Õigus

Tere,
Kinnistu detailplaneering näeb ette ehitise(eramu) rajamist kinnistupiirile, kus hetkel asub lammutamisele minev kuur mis on kokku ehitatud naaber kinnistul asuva kuuriga. Kuurid on ehitustehniliselt omavahel seotud ehk kui lammutan oma kinnistul oleva kuuri kukub kokku ka naabri kuur.
Millised on minu õigused/kohustused olukorra lahendamisel?

Soetasime korteri Lasnamäele 2006 aastal, korter oli äsja renoveeritud ja hindamisaktis on kirjas, et üldseisukord hea ja uuendatud 2005a. siseviimistlus hea ja uuendatud 2005a. ja santehnika hea. Kõikidest tubadest on pildid kus on näha hetke olukord.
Mure siis selline, et augustis tekkis uputus või lekib toru. Kuna mina elan 7. korrusel ja allpool korterid nurisevad ja minul polnud leket. KÜ kutsus kahel korral välja santehnikud ja majahalduri, ühistuesimehe ja vaadati minu vannituba üle, leket ei tuvastatud.
Oktoobri alguses kui asi läks hullemaks ja tuli sulgeda KÜ kuuluvad kraanid, et leke on liiga suur, hakkasin ise vaatama kus on torud ja kus kraanid. Selgus et KÜ kuuluv veetorude püstak on muudetud minu korteris umbes 80cm (põranda seest keeratud seinani, sealt laeni ja siis lae alt jälle tagasi). Kuna heli järgi tundus et põrandaplaadi alt on tühi, otsustasin purustada põrandaplaadi ja seal põranda ja laevahel oli põlv mis lekkis. Ja väga oluline on veel see et minu all olevas korteris on muudetud osade KÜ kuuluvate torude asukohta. Ja selline lahendus ei meeldi minu all olevale naabrile. Ehk KÜ arvas et muudame oma veetrasside asukohta nõuetele vastavaks ja korteriomanik kannab kahjud. Ehk wc poti kõrvale tuleb ehitada lisasein kus on uus püstak, lõhkuda sein et eemaldada vanad torud mis ei kuulu mulle ja teha uus ühendus, põrandas auk 30cm*30cm auk (selliseid plaate enam ei müüda). Eemaldada nurgavann, wc pott, pesumasin, valamukapid.
KÜ tunnistas et veetrass on kuni korteriomandi veemõõtjani nende aga nemad ei tea kes ehitas ja kes nõusoleku andis. (Minu andmetel ehitati maja 1988 ja 2001 moodustati KÜ kuhu kuulus sama inimene kes täna juhib KÜ). KÜ puudub projekt et on muudetud 6 ja 7 korrusel veetrassi asukohta, seega on veetrass ehitatud ebaseaduslikult. Leian et KÜ kuuluvat veetrassi ei saa lihtsalt emotsiooni pealt ära muuta ja ringi ehitad, sellest pidid olema teadlikud juhatus ja muidugi alumine korter kellel muudeti KÜ kuuluvate torude asukohta. Täna ikka leiab KÜ et kõik eelmiste omanike jamad tulevad uuele omanikule.
KÜ vastus.
Te peate korteriomanikena mõistma ja omaks võtma, et vastutate oma korteri eest, et pärite eelmiste omanike vastutuse. Sellised on seadused. Täpselt samamoodi nagu teeb seda KÜ. Meie pole samuti sellele ümberehitusele nõusolekut andnud ega lekkes süüdi, aga vastutame ikkagi.
Tänaseks ei vastuta KÜ millegi eest, kogu vastutus laskub korteriomanikule kes oli heauskne ostja ja ei olnud teadlik peidetud vigadest ja veetrassi väärast asukohast.
Olen plaaninud kaasata ehitusekspertiisi et välja selgitad kas wc ümberehitus toimus torude paigaldamis käigus 2005 aastal või mitte (on näha et toimus).
Kas korteriomanik saab KÜ välja nõuda veetrasside renoveerimis akti, kus kirjas teostamis aeg?

Olen oma OÜ-s ainuosanik ja juhatuse liige. 2019 aastal saadeti mulle osaühingu mitme võlgnevuse tõttu kohtutäituri poolt vallasvara arestimise akt ning reaalselt tuldi manukatega kohale ja viidi minema osa vara 2300 euro ulatuses, mida enampakkumise korras müüdi. See ei kustutanud veel võlga.
Lisaks on äriregistris siiani osakapitalil keelumärge. Küsimus - kas see topelt "nõue" on õigustatud? Ehk siis arestitud vallasvara näol + keelumärge. OÜ tegutseb veel, kuid ise sooviks lõpetada. Mis võimalused on keelumärke puhul? Kas saan juh. liikme kohalt tagasi astuda, kui uus tuleb asemele? Kas saan firma üle anda, võõrandada?

