Õigus
Küsimus: Millisel alusel saaksime sundühistu lõpetada, kui ostsime 3 ridaelamuboksi 4-st?28.02.2022
Tervist! Soetasime elukaaslasega 4 korteriga ridaelamul 3 korterit kaasomandina, millel sundühistu ja pole ühistu esimeest ega juhatust valitud ja pole siiani ühtegi ühistuga seonduvat majandamist tehtud. Millisel alusel saaksime sundühistu lõpetada?
Milliseid eeldusi see nõuab? Milliseid dokumente see eeldab? Ja kes saab sundühistut lõpetada antud olukorras?
Lugupidamisega
Milliseid eeldusi see nõuab? Milliseid dokumente see eeldab? Ja kes saab sundühistut lõpetada antud olukorras?
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas see on lubatud, et üks korter maksab ainult kolmandiku küttest, kuna väidetavalt sealt radiaator eemaldatud?28.02.2022
Tere.
Majas makstakse kütet ruutmeetri järgi. Avastasin, et üks korter maksab aga vaid 1/3 eest. (St ruute on 31 aga maksab 9 ruudu eest juba vist 2-3 aastat). Esimees väidab, et asi nii kuna eelmine omanik oli võlgnik ja tänu sellele eemaldati sealt korterist radiaator. Esiteks kas selline asi on võimalik ja kas tänu radiaatori eemaldamisele saab siis uus omanik vähem kütet maksta kuigi tuba ikka kogu ulatuses soe mitte vaid 1/3 soe ja 2/3 külm. Kas ta siis tõesti ei pea kogu oma ruutude eest maksma? Uus omanik (esimees ise) väidab, et teeb just radiaatorid korda korteris ja kui vahetatud saab siis alles hakkab maksma täies ulatuses. Nüüd siis teeb korda kui ma selle vea avastasin. Mis sellises olukorras ette võtta? Kuhu pöörduda? Ilmselt juhatusest abi ei saa.
Ja nii palju kui mina tean siis tegelikult on seal korteris kogu aeg radiaatorid olemas olnud ja vahetatud on vaid õhuventiile kuna alumine korrus on pahandanud, et neil radiaatorid jahedad.
Majas makstakse kütet ruutmeetri järgi. Avastasin, et üks korter maksab aga vaid 1/3 eest. (St ruute on 31 aga maksab 9 ruudu eest juba vist 2-3 aastat). Esimees väidab, et asi nii kuna eelmine omanik oli võlgnik ja tänu sellele eemaldati sealt korterist radiaator. Esiteks kas selline asi on võimalik ja kas tänu radiaatori eemaldamisele saab siis uus omanik vähem kütet maksta kuigi tuba ikka kogu ulatuses soe mitte vaid 1/3 soe ja 2/3 külm. Kas ta siis tõesti ei pea kogu oma ruutude eest maksma? Uus omanik (esimees ise) väidab, et teeb just radiaatorid korda korteris ja kui vahetatud saab siis alles hakkab maksma täies ulatuses. Nüüd siis teeb korda kui ma selle vea avastasin. Mis sellises olukorras ette võtta? Kuhu pöörduda? Ilmselt juhatusest abi ei saa.
