Õigus

Tere. Minu laps on 10-aastane. Lapse isaga me pole kunagi koos elanud, laps nägi teda pühapäeviti paar tundi (mitte iga pühapäev). Laps kunagi ei tahtnud temaga minna, kuna isa solvas teda ja üldse ei arvestanud lapse soove. Viimased 4 nädalat pole laps käinud isaga, kuna ei tahtnud. Nüüd isa pöördus lastekaitsespetsialisti poole. Käisime lapsega seal, peale vestlust spetsialist ütles, et laps on juba suur ja siin on näha, et ta ei soovi isaga kohtuda, sundkorras ka ei saa. Ütlesid, et nad võivad soovitada isale pöörduda kohtusse. Tuleb see, et suundkorras laps peab isaga kohtuma. Isa soov ka oli, et 1 kord kuus laps peab jääma temaga ööseks. Peale seda laps terve õhtu nuttis, rääkis, et ei lähe kuskile issiga, eriti tema juures magama. Mis ma nüüd pean tegema? Kas lapsel on mingid õigused?

Peale lahutust määras kohus noorema poja ainuhoolduse isale ja vanema poja suhtes jäi ühishooldus (vanem poiss hetkel 17a, jäi elama isa korterisse, tingimusel, et hinded on korras ja mingeid probleeme ei ole). Samuti määras kohus elatise emalt nooremale pojale 100 eurot ja vanema poja suhtes jäi vaba voli ehk südametunnistuse järgi. Hetkel on vanema poja hinded negatiivsed ja tekkinud alkoholiprobleem. Tahan nüüd, et vanem poeg läheb ühe oma vanemate juurde elama (tema eelistaks nüüd ema, sest mina- isa elan välisriigis). Sellega seoses oleks vaja muuta ka elatisnõuet, sest kui kumbki vanem kasvatab üht last pole mõistlik maksta elatist.
Küsimus ongi mis avalduse ma pean kohtule esitama antud muutuste tegemiseks?

Tere!
Kui mehel on esimesest abielust lapsed. Vara on soetatud enne teist abielu (kinnisvara, ettevõtted). Kas pärimise korral on pärijaks lapsed esimesest abielust või abikaasa teisest abielust?

Tänud ette

Kas mingi seadus keelab KÜ sama päevakorraga üldkoosoleku korduskoosolekul laenuotsuse vastuvõtmist, kui on esindatud alla poole ühistu liikmetest? Meie põhikiri lubab korduskoosolekul otsuseid vastu võtta vähemalt kahe liikmega, laenust pole seal midagi kirjutatud ja muid kitsendusi ka ei ole.

Tere!
Oma KÜ lehelt leidsin, et meie eelmise aasta aruanne on kinnitatud kolme juhatuse liikme poolt ja koosolekut nähtavasti ei tule. Igasuguste ühistu toimingute jaoks on ikka tõendusdokument üldkoosoleku protokoll, aga kas aruande esitamisel registrisse ei peagi protokoll lisana kaasas olema? Kas juhatus võib nii käituda ja mis nüüd omanikel teha?
tänud ette!

Meie peres kasvab 2 last, poja sai hiljuti 5 tütar on 7 ja peaks sügisel kooli minema. Meil on Eestis korralik kodu ja oleme materjaalselt kindlustatud. Peres on aastaid sissetuleku eest hoolt kandud isa ja nii on meie emal olnud võimalus laste sünnist alates olla kodune. Suurema osa ajast oleme veetnud Eestis aga kuna isa töö iseloom on mõned aastad olnud selline, et päris palju ajast on tulnud viibida ka Soomes, siis paaril aastal on isa üürinud ka Soome korteri, et saaks igapäevaselt koos lastega ärgata ja uinuda. Nii oleme paaril aastal Soomes "talvitunud". Probleem, millest on praeguseks hetkeks saanud "õudusunenägu", sai alguse eelmisel aastal, siis kui meie emme otsustas, et tahaks ka jälle tööle minna. Probleemiks ei ole saanud mitte emme soov töötada vaid laste vanaema - ämma tugev sekkumine meie pere ellu. Vanaema töötab samuti Soomes ja "ajas" minu naisele välja eelmisel aastal suvetöö koristajana enda töökohas. See sobis meile. Mõne aja pärast tuli ämm minu juurde jutuga, et Soomes antakse lastega peredele linnalt kiirelt ja odava üüriga korter ja riik hakkab lastele maksma ka head toetusraha. Selleks tuli mul ainult kirjutada alla mõnedele paberitele ja lubada lapsed Soome tema juurde sisse kirjutada. Kuna olin niikuinii varasematel aastatel kallilt kortereid Soomes üürinud, et pere saaks igapäevaselt koos olla ja lastel oli sel hetkel kooliminekuni veel aega, siis loomulikult ei saanud mul sellise "heateo" vastu midagi olla. Tekkis olukord, kus minu naine oli nüüd igapäevaselt Soomes tööl ja kuna minu soov on kogu aeg olnud, et pere saaks igapäevaselt koos olla, siis tulin ise palgatöölt ära, sest lapsi ei olnud sel hetkel Soomes kuhugi jätta, otsustasin lapsehoidjast loobuda ja olin rõõmus, et saan nüüd üle pika pika aja ka ise igapäevaselt lastega koos mängida. Pere toitmise kohustus jäi ikka minu peale ja sain seda ka võimaldada, sest ettevõtjana jätkasin tööd nüüd õhtuti kui naine töölt koju tuli. Tagantjärgi tarkusena olen aru saanud, et olin ikka parajalt sinisilmne, sest tegelikult oli juba sel hetkel kui mulle tuldi ilusa jutuga tegema ettepanekut laste sissekirjutamisest ämma Soome aadressile „meie kallis vanaema“ otsustanud, et minu naine ja lapsed peaksidki Soome elama asuma, riiki, kus ka tema asub ja kus teda ootab ees "helge pensionipõlv". See kõlab uskumatuna, aga peagi sai ka minu naisest "noor pensionär" ja ta hakkas rääkima kui pettund ta ikka Eesti riigis on! Kuna ämm on kogu aeg teadnud, et mina pean ennast eestlaseks ja olen kogu aeg soovinud, et pere elaks Eestis, et lapsed saaksid Eestis korraliku hariduse jne., on ta vahepeal kui olen suve lastega Eestis veetnud minu naisele teinud nii korralikku "ajuloputust" et ma ei tunne enda naist enam ära, naine kellega olen aastaid koos elanud, räägib täna endast kui Soomes elavast üksikvanemast, rääkimata igasugu ähvardustest, kui ma ei ole nõus enda lapsi Soome jätma.
Täna kui minu tütrekesel on Eestis olemas koolikoht kuhu sügisel minna ja olen andnud ka sisse avalduse laste elukoha muutmiseks tagasi Eesti, ning loomulikult oleksin äärmiselt rõõmus kui ka naine võtaks taas "mõistuse pähe" ja tuleks koju ei ole naine enam nõus laste elukohta Eestisse kirjutama. Kogu see olukord tekitab palju küsimusi, aga kõige olulisem minu jaoks on: kas mul on üldse mingi võimalus, et saaksin ikkagi oma lapsed panna Eestis kooli ja et nad jääksid eestlasteks! Kuhu ja kelle poole ma selleks pöörduma pean ning mida antud olukorras teha saaks? Kuna olen lastega terve suvi Eestis olnud ja mul on tõsine hirm tuginedes erinevatele mulle tehtud ähvardustele, et kui naine viib taas lapsed Soome, siis ei lasta neid sealt enam kunagi minu juurde tagasi. See hirm on tõsiselt põhjendatud asjaoluga, et korra kui lapsed olid Soomes, ei antud mulle laste ID-kaarte ja ma ei saanud neid enda juurde Eestisse enam kaasa võtta. Kas minust saab "kurjategija" kui antud olukorras ei luba ma nüüd ise enda lapsi Eestist ära viia, kuigi nende elukoht on hetkel paberite järgi Soomes?

Soovin teada kuidas arvestatakse elatisrahade arvestamist. Olukord on selline, et mees ei panusta ei kodule ega lastele, plaanin lahutada ja nõuda lastele elatisraha. Mul on kolm last, neis 2 noorimat on just praeguse abikaasaga. Minu sissetulek on 850 ja mees teenib ligi 3000 (töötab Soomes). Kõik arved ja maksekohustused on minu nimel - majalaen, ehituspoodide järelmaksud, valveseadmete järelmaksud, kõik kommunaalmaksud - elekter, internet, tv, lisaks lastega seotud kulud - lasteaia kohatasu ja söögiraha ning 1 laps käib ka eralapsehoidja juures (mis pole sugugi odav). Isegi koos elades ei tahtnud ta panustada kodu ega lastesse, tihti olin olukorras, kus pidin võtma kiirlaenu, et hakkama saada, lisaks toetab minu oma ema mind rahaliselt ning toob lastele enamus riided ja jalanõud. Kõik kiirlaenud ja ka ema toetused on teostatud panga kaudu nii, et see on kõik tõestatav, kõik arved ja maksed on samuti näha minu panga väljavõtetest. Kuid nüüd soovingi teada, et millise valemi järgi peaksin arvestama elatusnõuet teostades ja millised kulud lähevad arvesse. Kas maja ülesehituseks võetud ehituspoodide järelmaksud ja maja turvavalveseadmete järelmaksud lähevad arvesse elatisnõudes. Olen lugenud siin lehel leidunud küsimusi-vastuseid, kuid on jäänud arusaamatuks, kui näiteks minu pangalaen on 124 eurot, siis olen välja lugenud, et see tuleb jagada majas elavate isikute vahel, st 4-ga, teeb 31 eurot ühele ning ühiseid lapsi on 2. Kas see tähendab, et mehe kanda jääb 62 eurot või tuleb see veelkord pooleks jagada kuna mõlemad vanemad vastutavad laste heaolu eest võrdselt. Kui soovin esitada hagi kohtusse, siis peaksin ju selgitama oma (suurem kui miinimum) nõuet ja kuna seniajani on riideid lastele ostnud minu ema, siis ma ei saa ju tahta, et minu ema seda edaspidigi oma kuludega teeks. Kuidas siis märkida kohtunõudes lastele vajalikud riiete ja jalanõude kulu või kuidas näidata, et lapsehoidjale on kulunud 330 eurot, kui olen selle sularahas maksnud. Lapsehoidja on eraisik ning ei soovi deklareerida seda sissetulekuna, kuna see on tema pensioni lisa. Ja kuna maja katus laseb läbi on vajalik selle uuendamine või siis parandamine ning kuna ka see on minu väikese sissetuleku juures väga kulukas peaksin ka sellele taotlema järelmaksu, kas saan ka selle kulu asetada elatisnõudesse. Loodan et suudate sellest segasummasuvilast midagi aru saada ja mulle nõu anda.

Kaks venda said pärandiks korteri. Kas piisab KÜ liikmeks astumiseks suulisest avaldusest? Kui mõne aja pärast tahab koosolekutel osaleda teine vend, kuidas see vormistada?

Maja on võtnud pangalaenu, igal aastal maksame maja kindlustust. Varem maksime ruutmeetri pealt, aga nüüd maksame kõik ühtemoodi. Majas on neljatoalised ja kolmetoalised korterid.

Toimus meil juuli viimasel pühapäeval koosolek. Teemaks oli kuulutuse peale pandud majaesise platsi tööd. Meil on 18 korterit. Sel päeval oli kohal reaalselt 14 korteriesindajat. Seal hulgas ka üürnikud, sest omanik ise ei saanud kohal olla. 15. korteriomanikuga tehti telefonivestlus, kus kiiresti kiiresti seletati ära, et soovitakse maha panna unikivi ning selleks vaja pangast laenu võtta. Kuna kell oli juba palju, ei jõudnud see telefonis rääkiv inimene kohale tulla ja ütles, et võite temaga arvestada.
Küsimus. Mis on see protsent, kui palju peab koosolekul inimesi kohal olema, et otsus vastu võtta? Teiseks kas üürnikud lähevad ka nende inimeste arvesse või ainult reaalsed omanikest kohalolijad? Kolmandaks ka telefonikõne järgi võib panna, et see inimene andis reaalselt oma hääle ja see võetakse arvesse?
Soovitakse kortermaja ette maha panna unikivi, selleks vaja pangast laenu võtta ja selleks vaja nõusolekuid. Paberiga käidi ringi, kui palusin mõelda homseni, siis öeldi, et siin pole mõelda midagi. Tundus sundolukord olevat. Jäime endale kindlaks. Samas mõned teised naabrid ütlesid, et siin nagunii pääsu pole. Ja kui nüüd oleme naabritega rääkinud, siis inimesed on saanud pikalt mõelda ja ei ole enam laenu võtmise poolt ja unikivi mahapaneku poolt. Kas nad saavad oma vastust muuta või mitte?
Korteriühistu esimees ja raamatupidaja ei anna piisavaid vastuseid, kui küsida unikivi pinnase kohta. Ütlevad vaid, et nendel on poolthääled olemas. Ehk see päev andsid poolthääle 11 korteriomanikku, sealhulgas 1, kes ütles telefoni teel, et võite arvestada temaga.
Nendest pooltolijatest on 5 pensionärid, kellega täna suheldes selgub, et kui nad oleksid saanud mõelda selle peale, siis nad niimoodi poolt enam ei oleks.
Kas meil on veel siin midagi teha? Kas ka ühistu liikmetel on õigus kohale kutsuda koosolek samal teemal, et uuesti arutada ja nõuda uusi allkirjade võtmisi?