Õigus
Küsimus: Kas mul on võimalik iseseisvalt midagi selleks teha, et algatada eestkoste lõpetamine?25.02.2022
Tere.
Olen 19-aastane neiu, kellele on määratud piiratud teovõime ja kohtu poolt ka eestkostja juba enne täisealiseks saamist, olen määratud saama SKA poolt erihoolekandeteenust (kogukonnas elamine), kuid nii mina kui ka minu erihoolekandeteenust osutava asutuse juhataja oleme seda meelt, et minu eestkoste pole põhjendatud, et võiksin elada täiesti iseseisvat elu. Siit ka minu küsimus: Kas mul on võimalik iseseisvalt midagi selleks teha, et algatada eestkoste lõpetamine? Ja kuidas mul oleks võimalik seda asja ajada, milliseid blankette jms asju ma selle jaoks vajan?
Olen 19-aastane neiu, kellele on määratud piiratud teovõime ja kohtu poolt ka eestkostja juba enne täisealiseks saamist, olen määratud saama SKA poolt erihoolekandeteenust (kogukonnas elamine), kuid nii mina kui ka minu erihoolekandeteenust osutava asutuse juhataja oleme seda meelt, et minu eestkoste pole põhjendatud, et võiksin elada täiesti iseseisvat elu. Siit ka minu küsimus: Kas mul on võimalik iseseisvalt midagi selleks teha, et algatada eestkoste lõpetamine? Ja kuidas mul oleks võimalik seda asja ajada, milliseid blankette jms asju ma selle jaoks vajan?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus võib TsMS § 529 lõike 1 alusel eestkoste lõpetada, kui eestkostja määramise alused on ära langenud. Selleks, et kohus asja arutada saaks, peaksite Te kohtule sellest teada andma, esitades kohtule vastava avalduse.
Avalduse peaksite ise koostama, selgitades kohtule põhjalikult eestkoste lõpetamise aluseks olevaid asjaolusid. Avaldusele võiks lisada ka erihoolekandeteenust osutava asutuse juhataja kirjalikud selgitused. Kohus arutab eestkosteasju hagita menetluses - avalduselt tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean nõustuma isa nõudega, et laps tema leibkonda arvestataks?21.02.2022
Laste isaga 2 last. Lapsetoetus laekub minu arvele. Lapsed on nädal ühe ja nädal teise vanemaga. Kuna minule laekub lastetoetus, katan kõik lasteaia, kooli, huvitegevuse, väljasõitude, jalgrataste, kooliasjade, õueriiete kulud. Kuna olen saamas uue elukaaslasega kolmandat last ja sellest tulenevalt ka lasterikka pere toetust, nõuab vanemate laste isa, et üks lastest tuleb määrata tema leibkonda, et tema saaks kõik lapsega seotud toetused endale.
Kas ma pean sellega nõustuma? 4 lahusoldud aastast 3 kasvatasin lapsi sisuliselt üksi. Millised on võimalikud kompromisslahendused?
Kas ma pean sellega nõustuma? 4 lahusoldud aastast 3 kasvatasin lapsi sisuliselt üksi. Millised on võimalikud kompromisslahendused?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riiklikult makstavate lapsetoetuste arvelt on võimalik katta laste vajadusi, mis omakorda vähendab vanemate endi panust laste ülalpidamisse. Lapsetoetus ja lasterikka pere toetus ei ole selle vanema nö lisasisstulek, kes neid toetusi saab, vaid peaks toetama mõlemaid vanemaid lapse ülalpidamisel. Seega mida suuremad on riiklikult makstavad toetused, seda "kasulikum" on see mõlemale vanemale - kui laste isal ei ole rohkem lapsi peale Teie ühiste, siis ei oleks toetuste saaja muutmine mõistlik samm.