Ja nii palju kui mina tean siis tegelikult on seal korteris kogu aeg radiaatorid olemas olnud ja vahetatud on vaid õhuventiile kuna alumine korrus on pahandanud, et neil radiaatorid jahedad.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomanikul, kelle küttekulu korteriühistu õigusvastase kulujagamise tõttu suureneb, on õigus keelduda ülemäärase küttekulu tasumisest KrtS § 40 lg 3 alusel.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas saab muuta põhikirja nii et iga korter vahetaks oma aknad oma kuludega?28.02.2022
Probleemi tõstatas elamus akende vahetus ja aknad on teatavasti kaasomandis. Kõrgete lagedega korteritel on väga suured akna pinnad ja vähe krohvitud fassaadi pinda. Kui toimus fassaadi värvimine sobis madalate lagedega korteriomanikele, et remondifondi kogutakse vastavalt kaasomandi osale, nüüd kui akende vahetust kaalutakse, mis on tunduvalt kallim projekt soovivad nad kulude jaotuse alused ümber muuta ja keelduvad suurte akende vahetamise lubamisest enne kui kulude jaotuse alused on muudetud. Kas saab põhikirjaga kokku leppida, et igaüks vahetab oma korteri aknad ise ja remondifondist seda ei finantseeritagi st siis et vastavalt korteri poolt tarbitud teenuse mahule? Sest akende vahetuse maksumuse saab igale korterile eraldi välja arvutada. Või siis hoopis mingi muu kolmas variant, et näiteks mingi teatud % (mis ei ole seotud korteri suurusega) akende vahetuse maksumusest tuleb kõigile korteritele remondifondist ja ülejäänu maksab korteriomanik ise? Kas selline KÜ põhikiri oleks seaduslik?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) paragrahv 40 lõige 2 ütleb, et korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS paragrahv 40 lg 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
Eeltoodu põhjal annab KrtS suunise, mille kohaselt saab põhikirjaga seadusjärgsest regulatsioonist kõrvale kalduda juhul, kui tegemist on (A) tarbimiskuludega, mille suurus on (B) mõõdetav. Senine kohtupraktika, millega mina tutvunud olen, on seda põhimõtet ka järginud ning kõik sellega vastuolus olevad korteriühistu otsused on tunnistatud kehtetuteks. Kuna aga KrtS paragrahv 40 lõige 2 sisaldab sõna ÜLDJUHUL, siis ei saa lõpuni välistada ka seda, et kohus nõustub akende vahetuskulude jagamisega põhikirja alusel.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mul on võimalik iseseisvalt midagi selleks teha, et algatada eestkoste lõpetamine?25.02.2022
Tere.
Olen 19-aastane neiu, kellele on määratud piiratud teovõime ja kohtu poolt ka eestkostja juba enne täisealiseks saamist, olen määratud saama SKA poolt erihoolekandeteenust (kogukonnas elamine), kuid nii mina kui ka minu erihoolekandeteenust osutava asutuse juhataja oleme seda meelt, et minu eestkoste pole põhjendatud, et võiksin elada täiesti iseseisvat elu. Siit ka minu küsimus: Kas mul on võimalik iseseisvalt midagi selleks teha, et algatada eestkoste lõpetamine? Ja kuidas mul oleks võimalik seda asja ajada, milliseid blankette jms asju ma selle jaoks vajan?
Olen 19-aastane neiu, kellele on määratud piiratud teovõime ja kohtu poolt ka eestkostja juba enne täisealiseks saamist, olen määratud saama SKA poolt erihoolekandeteenust (kogukonnas elamine), kuid nii mina kui ka minu erihoolekandeteenust osutava asutuse juhataja oleme seda meelt, et minu eestkoste pole põhjendatud, et võiksin elada täiesti iseseisvat elu. Siit ka minu küsimus: Kas mul on võimalik iseseisvalt midagi selleks teha, et algatada eestkoste lõpetamine? Ja kuidas mul oleks võimalik seda asja ajada, milliseid blankette jms asju ma selle jaoks vajan?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus võib TsMS § 529 lõike 1 alusel eestkoste lõpetada, kui eestkostja määramise alused on ära langenud. Selleks, et kohus asja arutada saaks, peaksite Te kohtule sellest teada andma, esitades kohtule vastava avalduse.
Avalduse peaksite ise koostama, selgitades kohtule põhjalikult eestkoste lõpetamise aluseks olevaid asjaolusid. Avaldusele võiks lisada ka erihoolekandeteenust osutava asutuse juhataja kirjalikud selgitused. Kohus arutab eestkosteasju hagita menetluses - avalduselt tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean nõustuma isa nõudega, et laps tema leibkonda arvestataks?21.02.2022
Laste isaga 2 last. Lapsetoetus laekub minu arvele. Lapsed on nädal ühe ja nädal teise vanemaga. Kuna minule laekub lastetoetus, katan kõik lasteaia, kooli, huvitegevuse, väljasõitude, jalgrataste, kooliasjade, õueriiete kulud. Kuna olen saamas uue elukaaslasega kolmandat last ja sellest tulenevalt ka lasterikka pere toetust, nõuab vanemate laste isa, et üks lastest tuleb määrata tema leibkonda, et tema saaks kõik lapsega seotud toetused endale.
Kas ma pean sellega nõustuma? 4 lahusoldud aastast 3 kasvatasin lapsi sisuliselt üksi. Millised on võimalikud kompromisslahendused?
Kas ma pean sellega nõustuma? 4 lahusoldud aastast 3 kasvatasin lapsi sisuliselt üksi. Millised on võimalikud kompromisslahendused?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riiklikult makstavate lapsetoetuste arvelt on võimalik katta laste vajadusi, mis omakorda vähendab vanemate endi panust laste ülalpidamisse. Lapsetoetus ja lasterikka pere toetus ei ole selle vanema nö lisasisstulek, kes neid toetusi saab, vaid peaks toetama mõlemaid vanemaid lapse ülalpidamisel. Seega mida suuremad on riiklikult makstavad toetused, seda "kasulikum" on see mõlemale vanemale - kui laste isal ei ole rohkem lapsi peale Teie ühiste, siis ei oleks toetuste saaja muutmine mõistlik samm.
Mina soovitaksin Teil ja laste isal kokku arvutada kõik kulutused, mis te ühiste laste ülalpidamiseks teete ja seejärel analüüsida, millised kulutused on võimalik katta riiklikult makstavate peretoetuste arvelt. Tõenäoliselt ongi tulemuseks see, kõikvõimalikud lasteaia- ja kooliga seotud kulutused, huvitegevuse kulud ja muud Teie poolt nimetatud kuluartiklid saab katta toetustega ning mõlema poole kanda jäävad laste elamiskulud ajal, mil nad viibivad suhtluskorra järgi vanemaga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas hinnata ja kindlaks teha kuus lapsele kuluvat summat?16.02.2022
Kohtus elatise suurendamine. Selleks peab nõudja ära tõestama oma sissetuleku. Lisaks oma sissetulekule soovib siis lapse ema sissetulekuks arvata ema ja õdede antud nn. rahad. Kuidas sellele reageerida? Lapse ema väidab, et tal on seoses lapsega suured väljaminekud. Ühes kuus lapsele vähemalt 600 - 800 eurot! Ja seda igakuiselt.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurendamiseks on alust olukorras, kus lapse vajadused on kasvanud. Kui tegemist ei ole just lapse tervislikust olukorrast tuleneva ootamatu ülalpidamiskulude kasvuga, eeldab kasvanud ülalpidamiskulu üldjuhul ka vanema suurenenud sissetulekut ja sellest tulenevalt lapse tavapärase elulaadi tõusu. Minu hinnangul ei saa lugeda vanema sissetuleku suurenemiseks lähedaste toetusi.
Täpsema tagasiside andmiseks peaksin tutvuma kohtudokumentidega - elatise suurendamisel mängivad rolli mitmed erinevad asjaolud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vähendada fikseeritud elatisraha ja kuidas vanemlikke õigusi tagasi taotleda?10.02.2022
Tere. Vana seaduse järgi on mul välja arvutatud elatis ühele lapsele 292 eurot, sooviksin seda muuta ehk vähendada kuna mul on juures nüüd veel 2 ülalpeetavat. Lisaksin ka, et mult võeti ära vanemlikud õigused, kuidas neid tagasi saada, soovin teada kuidas kirjutada kohtule kiri, kas vabas vormis ja mida sinna lisada või kuhu pöörduda abi saamiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks tuleb pöörduda hagiavaldusega kohtu poole. Kui suur võiks olla elatise uus suurus, oleneb paljudest asjaoludest - selleks tuleb asjaolusid põhjalikult analüüsida.
Ka ühise hooldusõiguse taastamiseks tuleb pöörduda kohtu poole, esitades selleks vastava avalduse.
Nii elatise vähendamise hagi kui ka hooldusõiguse taastamise avaldus peavad olema korrektses vormis, sisaldades nii põhjalikku asjaolude kirjeldust kui ka selget nõuet, vajadusel tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Võimalusel soovitan kasutada nende dokumentide korraktsel vormistamisel (ja ka kohtus esindamisel) spetsialisti abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas evakuatsiooni lahendamise erisuse tõttu saab nõuda, et korterite korterite suurused viia m² arvestuselt üle m³ arvestusele?09.02.2022
Tere
Küsimus puudutab u.15-aastase korterelamu osasid kortereid, mis kõrgemate lagedega kui teised. Elamu projekteerija on omal ajal lahendanud avariiväljapääsud nii, et need on viidud kõrgete lagedega korterite puhul korterisisesest trepist üles, avariiväljapääsust katuse terassile ning sealt fassaadil olevat redelit pidi maapinnale.
