiguslehe ajal. Kui töötaja teeb haiguslehe ajal ülesütlemisavalduse, lõppeb töösuhe avalduses märgitud kuupäeval.
Töösuhte lõpp haiguslehte ei katkesta. Kui töösuhe on läbi ja mingi hetk pärast seda lõppeb ka haigusleht, peab töötaja (selleks ajaks endist) tööandjat haiguslehe lõppemisest teavitama. Kuigi töösuhe on lõppenud, peab tööandja sellegipoolest lõppenud haiguslehe Haigekassale edastama.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mis saab töölt lahkudes töötatud alatundidest, kas need tasustatakse?16.03.2017
Tere
Olen graafiku alusel tööl ja mul on tekkinud 4 kuu arvestusega alatunde. Soovin 1 aprillist töölt lahkuda, kuid mis saab minu alatundidest?
Kas need makstakse välja või jäävad õhku?
Tänan
Olen graafiku alusel tööl ja mul on tekkinud 4 kuu arvestusega alatunde. Soovin 1 aprillist töölt lahkuda, kuid mis saab minu alatundidest?
Kas need makstakse välja või jäävad õhku?
Tänan
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töösuhte lõpuga lõppeb ka arvestusperiood. See tähendab, et kui töösuhte lõpu seisuga selgub, et töötajal on n-ö alatunde, tuleb need vastavalt töölepingu seaduse §-le 35 keskmise töötasuga hüvitada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas majandamiskulusid peab kandma eluruumi pinna pealt või kogu mõttelise osa pealte ehk siis ka rõdu pinna pealt?15.03.2017
KÜS §15 prim 1 sätestab, et majandamiskulusid tuleb arvestada eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriühistu põhikiri viitab majandamiskulude arvestamisel seadusele. Kuidas aga tõlgendada eluruumi üldpinda? Korteri juurde kuulub terrass. Kinnistusraamatus on eraldi välja toodud eluruumi pind ja terrass, mis on mõlemad kajastatud korteriomandi mõttelise osa suuruses.
Näiteks
terrass: 20 ruutmeetrit;
eluruumi pind: 40 ruutmeetrit;
mõttelise osa suurus: 600/14 000.
Kui selles olukorras kanda majandamiskulusid seaduse järgi, kas siis tuleb kulusid kanda vaid eluruumi pinna pealt või kogu mõttelise osa pealt?
Näiteks
terrass: 20 ruutmeetrit;
eluruumi pind: 40 ruutmeetrit;
mõttelise osa suurus: 600/14 000.
Kui selles olukorras kanda majandamiskulusid seaduse järgi, kas siis tuleb kulusid kanda vaid eluruumi pinna pealt või kogu mõttelise osa pealt?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
kahjuks tuleb möönda, et korteriühistuseaduses toodud sõnastus on segane ning paraku ei ole ka valitsev kohtupraktika sellesse lõplikku selgust toonud, pigem vastupidi.
Samas ei ole kahtlust, et seadusandja algse mõtte järgi jagunevad majanduskulud kaasomandi suuruse järgi (vt KOS § 13 lg 1) ehk siis sõltumata sellest, mis otstarve järgi korteriomandi osasid kasutatakse.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas vaidlustada lubadeta sõidu karistust eesmärgiga venitada ja teha vahepeal load ära?14.03.2017
Tere,
Sain ilma lubadeta sõitmise eest trahvi. Sellest pole veel möödunud 15 päeva. Kui sooviksin väärteomenetlust vaidlustada põhjusel, et viivitada otsuse jõustumise kuupäeva, et vahepeal load ära teha. Küsimus on, mis ma peaksin taotluse põhjuseks kirjutama?
Sain ilma lubadeta sõitmise eest trahvi. Sellest pole veel möödunud 15 päeva. Kui sooviksin väärteomenetlust vaidlustada põhjusel, et viivitada otsuse jõustumise kuupäeva, et vahepeal load ära teha. Küsimus on, mis ma peaksin taotluse põhjuseks kirjutama?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui aga rääkida üksnes menetlusdokumentide pealkirjadest, siis üldjuhul taotlus pealkirjastatakse taotlusena, kaebus kaebusena ning vastulause vastulausena. Konkreetse pealkirja valik sõltub koostatava dokumendi sisust ja selle esitamise eesmärgist.
Küsimus: Kas siduripedaalita autoga on käsipiduri rakendamine sõidueksamil parkides kohustuslik?14.03.2017
Olen peagi automaatkäigukastiga (siduripedaalita) autoga ARK-i eksamile minemas ja seega tekki küsimus käsipiduri rakendamise osas. Kas on kohustuslik lisaks käigukangi asetamise "parking" rakendada ka käsipidurit?
Küsimus tuleneb seetõttu, et olen tegelikult õppesõitu teinud siduripedaaliga autoga, kuid eksamile sooviksin minna automaatkäigukastiga autoga, kuna tunnen manuaalkastiga sõites ennast ebakindlamalt. Olen teadlik, et automaatkäigukastiga eksamit sooritades pole mul võimalik pärast manuaalkastiga autot juhtida.
Küsimus tuleneb seetõttu, et olen tegelikult õppesõitu teinud siduripedaaliga autoga, kuid eksamile sooviksin minna automaatkäigukastiga autoga, kuna tunnen manuaalkastiga sõites ennast ebakindlamalt. Olen teadlik, et automaatkäigukastiga eksamit sooritades pole mul võimalik pärast manuaalkastiga autot juhtida.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas enne seadusliku lahutuse toimumist on mul õigus nõuda mingigi elatisraha lapsele?14.03.2017
Kui ei ole lahutust veel toimunud, laps elab emaga ja seni ei ole isa maksnud lapse ülalpidamiseks elatisraha. Kas enne seadusliku lahutuse toimumist on mul õigus nõuda mingigi elatisraha lapsele? Kõik muud maksud - üürid, laenud jne. tasub abikaasa, kuid ta ei ela enam meiega koos. Ema käib lapse nõrka tervist arvestades poole kohaga tööl ja vastavalt sellel on sissetulek väike. Laps on 3.a.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et vanemad on endiselt abielus, ei takista elatisraha väljamõistmist. Elatisraha väljamõistmise aluseks on asjaolu, et lahus elav vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma pean oma alla 3-aastase lapse andma mitmeks päevaks lapse isale?14.03.2017
Lapse isa töötab soomes ja käib eestis vähe. Ma pole kunagi keelanud tal lapsega kokku saada, kuid siiani on see toimunud minu kodus ehk siis ka lapse enda kodus. Elatist maksab ta vabatahtlikult veidi rohkem kui 235 eurot. Nüüd kui julgesin juttu teha, et võiks rohkem maksta, kuna kasvatan last üksi ja kulud suurenevad, siis läks asi tuliseks.
Ma küll täpselt veel ei tea, aga kuuldavasti oli ta alustanud ametlikku asja, et tema pole nõus rohkem maksma kui 235 eurot, kuigi siiani maksis vabatahtlikult. Kuna praegu on rahal suur mõju, siis see jutt oli sissejuhatus, et saaks terviklikuma pildi.
Küsimus on selles, et kui laps pole varem olnud temaga tema kodus öösel, kas ma võin keelduda sellest, et anda laps talle mitmeks päevaks? Arvestades seda, et laps näeb teda vähe ja tavaliselt võõrastab kui lapseisa teda vaatama tuleb. Ma ei ütleks, et ta ei käi last vaatamas Eestis olles, käib küll, paar tundi päevas. Aga ega ta just suurt huvi välja pole näidanud.
Sellest tekib küsimus, et kui keeldun last talle andmast, kas temal on võimalus mulle mingi jama kokku keerata? Lisan veel juurde, et lapseisa kasutab teatavasti psühhotroopseid aineid.
Jutt on pikk ja keeruline, aga loodan et saan abi.
Ette tänades
Ma küll täpselt veel ei tea, aga kuuldavasti oli ta alustanud ametlikku asja, et tema pole nõus rohkem maksma kui 235 eurot, kuigi siiani maksis vabatahtlikult. Kuna praegu on rahal suur mõju, siis see jutt oli sissejuhatus, et saaks terviklikuma pildi.
Küsimus on selles, et kui laps pole varem olnud temaga tema kodus öösel, kas ma võin keelduda sellest, et anda laps talle mitmeks päevaks? Arvestades seda, et laps näeb teda vähe ja tavaliselt võõrastab kui lapseisa teda vaatama tuleb. Ma ei ütleks, et ta ei käi last vaatamas Eestis olles, käib küll, paar tundi päevas. Aga ega ta just suurt huvi välja pole näidanud.
Sellest tekib küsimus, et kui keeldun last talle andmast, kas temal on võimalus mulle mingi jama kokku keerata? Lisan veel juurde, et lapseisa kasutab teatavasti psühhotroopseid aineid.
Jutt on pikk ja keeruline, aga loodan et saan abi.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldjuhul on mõlemal vanemal õigus lapsega isiklikult (ehk teise vanema juuresolekuta) aega veeta. Kas kohtumised peaksid toimuma koos ööbimisega, sõltub juba paljudest asjaoludest, nagu näiteks sellest, kui vana laps on ja kui lähedane on tema suhe lahus elava vanemaga. Lapse ja lahus elava vanema suhtlemise takistamiseks on alust vaid olukorras, kui see kahjustab kuidagi last.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui tõenäoline on, et lapsed määratakse isa juurde elama?14.03.2017
Tere!
Elame abikaasaga juba aasta lahus, elatist maksab siis, kui ütleb, et raha on. Tanaseks päevaks on elatised 3 lapsele valja mõistetud ning kohtutäituri käes. Lahkumineku hetkel olin rase ja ootasin 4. last, kes on tänaseks sündinud ja kellele nõuan ka kohtu kaudu elatist. Nüüd esitas isa vastuhagi laste elukoha määramiseks isa juurde? Kui tõenäoline on, et lapsed määratakse isa juurde elama? Minul emana on isiklik korter, isa elab üürikorteris ja lisaks puudub tal ka pidev sissetulek, mida ta ka enda kontoväljavõttega tõestas kohtule.
Elame abikaasaga juba aasta lahus, elatist maksab siis, kui ütleb, et raha on. Tanaseks päevaks on elatised 3 lapsele valja mõistetud ning kohtutäituri käes. Lahkumineku hetkel olin rase ja ootasin 4. last, kes on tänaseks sündinud ja kellele nõuan ka kohtu kaudu elatist. Nüüd esitas isa vastuhagi laste elukoha määramiseks isa juurde? Kui tõenäoline on, et lapsed määratakse isa juurde elama? Minul emana on isiklik korter, isa elab üürikorteris ja lisaks puudub tal ka pidev sissetulek, mida ta ka enda kontoväljavõttega tõestas kohtule.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hooldusõiguslikud vaidlused lahendab kohus alati lähtuvalt laste huvidest, seega laste isa avalduse rahuldamine sõltub sellest, kas isa juures elamine on laste huvidega kooskõlas või mitte. Reeglina ei pea kohtud põhjendatuks laste senise elukorralduse muutmist, kui nende eest siiani hoolitsenud vanem on sellega hästi hakkama saanud ja puuduvad kaalukad põhjused laste harjumuspärase elukeskkonna muutmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ületunnitasu makstakse ainult põhipalgalt või ka lisatasudelt (nt.preemia jne.)?14.03.2017
Tere. Kuidas seadus näeb ette. Kas ületunnitasu makstakse ainult põhipalgalt või ka lisatasudelt (nt.preemia jne.)?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 44 lg 6 kohaselt hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdelises ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamise rahas, maksab tööandja ületunnitöö eest töötajale 1,5-kordset töötasu. Ületunnitöö eest tasu arvutamisel tuleb töötasu korrutada 1,5-ga.
Selgitan, et töötasu on igasugune tasu, mida töötaja töötamise eest saab. See tähendab, et kui töötasu koosneb osadest (nt põhitasu + lisatasu), siis tuleb ületunnitasu arvestada kogu töötasust, mitte ainult näiteks n-ö põhitasust.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas mõjutab see töötaja puhkuse arvestust, kui ta naaseb haiguslehelt alles aprillis?14.03.2017
Tere !
Töötaja jäi haiguslehele 2016 aasta novembri lõpust ning on veel siiamaani haiguslehel. Töötaja teavitas, et naaseb tööle alates aprillist 2017. Kuidas on töötaja puhkamisega 2017. aastal, kuidas peaks seda arvestama? Kas saab põhipuhkust välja võtta ikkagi 28 kalendripäeva?
Töötaja jäi haiguslehele 2016 aasta novembri lõpust ning on veel siiamaani haiguslehel. Töötaja teavitas, et naaseb tööle alates aprillist 2017. Kuidas on töötaja puhkamisega 2017. aastal, kuidas peaks seda arvestama? Kas saab põhipuhkust välja võtta ikkagi 28 kalendripäeva?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 68 lg 2 kohaselt arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), töötajate esindamise aeg ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.
See tähendab, et töötaja teenib põhipuhkust ka haiguslehel viibides. 2017. aastal on tal õigus puhkusele täies mahus.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).