Tere,
Kas on võimalik üks omanik välja visata aktsiaseltsist, kus omanikke on 3 ja kõigil võrdsed osakud? Seda ei saa teha ju ühemehe häälselt, ka teine omanik peab nõus olema? Kas see üks peab siis midagi tagasi maksma neile kahele? Või kuidas?

Tänades!

Kes on pärijad, kui sureb mees, kes ei ole abielus, kuid kellel on elukaaslasega 1,5 aastane laps? Kas pärija on ainult laps või kas on pärijateks ka mehe ema ja isa? Kas elukaaslasel on mingit õigust ettevõtte osakutele? Kes peab ettevõttega edasi tegelema, kui enne oli ainuke juhatuse liige ja 100% osanik mees üksinda?

Ema suri, ainupärijaks testamendiga olen mina, ja annakuna on mul kohustus saadud pärandvara (kinnisvara) arvelt katta oma õe elamiskulud ning tagada talle korralik elamispind. Kas õele tagatud elamispind, antud juhul pärandvara-kinnisvara, läheb peale õe surma ülejäänud õdede-vendade vahel jagamisele, või annak lihtsalt lõpeb ja kinnisvara, mis oli annakuks, jääb minu jagamatuks omandiks?

Tere!

Kuidas peksime toimima, kui üks pärijatest ei ole notariaalselt koostatud testamendiga nõus? Täpsemalt siis sellega, kuidas testamendi koostaja jaotas oma vara. Praeguseks on pärimine jõustunud ning notari jutu järgi läinud vara võrdselt kõigi pärijate omandisse.
Kui kokkuleppele ei ole võimalik jõuda, kas siis kohtusse peaks pöörduma üks või kõik pärijad?
Kas on võimalus, et testamendis soovitu jääb ellu viimata?

Ette tänades!

Tere
Minu 93-aastane isa suri 2 aastat tagasi. Isa pidevalt kordas, et raha, mis jääb peale tema surma, jäävad minule ja minu õele võrdsetes osades, kuid minu teada kirjalikku testamenti ta pole teinud. Kaks päeva enne surma olles täiesti selgel mõistusel ütles isa minule, et ta ei usalda õde ja palus kontrollida tema pangakontot. Isa kahtlustas, et õde, kes haldas isa pangakontot, kuritarvitas oma õigusi ja kasutas pangakontol olevaid vahendeid enda kasuks. Kuna isa ei valdand eesti keelt, silmanägemine oli tal halb, haigete jalgade tõttu ei saanud ise minna pangakontorisse ei osanud ta kontrollida pangakonto väljavõtet. Kuid ta kirjutas kõik oma väljaminekud üles ja ütles mulle, kust ma võin leida tema paberid. Kahjuks isa suri ja ma ei jõudnud tema palvet täita. Õega on mul äärmiselt halvad suhted, õigemini me ei suhtle üldse. Isa matuseid korraldasin mina. Vahetult enne isa surma (õigemini surma päeval) õde kandis kõik rahalised vahendid isa arveldusarvelt enda arveldusarvele. Seejärel kandis minule 1/2 tema sõnul arveldusarvel olevast rahast lisades 1/2 matmise kuludest. Isa sõnul pangas tal pidi olema ligi 25000€, õde aga kandis minule alla 4000€. Palvele esitada minule isa pangakonto väljavõtet, ütles ta et arveldusarve suletud ja väljavõtet pole võimalik saada. Paar kuud tagasi korrastasin isalt jäänud dokumendid, pildid jms. Ja nende asjade vahel leidsin isa mainitud paberid, s.h. ka pangakonto väljavõtte, kust selgus, et õde oli tõepoolest kandnud endale ca 16000€, kusjuures makse selgituseks märkis, et see on isa kingitus temale. Mind ei ole sellest keegi teavitanud. Nagu ma sain aru, kirjalikku kinkelepingut pole.
Seoses sellega on mul järgmine küsimus: kas mul on õigus ka sellele rahale, mis õde pettusega kandis isa arvelduskontolt endale?

Vanaisa tegi testamendi kogu varale minule klausliga, et vanaema võib oma elu lõpuni seal elada. Nüüd tekkis vanaemal küsimus, et kui tema ära sureb kes pääseb tema pangakontole ligi. Kas ta peab selleks eraldi notaris tegema mingi dokumendi?

Vend on surnud, surnu abikaasa, kaks last ja 1 laps eelmisest abielust, kuidas on päranduse jagamine? Lesel on firma, kas see läheb ka ühisvarasse. Eelmisest abielust laps on teavitatud pärandusest kuid ei vasta ja ei keeldu ega nõusolekust, elab Šveitsis. Kuidas edasi toimida ja kuidas on jagamine sugulaste vahel?