Õigus

Lugupeetud pöörduja

Facebooki konto tegemiseks ja andmete töötlemiseks peab loa andma töötaja ise. Tööandja ei saa üldjuhul nõuda töötajalt ühegi sotsiaalmeediavõrgustiku kasutamist ega kellegi kontaktiks lisamist.

Kui töötaja ei soovi Facebooki kontot luua, siis tuleb tööandjaga läbirääkimiste teel leida kompromiss, et vajalik info temani siiski jõuaks. Samas on võimalik luua eraldi konto tööalaseks suhtlemiseks, kus töötaja ei pea oma eraelulist infot jagama.

Täpsustavate küsimustega andmekaitse teemal võite pöörduda ka Andmekaitse Inspektsiooni poole (info@aki.ee).

Soovitame tutvuda ka Andmekaitse Inspektsiooni juhendiga isikuandmete töötlemisest töösuhetes siin: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmed_toosuhetes_juhendmaterjal26_05_2014_1.pdf

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kui Teil ja lapse isal on ühine hooldusõigus, on lapse perekonnanime muutmiseks vajalik mõlema vanema nõusolek. Kui lapse isa keeldub nõusolekut andmast, on võimalik kohtult taotleda otsusõigust lapse perekonnanime muutmiseks - kui kohus vastava otsusõiguse annab, on Teil võimalik esitada lapse isa nõusolekuta perekonnaseisuasutusele taotlus lapse nime muutmiseks (kokkuvõttes otsustab lapse perekonnanime muutmise üle perekonnaseisuasutus).

Kas kohus peab avaldust põhjendatuks, on keeruline öelda - seda mõjutavad mitmed asjaolud, muuhulgas see, kas isa osaleb lapse elus või mitte. Pelgalt asjaolu, et lapse perekonnanimi ei ole Eestis levinud, põhjenduseks olla ei saa. Seega eelkõige proovige jõuda lapse isaga nimemuutmises kokkuleppele, see oleks kindlasti parim variant.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Liiklusseaduse tähenduses on isiku elukoht seotud eelkõige rahvastikuregistri andmetega (LS § 100 lg 2). Seega senikaua, kui Teie elukohana on rahvastikuregistris kajastatud Eesti, loetakse Teie elukohaks Eestit. Suurbritannia ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ega kuulu ka selle majanduspiirkonda. Küll on Suurbritannia Viini 1968.a teeliikluse konventsiooni osalisriik. Seetõttu laienevad Suurbritannia juhiloale liiklusseaduse (LS) §s 99 Viini 1968.a teeliikluse konventsiooniga liitunud riigi juhiloale rakendatavad nõuded. LS § 99 lg 4' kohaselt ei kehti selline juhiluba Eestis, kui juhiloa saanud isik elas juhiloa saamise ajal alaliselt Eestis (loe, tema elukohaks oli rahvastikuregistris märgitud Eesti). Sellisel juhul tuleb juhiluba vahetada Eesti juhiloa vastu ja selleks sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam. Kui juhiloa saamise ajal oli isiku elukoht aga Suurbritannias ja täna Eestis, siis kehtib Suurbritannia juhiluba Eestis 12 kuud arvates isiku Eestisse elama asumisest. Elama asumise aeg määratakse jällegi eelkõige rahvastikuregistri andmete alusel. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta.

Seega kokkuvõtlikult, kui Suurbritannias juhiloa saamise ajal oli elukohaks registreeritud Eesti, siis Suurbritannia juhiluba siin ei kehti ning Eestis juhtimisõiguse saamiseks tuleb sooritada liikluseksamid.

Pankrotivara müüakse kas avalikul enampakkumisel või võlausaldajate üldkoosoleku ettekirjutusel või pankrotitoimkonna nõusolekul enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil, kuid mingit pankrotivõlgniku ühe konkreetse võlausaldaja eelisõigust pankrotiseadus selles osas ette ei näe. Kas jääte oma sissemaksust ilma või millises ulatuses sõltub sellest, kas võlgnikul on vara, mida müüa, kas olete oma nõude õigeagselt pankrotipessa esitanud ja kui palju on võlgnikul teisi võlausaldajaid, sest raha makstakse võlausaldajatele välja jaotise alusel.

Lepingut nägemata pole võimalik Teie küsimusele detailselt vastata.

Kindlustuslepingu sõlmimisel enam kui üheks aastaks võib kindlustusvõtja lepingust põhjust avaldamata taganeda 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Lepingutingimus, mis raskendab tarbijast kindlustusvõtjal nimetatud taganemisõiguse kasutamist, nt. kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine.

Kindlustuslepingust taganemine on lubatud üksnes seadusega sätestatud juhtudel. Lepingut on võimalik lõpetada ka poolte kokkuleppel ja võimalike lepingus sätestatud leppetrahvide nõudmine on üksnes võlausaldaja õigus, mitte kohustus.

Tere!

Kui kohus on Teilt elatise välja mõistnud muutuva suurusena pooles alampalga summas, siis perekonnaseaduse muudatustega eelmise (ja ka üleeelmise) aasta miinimumelatise summa 292 eurot nö külmutatakse - ka käesoleval aastal, kui alampalk on tegelikult kasvanud, on elatise summaks 292 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt ei saa kohus teha muudatusi hooldusõiguses, kui sellele vaidleb vastu vähemalt 14-aastane laps. Sellele tuginevalt on 14-aastasel lapsel juba õigus otsustada, kumma vanema juures ta elada soovib.

Kui aga lapse elukohariik on välisriigis, nagu antud juhul, on pädevaks kohtuks lapse elukohariigi kohus. Seega eelkõige soovitan Teil üritada lapse emaga kohtuväliselt kokkuleppele jõuda, kuivõrd kohtumenetlus välisriigis võib olla aeganõudev ja koormav. Arvestades lapse vanust, peaks ema olema võimeline mõistma, et lapse otsus on adekvaatne ja kaalutletud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui peres kasvab kolm last ja igakuiselt makstakse neile riiklikke toetusi summas 520 eurot (lasterikka pere toetus 300 eurot + lapsetoetused kolmele lapsele 220 eurot), on ühe lapse proportsionaalne osa toetustest 173 eurot (520 : 3).

Kuivõrd peretoetuste arvelt on võimalik katta lapse igakuiseid vajadusi, on põhjendatud arvestada elatisest maha pool toetuste summast ehk antud juhul 87 eurot (173 : 2).

Juhin tähelepanu sellele, et kui elatis on välja mõistetud kohtulahendiga, siis automaatselt kohtulahend eeltoodud muudatuste valguses ei muutu, selleks tuleb elatise suuruse muutmise hagiga kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui kohtulahendiga on elatisraha suuruseks määratud 250 eurot, siis 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatused Teie jaoks automaatselt mingisugust muudatust kaasa ei too.

Kui soovite muuta elatise suurust vastavalt uuele regulatsioonile, on selleks vajalik elatise vähendamiseks kohtusse pöördumine - uus kohtulahend tühistab hetkel kehtiva lahendi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9(1) sätestab, et psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.

Tööandjal on kohustus viia läbi töökeskkonna riskianalüüs, mille käigus hinnatakse erinevate ohutegurite mõju inimese tervisele ja ohutusele. Tööandja valib riskianalüüsi läbiviimiseks sobiva metoodika. Tööandjal on võimalik riskianalüüsi läbiviimine ka teenuspakkujalt tellida, sellisel juhul on teenuspakkujal olemas metoodika mida nad näiteks psühhosotsiaalse ohuteguri hindamiseks kasutavad. Oluline on, et metoodika oleks riskianalüüsi dokumendis lahti selgitatud, muidu ei ole riskianalüüsi käigus antud hinnangud arusaadavad.

Esiteks peaksite pöörduma vahetu juhi, tööandja, töökeskkonnaspetsialist või -voliniku poole (soovitavalt nt e-kirja teel), kirjeldama probleemi ning viitama tööandja kohustusele tegeleda ka psühhosotsiaalsete ohuteguritega.

Kui olukord ikkagi ei lahene, võib järgmisena kõne alla tulla kirjaliku hoiatuse tegemine tööandjale.

Kui tööandja oma kohustusi oluliselt rikub, on töötajal õigus pöörduda kirjalikult tööandja poole ja paluda rikkumise lõpetamist. Kui tööandja rikkumisi ei lõpeta, on töötajal töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tuleb töötajal tööandjale esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus (TLS § 95 lg 1) ja seda põhjendada (TLS § 95 lg 2). TLS § 91 lg 2 alusel töösuhte ülesütlemine eeldab igal juhul tööandjapoolseid rikkumisi ja töötajapoolseid tähelepanu juhtimisi rikkumistele.

Seega esiteks peaksite tööandjale saatma kirjaliku hoiatuse ja andma tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks.

Töösuhte võib üles öelda siis, kui rikkumise lõpetamiseks antud tähtaeg ei ole toonud kaasa rikkumise lõppemist (võlaõigusseaduse § 196 lg 2). Täiendava tähtaja andmine annab lepingust taganeda soovijale kindluse selles, kas vastaspoole rikkumist saab ikka lugeda oluliseks.

Eelkõige tuleb olukorda hinnata töötajal endal ning esmalt on mõistlik pöörduda kirjalikult tööandja poole ja anda teada, et nimetatud olukord ei ole aktsepteeritav ja nõuda rikkumise lõpetamist.

Kuigi tegemist on sisuliselt hoiatamisega, siis ühtlasi on tegemist ka töötaja poolse hea tahte näitamisega (s.t töötaja soovib olukorda lahendada mõistlikult).

Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda alles pärast pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Seega näiteks kui töötaja kirjutab tööandjale ja pöörab tähelepanu, et töötasu maksmisega hilinemine on rikkumine ning pole aktsepteeritav, siis töötasu väljamaksmise hetkel on rikkumine lõpetatud ja sellel alusel töösuhet üles öelda ei saa. Kui rikkumine kordub ning kirjalikud pöördumised tööandjale ei ole tulemust andnud, siis võib kõne alla tulla erakorraline ülesütlemine.

Kokkuvõttes võib töölepingu erakorraliselt üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Ülesütlemisavalduses tuleb töötajal ära näidata ülesütlemise õiguslik alus, põhjendus ja töölepingu lõppemise kuupäev. TLS § 91 lg 4 kohaselt töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Mõistlik aeg oleneb konkreetse juhtumi asjaoludest. Juhul, kui lepingut mõistliku aja jooksul üles ei öelda, võib lepingut rikkunud tööandja eeldada, et töötaja on rikkumisega nõustunud ning valmis oma kohustusi töölepingu alusel täitma.

Kui töötaja ütleb töölepingu üles põhjusel, et tööandja on oluliselt lepingut rikkunud, peab tööandja maksma töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid (TLS § 100 lg 4).

Väga oluline on tähele panna, et tööandjal on omakorda õigus, kui ta leiab, et tööleping on töötaja poolt üles öeldud kehtivat seadust rikkudes, esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Seetõttu on oluline, et töötaja oleks püüdnud olukorda varasemalt rahumeelselt lahendada. Erakorralist ülesütlemist ei tohiks kindlasti kasutada esimese lahendusena. Töötaja peab töövaidluskomisjonis suutma tõendada, et tööandja rikkumine oli nii erakorraline, et töösuhte jätkamine polnud enam võimalik.

Kokkuvõttes, pöörduge esmalt vahetu juhi, tööandja, töökeskkonnaspetsialist või -voliniku poole ning paluge olukorraga tegelemist ning lahendamist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).