Õigus

Jah, on võimalik.

Tere!

Siinkohal tuleb eristada elatise võlgnevust ja edasiulatuvalt makstavat igakuist elatisraha - kui Te tasute igakuiselt korrektselt elatist vastavalt kohtulahendile, ei ole täitemenetluse läbiviimine ju põhjendatud. Elatise võlgnevuse suhtes täitemenetluse läbiviimise osas kohtutäiturile etteheiteid aga teha ei saa. Kas võib olla nii, et tööandja kantav osa katab osaliselt võlga ja osaliselt edasiulatuvalt makstavat elatisraha? See tuleks asja lahendamise seisukohalt kindlasti selgeks teha.

TsÜS § 157 lõige 5 sätestab, et lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, küll aga tuleb arvestada sellega, et vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on TsÜS § 164 lõike 2 järgi peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kahjuks ei selgu Teie küsimusest, kas soovite muuta laste perekonnanime või lõpetada laste isaga ühist hooldusõigust - kui soovite perekonnanime vahetada, kuid laste isa sellega ei nõustu, on võimalik vastavat otsustusõigust kohtu kaudu taotleda (selleks peavad loomulikult esinema mõjuvad põhjused).

Kui aga peate põhjendatuks ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist, tuleks ka selleks vastava avaldusega kohtu poole pöörduda. Kui kohus ühise hooldusõiguse lõpetab, säilib laste isal siiski lastega suhtlemise õigus (iseasi, kas ta seda kasutada soovib) ja elatise maksmise kohustus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korteriomanike vahelisi suhteid reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).

Antud juhul reguleerib olukorda KrtS § 12, mille kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas korteriühistu kaudu. Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 30 lg 2 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.

Eeltoodud sätetest tulenevalt näeb seadus probleemi lahendust korteriühistus. Korteriühistu kõrgeimaks otsustusorganiks on korteriomanike üldkoosolek, mille otsused on korteriomanikele täitmiseks kohustuslikud.

Siseministri määruse 02.09.2010 nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded" § 3 lg 2 kohaselt on põlevmaterjali ladustamise koht hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed, ohutus kauguses, kui see on mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusel. Järelevalvet määruse täitmise üle teostab Päästeamet.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Emapuhkuse (endine rasedus- ja sünnituspuhkus) järel on töötajal valida, kas ta jääb vanemapuhkusele (endine lapsehoolduspuhkus) või jätkab töötamist.

Nii emapuhkuse kui vanemapuhkuse ajaks on töösuhe peatatud. Emapuhkuse lõppemise ja vanemapuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötingimustele, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Seega, kui emapuhkus lõppes või töötaja esitas tööandjale avalduse vanemapuhkuselt tööle naasmise kohta, on tal õigus nõuda avalduses märgitud tööle asumise päevast alates tööd vastavalt töölepingus kokkulepitule (samad tööülesanded, töötasu, tööaeg jms).

Tööandja töölepingut ühepoolselt muuta ei saa (https://tooelu.ee/et/14/toolepingu-muutmine). Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega tööandjal puudub õigus öelda, et puhkuselt naastes on tööaeg muutunud ning et töötaja peaks töötama mingi muu koormusega kui see, mis oli kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Tööandja peab andma tööd samadel tingimustel, mis olid enne puhkusele jäämist.

Juhime tähelepanu, et töölepingus lepitakse kokku konkreetses tööajas (https://tooelu.ee/et/24/tooaeg).

Täistööajaga inimene töötab arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Kokku võib leppida ka osalises tööajas, näiteks poole kohaga töötaja töötab arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas.

Töötaja igakuine normikohane tööaeg arvutatakse selliselt, et konkreetse kuu kalendaarsete tööpäevade arv korrutatakse töötaja töökoormusega.

Näiteks täiskoormusega töötava töötaja käesoleva aasta juunikuu tööaeg on 20 (kalendaarsed tööpäevad) x 8 (töötunnid) = 160 tundi kuus.

Tööaeg võib tööajakava (graafiku) alusel töötaval töötajal päevade ja nädalate võrdluses olla erinev. Nii võib mõnel päeval töövahetus kesta 12 tundi, teisel päeval 6 tundi, mõnes nädalas võib tööd olla 48 tundi, järgmisel aga 32 jne. Oluline on, et töötaja teeb kuu jooksul tööd kuu normtundide ulatuses.

Kui tööandja annab vähem tööd, näiteks juunis on täistööajaga töötaja tööaeg 160 tundi, aga tööandja annab tööd vaid annab 120 tundi, siis on tegemist alatundidega ning nende vähem tööd antud 40 tundi eest maksab tööandja töötajale tema keskmist töötasu. Kui aga töötaja teeb rohkem kui 160 tundi tööd, siis enam tehtud tunnid hüvitab tööandja kas samas ulatuses antava tasustatud vaba ajaga või maksab 1,5 töötasu iga ületunni eest.

Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud tööaja summeerimises pikemaks kui üheks kuuks (maksimaalselt neljaks kuuks), siis ala- või ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpus (https://tooelu.ee/et/24/tooaeg#summeeritud-tooaeg).

Kokkuvõttes, pärast ema- või vanemapuhkust tööle minnes, kehtivad Teil need töölepingu tingimused, millised olid siis, kui Te puhkusele jäite. Muuta saab neid vaid poolte kokkuleppel.

Kui tööandjal ei ole võimalik Teile senistel tingimustel tööd anda ja Te ei ole nõus kokkuleppel töölepingus muudatusi tegema, siis võib tööandjal tekkida vajadus Teid koondada (https://tooelu.ee/et/31/toolepingu-uhepoolne-lopetamine#toolepingu-ulesutlemine-majanduslikel-pohjustel--ehk-koondamine).

Kuna tööandja peab tööle jäämisel eelistama isikuid, kellel on alla kolmeaastane laps, siis peab tööandja ennekõike koondama mõne teise sama tööd tegeva isiku ja võimaldama Teile, kui Teie laps ei ole veel kolme aastane, säilitada töökoht ja teha tööd ema- või vanemapuhkusele jäämisel kehtinud tingimustel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, kui parkla asub maatükil, mis kuulub korteriomandi kaasomandi osa koosseisu, siis on korteriomanikul õigus seda ka kasutada ning korteriühistu ei saa (korteriomaniku nõusolekuta) seda õigust piirata*. Samuti ei saa korteriühistu nõuda korteriomanikule seadusega antud õiguse "lubamise" eest tasu küsida.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

* KrtS § 30 lg 2: Korteriomanik võib nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt.

Tere, korteriühistu ei saa korteriomanikku trahvida. Kui korteriomanik ei allu ühiselu reeglitele, siis lubab seadus nõuda temalt tekitatud rahalise kahju hüvitamist korteriühistule.
Oluline on lisada, et korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset vastavalt sihtotstarvele, ning seda õigust ei saa korteriühistu kasutuskorraga kitsendada.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Veidi jääb ebaselgeks, mis tähendab Eestis tehtud Soomes kehtivad Soome load? Kui tegemist on olukorraga, kus saite Eestis Eesti juhiloa, mis jäi kehtivusaja möödudes vahetamata ja sellest on möödunud üle 5 aasta, siis jah, juhiloa uuendamiseks tuleb sooritada liiklusteooria ja -praktika eksam (LS § 129 lg 4).

Võimalusi on eelkõige kolm:
1. Eraldada uue projektiga seotud varad eraldi äriühingusse ja kaasata investor sellesse äriühingusse.
2. Sõlmida osanike leping, kuhu lisada kokkulepped eri tulude põhjal dividendide tasumise kohta.
3. Lisada kasumi jaotamisega seotud erikokkulepped äriühingu põhikirja, kuid sellisel juhul on kokkulepped läbi põhikirja avalikkusele teada, mida osanikud üldjuhul ei soovi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Sellise tehingu tegemine on lubatud, kui tehing on tehtud turutingimustel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal