Õigus

Tere!

Soovin nõu kuidas käituda uue elatise maksmise süsteemis, kui hetkel on kohtu poolt paika pandud kindel elatise maksmise summa (233 €). Kohtu otsuse tegemise ajal oli meil teise vanemaga suusõnaline kokkulepe, et laps viibib minu juures kaks nädalavahtust kuus. Peale kohtu otsuse tegemist tegime uue kokkuleppe, mis sai ka notariaalselt kinnitatud, et lisaks eelmainitule on laps minu juures ka poole koolivaheajad ja suvekuudel pooled nädalad. Kui nüüd on soov seda summat vähendada, sest elatiskalkulaatori järgi tuleb nendel tingimustel märgatavalt väiksem summa, siis kuidas oleks kõige mõistlikum käituda ja kuskohast alustada?

Kortermaja kaasomanike kaasomandisse kuuluvad majapidamisruumid, mis on aastaid tagasi antud KÜ ja osade kaasomanike vahel sõlmitud lepingu alusel lepingu sõlminud kaasomanike ainukasutusse. Sellise lepingu sõlmimise otsustati korduval üldkoosolekul, kus osalesidki sisuliselt üksnes samad isikud, kes said kaasomandis olevad ruumid lepinguga hiljem enda kasutusse. Kõikide korteriomanike nõusolekut kaasomandis olevate ruumide ainukasutusse andmiseks ei ole. Majapidamisruumid muudeti eluruumideks ja täna rendivad ruumide kasutajad neid välja, saades tasu. Täna on korteriühistul uus juhatus, kes tahab sellise olukorra lõpetada ja kaasomandis olevate ruumide kasutamisega koguda raha korteriühistu hüvanguks (remondifondi).

Milline on õiguslik olukord ja korteriühistu õiguskaitsevahendid?
Kas KÜ ja ruume kasutavate korteriomanike vahel sõlmitud kasutuslepingud on kehtivad, vaatamata sellele, et puudus kõigi korteriomanike nõusolek ruumide ainukasutusse andmiseks?
Kas tuleb järgida lepingust tulenevaid lepingu lõpetamise norme või saab ruumid kasutajate valdusest välja nõuda ka lepingut järgimata - näiteks üldkoosoleku otsusega või lihtsalt juhatuse otsusega, kuna kunagi lepinguid sõlminud juhatusel puudus kõigi korteriomanike nõusolek selliste kasutuslepingute sõlmimiseks?
kuidas toimida ruumides elavate üürnikega? Kas KÜ saab üürilepingud üle võtta?

Osaühingu vabatahtlik likvideerimine. Aastaaruanded on tegemata. Kas likvideerimine on võimalik või tuleb aastaaruanded enne ära teha?

Tere
Soetasime hiljuti osaliselt renoveeritud korteri, ainult köök vajas veel remonti ning olime sellega nõus. Korterit vaatasime sügise alguse poole kui õues oli veel soe. Oktoobri keskpaigas tegime notaris tehingu ning üleandmise tähtaeg oli oktoobri viimane päev. Kolisime sisse, kuid üleandmise akt jäi tegemata. Köögiremondi tegemisele keskendudes ununes see sootuks, akti palusin neil täita nüüd siis pea kuu aega hiljem, neil endil selle vastu eelnevalt polnud. Aga eelmiselt omanikult sain vastuseks, et täidavad kui aega on, ehk järgmine aasta.

Kas mul on õigus neile seada mingi tähtaeg akti vormistamiseks? Sest lepingus on see punktina kirjas, et üleandmisel tuleb koostada akt, mida ei ole veel tehtud.

Niisamuti ilmnes korteril puudulik ventilatsioon, millest enne juttu ei olnud. Vent korsten kinni vajunud ja sodi täis. Tean, et see on KÜ probleem, nad sellest teadlikud, aga nemad ei ole sellega tegelenud, sest loodavad Kredexi renoveerimisele ja hoiavad seni raha kokku. Mul aga aknad higistavad, aknalaud märg ning hallitus hakanud vohama. Enne seda akende probleemi ei näinud, alles põhjalikumal vaatamisel on näha kahjustuse jäljed, sest hallitus oli maha pestud. Samuti paistab, et hallitus on eelnevalt kahjustanud ka tihendeid. Aknad on selles mõttes rikutud. Hallituse ja õhu ekspertiisi ei ole veel tellinud. Neid vigu hakkab järjest enam välja tulema, mis esmasel vaatusel polnud näha ning ei räägitud. Aga käed on ka seotud, sest üleandmise akti korteri seisukorrast reaalselt üleandmise kohta pole koostatud.
Kelle poole ma pöörduma peaks? Kas korteri eelmine omanik peab selle rikutud aknad ja ventilatsiooni taastamise hüvitama? Ja ekspertiisi? Või on see kõik KÜ kanda?
Aitäh

Peale küttesüsteemi renoveerimist ja radiaatorite vahetust olen sel sügisel märganud, et meie I korruselt asuva korteri põrand vibreerib, nii et isegi mööblil istudes ja voodis magades on see tunda. Eriti hull on see öösel, sest segab magama jäämist. Ühistule kirjutasin ja sain vastuseks, et kellegi teisel sellist probleemi ei olevat. Vibratsiooni taset keegi kontrollimas ega mõõtmas ei ole käinud. Sel aastal on esimene sügis peale maja renoveerimist, kui süsteem töötab täiskoormusel.

Tere. Soovin endale selgeks teha. Kas on võimalik/lubatud töötada ühe tööandja juures 0.5 koormusega ja teise tööandja juures 1,0 koormusega? Mõlemad kohad võimaldavad kaugtöö vormi ning oleksin võimeline mõlemat tööd korraga tegema, osaliselt kontoris ja õhtuti/nädalavahetusel kodus.
Kuidas käib puhkuse võtmine, kui töötad kahe erineva tööandja juures?

2018. aastal valmis kahe ühistu ühishankes parklate asfaltkatendid. On ka projekt. Meie ühistu tasus töö eest vastavalt lepingule, naaberühistu 50%, sest ei olnud töö kvaliteediga rahul ning nad ei võtnud tööd vastu. Ehitaja esitas naaberühistule hagi kohtusse tasumata töö eest, mis kestab tänaseni. Naaberühistu tahab, et meie esitaks ehitajale hagi kohtusse selle eest, et suure saju korral uputab sadevesi nende parklat. Vesi jookseb ebaõige kalde tõttu nende alale - mitte meie elamu sademekaevudesse. Ka mitte nende sademekaevudesse. Lõpuks ikkagi sademekaevudesse ka mingi määral. Seadus näeb ette, et ühelt krundilt teisele ei ole lubatud sademevett juhtida. Oleme teinud ehitusalal järelmõõtmised ja vigu on tunnistanud ka pädev teedeinsener. Ehitajale on esitatud 2 kirjalikku ja põhjendatud taotlust garantii korras ehitusvead parandada, kuid ehitaja ei vasta lihtsalt. Tööde garantii on 4 aastat ja lõpeb 2022. aasta oktoobris. Mida teha.

Juhtisin sõidukit joobes olekus, mille eest võeti mu esmane juhiluba kolmeks kuuks. Seaduse järgi aga ei saa ma eksamitele minna enne, kui karistus on arhiveeritud ehk kolme aasta pärast. Tekib küsimus, kas mingisuguseid variante on, kuidas juhiluba saab varem tagasi? Näiteks läbi kohtu või teise riiki sisse kirjutamine ja seal lubade sooritamine vms? Kuna kolm aastat on väga pikk aeg ja ilma juhilubadeta on eluga edasi minna väga raske, siis igasugune lahendus oleks kasulik.

Elan lapse isaga 1,5 aastat lahus. Ühine tütar on hetkel 3-aastane. Lapse isa ei tegele lapsega ja ei tunne huvi lapse vastu. Last toetab vabatahtlikult igakuiselt raha kandes, et ära hoida ametlikku käiku alimentide osas. Kus ja kas mul oleks võimalik lapsele enda perekonnanimi anda? Soov on seepärast, et lapse isa on alkoholilembeline ja väga ükskõikne lapse suhtes kui just mingeid ultimaatumeid ei esitata ja ta teeb näo hetkeks nagu ta hooliks. Olen välja pakkunud lapse isale, et ma lapse perekonnanime ära vahetaks ja ta minu nimele tuleks. Siiani pole ta vastu hakanud, aga on öelnud, et ma ise tegeleks selle asjaga. Kuid ei oska kuskilt alustada.

Tere!
Ettevõtte üleminekuga läksid üle ka töölepingud. Tööleping öeldi üles. Töötaja vaidlustas asja töövaidluskomisjonis. Ettevõtte ülemineku tehingu tühisus tuvastati ca aasta pärast kohtus. Otus jõustunud. Vaidlus oli kohtumenetluse ajaks töövaidluskomisjonis peatunud. Millised on töötaja õigused end edasi kaista. Tühine tehing on kehtetu algusest peale.