Mina soovitaksin Teil ja laste isal kokku arvutada kõik kulutused, mis te ühiste laste ülalpidamiseks teete ja seejärel analüüsida, millised kulutused on võimalik katta riiklikult makstavate peretoetuste arvelt. Tõenäoliselt ongi tulemuseks see, kõikvõimalikud lasteaia- ja kooliga seotud kulutused, huvitegevuse kulud ja muud Teie poolt nimetatud kuluartiklid saab katta toetustega ning mõlema poole kanda jäävad laste elamiskulud ajal, mil nad viibivad suhtluskorra järgi vanemaga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas hinnata ja kindlaks teha kuus lapsele kuluvat summat?16.02.2022
Kohtus elatise suurendamine. Selleks peab nõudja ära tõestama oma sissetuleku. Lisaks oma sissetulekule soovib siis lapse ema sissetulekuks arvata ema ja õdede antud nn. rahad. Kuidas sellele reageerida? Lapse ema väidab, et tal on seoses lapsega suured väljaminekud. Ühes kuus lapsele vähemalt 600 - 800 eurot! Ja seda igakuiselt.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurendamiseks on alust olukorras, kus lapse vajadused on kasvanud. Kui tegemist ei ole just lapse tervislikust olukorrast tuleneva ootamatu ülalpidamiskulude kasvuga, eeldab kasvanud ülalpidamiskulu üldjuhul ka vanema suurenenud sissetulekut ja sellest tulenevalt lapse tavapärase elulaadi tõusu. Minu hinnangul ei saa lugeda vanema sissetuleku suurenemiseks lähedaste toetusi.
Täpsema tagasiside andmiseks peaksin tutvuma kohtudokumentidega - elatise suurendamisel mängivad rolli mitmed erinevad asjaolud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vähendada fikseeritud elatisraha ja kuidas vanemlikke õigusi tagasi taotleda?10.02.2022
Tere. Vana seaduse järgi on mul välja arvutatud elatis ühele lapsele 292 eurot, sooviksin seda muuta ehk vähendada kuna mul on juures nüüd veel 2 ülalpeetavat. Lisaksin ka, et mult võeti ära vanemlikud õigused, kuidas neid tagasi saada, soovin teada kuidas kirjutada kohtule kiri, kas vabas vormis ja mida sinna lisada või kuhu pöörduda abi saamiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks tuleb pöörduda hagiavaldusega kohtu poole. Kui suur võiks olla elatise uus suurus, oleneb paljudest asjaoludest - selleks tuleb asjaolusid põhjalikult analüüsida.
Ka ühise hooldusõiguse taastamiseks tuleb pöörduda kohtu poole, esitades selleks vastava avalduse.
Nii elatise vähendamise hagi kui ka hooldusõiguse taastamise avaldus peavad olema korrektses vormis, sisaldades nii põhjalikku asjaolude kirjeldust kui ka selget nõuet, vajadusel tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Võimalusel soovitan kasutada nende dokumentide korraktsel vormistamisel (ja ka kohtus esindamisel) spetsialisti abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas evakuatsiooni lahendamise erisuse tõttu saab nõuda, et korterite korterite suurused viia m² arvestuselt üle m³ arvestusele?09.02.2022
Tere
Küsimus puudutab u.15-aastase korterelamu osasid kortereid, mis kõrgemate lagedega kui teised. Elamu projekteerija on omal ajal lahendanud avariiväljapääsud nii, et need on viidud kõrgete lagedega korterite puhul korterisisesest trepist üles, avariiväljapääsust katuse terassile ning sealt fassaadil olevat redelit pidi maapinnale.
Samas on sellega seoses tekkinud olukord, kus neile korteritele on justkui ehitatud korterisisene II korrus, mis asub korteri kohal aga ei vasta eluruumi minimaalsele kõrgusele. Sellele nö II korrusele on lisaks evakuatsiooniuksele välja ehitatud ka lahtine korterisisene rõdu, millelt avaneb vaade I korruse elutuppa. Normaalkõrgusega laega korteriomanik väidab nüüd, et osadel korteritel on kaks korrust, mistõttu tuleb kõikide korterite suurused viia m² arvestuselt üle m³ arvestusele. Kinnistusraamatus on täna arvestuse alus m² ja selles sisaldub esimese korruse põranda pind. Minu küsimus on kas sellist muudatust saavad normaalkõrgusega korteriomanikud nõuda väites, et eriomandi esemete suurused on Kinnistusraamatus valed ja tuleb ära muuta m³ arvestusele? Kui jah, siis millised on sellise muudatuse seadustamise võimalused?
Küsimus puudutab u.15-aastase korterelamu osasid kortereid, mis kõrgemate lagedega kui teised. Elamu projekteerija on omal ajal lahendanud avariiväljapääsud nii, et need on viidud kõrgete lagedega korterite puhul korterisisesest trepist üles, avariiväljapääsust katuse terassile ning sealt fassaadil olevat redelit pidi maapinnale.
Samas on sellega seoses tekkinud olukord, kus neile korteritele on justkui ehitatud korterisisene II korrus, mis asub korteri kohal aga ei vasta eluruumi minimaalsele kõrgusele. Sellele nö II korrusele on lisaks evakuatsiooniuksele välja ehitatud ka lahtine korterisisene rõdu, millelt avaneb vaade I korruse elutuppa. Normaalkõrgusega laega korteriomanik väidab nüüd, et osadel korteritel on kaks korrust, mistõttu tuleb kõikide korterite suurused viia m² arvestuselt üle m³ arvestusele. Kinnistusraamatus on täna arvestuse alus m² ja selles sisaldub esimese korruse põranda pind. Minu küsimus on kas sellist muudatust saavad normaalkõrgusega korteriomanikud nõuda väites, et eriomandi esemete suurused on Kinnistusraamatus valed ja tuleb ära muuta m³ arvestusele? Kui jah, siis millised on sellise muudatuse seadustamise võimalused?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kinnistusraamatus on võimalik muuta korteriomandi kaasomandi eseme suurust, mis on aluseks majanduskulude kandmisel. Kaasomand eseme muutmiseks tuleb korteriomanikel sõlmida notariaalselt tõestatud kokkulepe. Kui kõik korteriomanikud ei ole nõus kokkulepet sõlmima, siis võib kokkuleppest huvitatud korteriomanik pöörduda kohtu poole ning nõuda kokkuleppest keeldunud korteriomaniku nõusoleku asendamist kohtu otsusega. Sellise nõude läbiminek oleks minu hinnangul ebatõenäoline, kuna sisuliselt muudaks kohtu otsus vaid majanduskulude jagunemise suurust korteriomanike vahel, mis on palju lihtsamini saavutatav korteriühistu põhikirja kaudu.
Lisan selguse mõttes ka KrtS regulatsiooni selle kohta, milliseid kulusid tohib põhikirja alusel, kaasomandi eseme suurust mittearvestades, korteriomanike vahel jagada.
KrtS § 40 lg 2: Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha KrtS § 40 lg 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas sätestada, et garaažiomanikud ei saaks kaasa rääkida korteriomandeid puudutavates küsimustes?09.02.2022
Tere
Minu küsimus puudutab korteriühistu põhikirja. Meie korteriühistu kinnistul, kortermajast eemal, asub 5 garaaži, mis on ehitusregistris registreeritud kui korteriomand.
Seadusesäte ütleb, et Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (edaspidi korteriomanik).
Meie juhatus soovib põhikirja panna klausli, et korteriomanikuks on korterelamus asuva eluruumi või kinnistul asuva garaaži omanik.
Kas tõesti saab garaaži ja korterit võrdsustada?
Kas garaažiomanik, kui ta pole korteriomaniku omand vaid juriidilise isiku omand, saab otsustada kortermaja puudutavate küsimuste hääletusel? Kas ja kuidas on võimalik põhikirjas sätestada, et garaažiomanikud saavad hääleõiguse vaid neid ja kinnistu territooriumi puudutavates küsimustes?
Kui keegi on üldkoosolekule tulnud volitusega ja volitanul on kaks korteriomandit, kas siis volitatul on kokku 3 häält või ikka 2.
Teid ette tänades
Kui garaaž kuulub registris naisele ja korter mehele on hääletamisel 2 häält ühel korteril ka siis, kui põhimäärusesse saame punkti, et korteriomanikul on vaid üks hääl, olenemata omandite arvust võib tekkida olukord, kus üldkoosolekul, kus on kokku tulnud kõik korteriomanikud on hääletusel ülekaal korteritel, kes omavad ka garaaže.
Kortermajas 14 korterit, kui koosolekul 14 korteriomanikku ja 5 on otsuse poolt on 10 häälega ülejäänud 9 on vastu oma 9 häälega. Minu huvi, et garaažiomanikud saaksid hääletada vaid neid puudutavates küsimustes, kas see on võimalik ja kas garaaži saab võrdsustada korteriga.
Minu küsimus puudutab korteriühistu põhikirja. Meie korteriühistu kinnistul, kortermajast eemal, asub 5 garaaži, mis on ehitusregistris registreeritud kui korteriomand.
Seadusesäte ütleb, et Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (edaspidi korteriomanik).
Meie juhatus soovib põhikirja panna klausli, et korteriomanikuks on korterelamus asuva eluruumi või kinnistul asuva garaaži omanik.
Kas tõesti saab garaaži ja korterit võrdsustada?
Kas garaažiomanik, kui ta pole korteriomaniku omand vaid juriidilise isiku omand, saab otsustada kortermaja puudutavate küsimuste hääletusel? Kas ja kuidas on võimalik põhikirjas sätestada, et garaažiomanikud saavad hääleõiguse vaid neid ja kinnistu territooriumi puudutavates küsimustes?
Kui keegi on üldkoosolekule tulnud volitusega ja volitanul on kaks korteriomandit, kas siis volitatul on kokku 3 häält või ikka 2.
Teid ette tänades
Kui garaaž kuulub registris naisele ja korter mehele on hääletamisel 2 häält ühel korteril ka siis, kui põhimäärusesse saame punkti, et korteriomanikul on vaid üks hääl, olenemata omandite arvust võib tekkida olukord, kus üldkoosolekul, kus on kokku tulnud kõik korteriomanikud on hääletusel ülekaal korteritel, kes omavad ka garaaže.
Kortermajas 14 korterit, kui koosolekul 14 korteriomanikku ja 5 on otsuse poolt on 10 häälega ülejäänud 9 on vastu oma 9 häälega. Minu huvi, et garaažiomanikud saaksid hääletada vaid neid puudutavates küsimustes, kas see on võimalik ja kas garaaži saab võrdsustada korteriga.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui ekskaasa tahab saada pensionile lisaraha laste pealt, samas pole kunagi neid kasvatanud?04.02.2022
Tere,
Pöördun Teie poole küsimusega kuna ei oska kusagile mujale pöörduda. Kui eksabikaasa hakkab pensionile minema ja soovib laste pealt (keda ta pole üldse kasvatanud) pensionilisa nõudes minult nüüd allkirja avaldusele selle taotlemiseks. Meil on 2 last ja lapsi ta kasvatanud ei ole. Esimese lapsega elasime tema juures ainult 8 aastat ja hiljem ta kirjutas meid lihtsalt lastega sealt elamisest välja. Kasvatusest pole üldse osa võtnud ja vabatahtlikult alimente ka maksnud ei ole. Lõpuks sain kohtu kaudu alimendid siiski peale. Nüüd aga hakkab ekskaasa nõudma minult allkirja, et saada pensionile lisaraha laste pealt, kes pole tema juures üldse elanud ja kasvanud. Kuidas nüüd toimida sellise asjaga?
Pöördun Teie poole küsimusega kuna ei oska kusagile mujale pöörduda. Kui eksabikaasa hakkab pensionile minema ja soovib laste pealt (keda ta pole üldse kasvatanud) pensionilisa nõudes minult nüüd allkirja avaldusele selle taotlemiseks. Meil on 2 last ja lapsi ta kasvatanud ei ole. Esimese lapsega elasime tema juures ainult 8 aastat ja hiljem ta kirjutas meid lihtsalt lastega sealt elamisest välja. Kasvatusest pole üldse osa võtnud ja vabatahtlikult alimente ka maksnud ei ole. Lõpuks sain kohtu kaudu alimendid siiski peale. Nüüd aga hakkab ekskaasa nõudma minult allkirja, et saada pensionile lisaraha laste pealt, kes pole tema juures üldse elanud ja kasvanud. Kuidas nüüd toimida sellise asjaga?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Pensionilisa kasutamise peaksid vanemad omavahel kokku leppima. Kui laste isa laste kasvatuses osalenud ei ole ja Teie arvates ei oleks pensionilisa saamine õiglane, ei pea Te talle vastavat nõusolekut andma.
Täpsema informatsiooni saamiseks soovitan pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on õige et garaaži kütet arvestatakse samal põhimõttel kui korterite oma?31.01.2022
Tere.
Korterelamu renoveerimise käigus paigaldati maja esimesel korrusel olevatesse garaažiboksidesse radiaatorid. Garaažiuksed on tavalised liuguksed. Talvel keegi boksiomanikest (11 boksi) garaaže ei küta. Niigi 7-10 kraadi sooja.
Küttearved aga esitatakse analoogselt elamispinna tariifidele s.t. ruutmeetri põhiselt.
Sama ka üldelektri maksetega.
Sisuliselt on garaažiboksid võrdsustatud elamispinnaga.
Ise olen antud kortermajas ainult garaažiboksi omanik, korteriomanik ei ole.
Kas selline maksete süsteem on õiguspärane?
Korterelamu renoveerimise käigus paigaldati maja esimesel korrusel olevatesse garaažiboksidesse radiaatorid. Garaažiuksed on tavalised liuguksed. Talvel keegi boksiomanikest (11 boksi) garaaže ei küta. Niigi 7-10 kraadi sooja.
Küttearved aga esitatakse analoogselt elamispinna tariifidele s.t. ruutmeetri põhiselt.
Sama ka üldelektri maksetega.
Sisuliselt on garaažiboksid võrdsustatud elamispinnaga.
Ise olen antud kortermajas ainult garaažiboksi omanik, korteriomanik ei ole.
Kas selline maksete süsteem on õiguspärane?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seega tuleks küttekulu õiguspärasuse väljaselgitamiseks jagada korteriühistu küttearve korteriomandi kaasomandi eseme suurusega (nähtub korteri kinnistusregistri 1.jaost). Erandiks on olukord, kus küttekulude jagamine on reguleeritud korteriühistu põhikirjas.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas vormistada notariaalselt kasutuskord?31.01.2022
Tere
Oman 2/5 mõttelist osa majas, kus 3/5 mõttelist osa omab teine isik (pole sugulane). Dokumentides on kirjas kaasomand 2/5 mõttelist osa ja 3/5 mõttelist osa.
Soovin oma majaosa panna kodulaenu võtmisel lisatagatiseks, aga pank tahab, et oleks kehtestatud notariaalne kasutuskord.
Minu küsimus, et kuidas seda kehtestatakse ehk siis mida on vaja selleks teha ja kuhu pöörduda?
Ette tänades
Oman 2/5 mõttelist osa majas, kus 3/5 mõttelist osa omab teine isik (pole sugulane). Dokumentides on kirjas kaasomand 2/5 mõttelist osa ja 3/5 mõttelist osa.
Soovin oma majaosa panna kodulaenu võtmisel lisatagatiseks, aga pank tahab, et oleks kehtestatud notariaalne kasutuskord.
Minu küsimus, et kuidas seda kehtestatakse ehk siis mida on vaja selleks teha ja kuhu pöörduda?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas vannitoa siutoru vahetus on korteriomaniku või KÜ kohustus?31.01.2022
Tere. Vannitoa remondi käigus selgus, et siutoru on juba mõnda aega vähesel määral lekkinud. Ühistu teatas, et see on korteriomaniku kulu. Kas neil on õigus? Aastast 2016 siin olevast vastusest tundub, et pole, kuid äkki on sellekohane seadusemuudatus või -parandus mida ma ei osanud leida ega tõlgendada. Palusin ka sellekohast viidet seadusele, kuid sellele on siiani vastamata. Loomulikult soovin selle vahetada enne, kui pahandused pihta hakkavad. Remondi teostaja oli nõus ka siutoru vahetama. Kui ma nüüd selle omal initsiatiivil lasen vahetada, kas ma võin selle osa summast ühistult tagasi nõuda. Vaidluse korral napib mul vahendeid juristi palkamiseks. Korter kuulub seaduslikult minu alaealisele pojale, kellega me koos elame. Vastuses paluks ka sellekohast viidet. Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