Samas on sellega seoses tekkinud olukord, kus neile korteritele on justkui ehitatud korterisisene II korrus, mis asub korteri kohal aga ei vasta eluruumi minimaalsele kõrgusele. Sellele nö II korrusele on lisaks evakuatsiooniuksele välja ehitatud ka lahtine korterisisene rõdu, millelt avaneb vaade I korruse elutuppa. Normaalkõrgusega laega korteriomanik väidab nüüd, et osadel korteritel on kaks korrust, mistõttu tuleb kõikide korterite suurused viia m² arvestuselt üle m³ arvestusele. Kinnistusraamatus on täna arvestuse alus m² ja selles sisaldub esimese korruse põranda pind. Minu küsimus on kas sellist muudatust saavad normaalkõrgusega korteriomanikud nõuda väites, et eriomandi esemete suurused on Kinnistusraamatus valed ja tuleb ära muuta m³ arvestusele? Kui jah, siis millised on sellise muudatuse seadustamise võimalused?
Küsimus puudutab u.15-aastase korterelamu osasid kortereid, mis kõrgemate lagedega kui teised. Elamu projekteerija on omal ajal lahendanud avariiväljapääsud nii, et need on viidud kõrgete lagedega korterite puhul korterisisesest trepist üles, avariiväljapääsust katuse terassile ning sealt fassaadil olevat redelit pidi maapinnale.
Samas on sellega seoses tekkinud olukord, kus neile korteritele on justkui ehitatud korterisisene II korrus, mis asub korteri kohal aga ei vasta eluruumi minimaalsele kõrgusele. Sellele nö II korrusele on lisaks evakuatsiooniuksele välja ehitatud ka lahtine korterisisene rõdu, millelt avaneb vaade I korruse elutuppa. Normaalkõrgusega laega korteriomanik väidab nüüd, et osadel korteritel on kaks korrust, mistõttu tuleb kõikide korterite suurused viia m² arvestuselt üle m³ arvestusele. Kinnistusraamatus on täna arvestuse alus m² ja selles sisaldub esimese korruse põranda pind. Minu küsimus on kas sellist muudatust saavad normaalkõrgusega korteriomanikud nõuda väites, et eriomandi esemete suurused on Kinnistusraamatus valed ja tuleb ära muuta m³ arvestusele? Kui jah, siis millised on sellise muudatuse seadustamise võimalused?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kinnistusraamatus on võimalik muuta korteriomandi kaasomandi eseme suurust, mis on aluseks majanduskulude kandmisel. Kaasomand eseme muutmiseks tuleb korteriomanikel sõlmida notariaalselt tõestatud kokkulepe. Kui kõik korteriomanikud ei ole nõus kokkulepet sõlmima, siis võib kokkuleppest huvitatud korteriomanik pöörduda kohtu poole ning nõuda kokkuleppest keeldunud korteriomaniku nõusoleku asendamist kohtu otsusega. Sellise nõude läbiminek oleks minu hinnangul ebatõenäoline, kuna sisuliselt muudaks kohtu otsus vaid majanduskulude jagunemise suurust korteriomanike vahel, mis on palju lihtsamini saavutatav korteriühistu põhikirja kaudu.
Lisan selguse mõttes ka KrtS regulatsiooni selle kohta, milliseid kulusid tohib põhikirja alusel, kaasomandi eseme suurust mittearvestades, korteriomanike vahel jagada.
KrtS § 40 lg 2: Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha KrtS § 40 lg 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas sätestada, et garaažiomanikud ei saaks kaasa rääkida korteriomandeid puudutavates küsimustes?09.02.2022
Tere
Minu küsimus puudutab korteriühistu põhikirja. Meie korteriühistu kinnistul, kortermajast eemal, asub 5 garaaži, mis on ehitusregistris registreeritud kui korteriomand.
Seadusesäte ütleb, et Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (edaspidi korteriomanik).
Meie juhatus soovib põhikirja panna klausli, et korteriomanikuks on korterelamus asuva eluruumi või kinnistul asuva garaaži omanik.
Kas tõesti saab garaaži ja korterit võrdsustada?
Kas garaažiomanik, kui ta pole korteriomaniku omand vaid juriidilise isiku omand, saab otsustada kortermaja puudutavate küsimuste hääletusel? Kas ja kuidas on võimalik põhikirjas sätestada, et garaažiomanikud saavad hääleõiguse vaid neid ja kinnistu territooriumi puudutavates küsimustes?
Kui keegi on üldkoosolekule tulnud volitusega ja volitanul on kaks korteriomandit, kas siis volitatul on kokku 3 häält või ikka 2.
Teid ette tänades
Kui garaaž kuulub registris naisele ja korter mehele on hääletamisel 2 häält ühel korteril ka siis, kui põhimäärusesse saame punkti, et korteriomanikul on vaid üks hääl, olenemata omandite arvust võib tekkida olukord, kus üldkoosolekul, kus on kokku tulnud kõik korteriomanikud on hääletusel ülekaal korteritel, kes omavad ka garaaže.
Kortermajas 14 korterit, kui koosolekul 14 korteriomanikku ja 5 on otsuse poolt on 10 häälega ülejäänud 9 on vastu oma 9 häälega. Minu huvi, et garaažiomanikud saaksid hääletada vaid neid puudutavates küsimustes, kas see on võimalik ja kas garaaži saab võrdsustada korteriga.
Minu küsimus puudutab korteriühistu põhikirja. Meie korteriühistu kinnistul, kortermajast eemal, asub 5 garaaži, mis on ehitusregistris registreeritud kui korteriomand.
Seadusesäte ütleb, et Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (edaspidi korteriomanik).
Meie juhatus soovib põhikirja panna klausli, et korteriomanikuks on korterelamus asuva eluruumi või kinnistul asuva garaaži omanik.
Kas tõesti saab garaaži ja korterit võrdsustada?
Kas garaažiomanik, kui ta pole korteriomaniku omand vaid juriidilise isiku omand, saab otsustada kortermaja puudutavate küsimuste hääletusel? Kas ja kuidas on võimalik põhikirjas sätestada, et garaažiomanikud saavad hääleõiguse vaid neid ja kinnistu territooriumi puudutavates küsimustes?
Kui keegi on üldkoosolekule tulnud volitusega ja volitanul on kaks korteriomandit, kas siis volitatul on kokku 3 häält või ikka 2.
Teid ette tänades
Kui garaaž kuulub registris naisele ja korter mehele on hääletamisel 2 häält ühel korteril ka siis, kui põhimäärusesse saame punkti, et korteriomanikul on vaid üks hääl, olenemata omandite arvust võib tekkida olukord, kus üldkoosolekul, kus on kokku tulnud kõik korteriomanikud on hääletusel ülekaal korteritel, kes omavad ka garaaže.
Kortermajas 14 korterit, kui koosolekul 14 korteriomanikku ja 5 on otsuse poolt on 10 häälega ülejäänud 9 on vastu oma 9 häälega. Minu huvi, et garaažiomanikud saaksid hääletada vaid neid puudutavates küsimustes, kas see on võimalik ja kas garaaži saab võrdsustada korteriga.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui ekskaasa tahab saada pensionile lisaraha laste pealt, samas pole kunagi neid kasvatanud?04.02.2022
Tere,
Pöördun Teie poole küsimusega kuna ei oska kusagile mujale pöörduda. Kui eksabikaasa hakkab pensionile minema ja soovib laste pealt (keda ta pole üldse kasvatanud) pensionilisa nõudes minult nüüd allkirja avaldusele selle taotlemiseks. Meil on 2 last ja lapsi ta kasvatanud ei ole. Esimese lapsega elasime tema juures ainult 8 aastat ja hiljem ta kirjutas meid lihtsalt lastega sealt elamisest välja. Kasvatusest pole üldse osa võtnud ja vabatahtlikult alimente ka maksnud ei ole. Lõpuks sain kohtu kaudu alimendid siiski peale. Nüüd aga hakkab ekskaasa nõudma minult allkirja, et saada pensionile lisaraha laste pealt, kes pole tema juures üldse elanud ja kasvanud. Kuidas nüüd toimida sellise asjaga?
Pöördun Teie poole küsimusega kuna ei oska kusagile mujale pöörduda. Kui eksabikaasa hakkab pensionile minema ja soovib laste pealt (keda ta pole üldse kasvatanud) pensionilisa nõudes minult nüüd allkirja avaldusele selle taotlemiseks. Meil on 2 last ja lapsi ta kasvatanud ei ole. Esimese lapsega elasime tema juures ainult 8 aastat ja hiljem ta kirjutas meid lihtsalt lastega sealt elamisest välja. Kasvatusest pole üldse osa võtnud ja vabatahtlikult alimente ka maksnud ei ole. Lõpuks sain kohtu kaudu alimendid siiski peale. Nüüd aga hakkab ekskaasa nõudma minult allkirja, et saada pensionile lisaraha laste pealt, kes pole tema juures üldse elanud ja kasvanud. Kuidas nüüd toimida sellise asjaga?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Pensionilisa kasutamise peaksid vanemad omavahel kokku leppima. Kui laste isa laste kasvatuses osalenud ei ole ja Teie arvates ei oleks pensionilisa saamine õiglane, ei pea Te talle vastavat nõusolekut andma.
Täpsema informatsiooni saamiseks soovitan pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand