Õigus
Küsimus: Kas isa saab aastaid tasutud elatisraha tagasi, kui isaduse tuvastamisega selgus, et ei ole tema laps?13.08.2015
Tere!
Küsimus on selline - laps sündis aastal 2009.a., vanemad läksid lahku samal aastal, lapse isa tasub igakuiselt elatise kohtutäituri vahendusel, aastal 2015.a. esitas lapse isa kohtusse hagiavalduse isaduse vaidlustamiseks, kohus tuvastas, et laps ei põlvne temast.
Mis toimub edaspidi? Kas lapse isal on õigus nõuda juba tasutud elatise tagastamist? Kas kohtutäitur lõpetab sel juhul täitemenetluse ning vabastab aresti alt pangakonto ja töötasu?
Ette tänades vastuse eest
Küsimus on selline - laps sündis aastal 2009.a., vanemad läksid lahku samal aastal, lapse isa tasub igakuiselt elatise kohtutäituri vahendusel, aastal 2015.a. esitas lapse isa kohtusse hagiavalduse isaduse vaidlustamiseks, kohus tuvastas, et laps ei põlvne temast.
Mis toimub edaspidi? Kas lapse isal on õigus nõuda juba tasutud elatise tagastamist? Kas kohtutäitur lõpetab sel juhul täitemenetluse ning vabastab aresti alt pangakonto ja töötasu?
Ette tänades vastuse eest
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa kanne tunnistatakse ebaõigeks, lõppeb mehel kohustus elatist maksta, kuid tal ei ole õigust nõuda tagasi makstud elatist.
Mehel on võimalik kohtult taotleda, et kohtuotsusega lõpetataks temalt elatise väljamõistmise sundtäitmise menetlus. Kui hagi rahuldatakse, lõpetab kohtutäitur täitemenetluse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas bioloogiline isa on ikkagi kohustatud maksma elatist, kui hooldusõigus on ära võetud?13.08.2015
Kui lapse isalt on ära võetud kohtuga hooldusõigus ja laps kasvab niiöelda uue isaga, kes talle oma nime andis (uus ema mees siis abieluga), siis kas bioloogiline isa on ikkagi kohustatud maksma elatist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, sünnitunnitusele kantud bioloogilisel isal tuleb elatist maksta ka siis, kui tal ei ole lapse suhtes hooldusõigust. Ülalpidamiskohustusest vabaneb isa vaid siis, kui laps lapsendatakse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju saab isalt nõuda elatist lapsele, kui isa on raske puudega ja 100% töövõimetu?13.08.2015
Isa kes elatist ei maksa on 100% töövõimetu ja raske puudega. Sissetulekuks kuus on 358 eurot, millest 53 eurot on sotsiaalabi nn. ravimite ostmiseks. Omandina on korter Tallinnas, kus ta ise ka üksinda elab. Lisaks omab ta sõiduautot, hind umbes 2000 eurot.
Kommunaalkuludeks on tal suvel umbes 100 ja talvel 220 eurot. Lisaks igapäevased kulutused toidule, riietele, füsioteraapiale, ravimitele, autole jne.
Kas ja kui palju on võimalik lapsele elatist nõuda kui isa elab vastavalt eelpool toodud tingimustele?
Kommunaalkuludeks on tal suvel umbes 100 ja talvel 220 eurot. Lisaks igapäevased kulutused toidule, riietele, füsioteraapiale, ravimitele, autole jne.
Kas ja kui palju on võimalik lapsele elatist nõuda kui isa elab vastavalt eelpool toodud tingimustele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemad ei jõua elatise suuruse osas kokkuleppele, määrab elatise suuruse kohus. Reeglina ei vähenda kohtud elatist alla kehtiva miinimummäära, mis on 2015. aastal 195 eurot, kuid Pks § 102 lõige 2 annab siiski võimaluse vähendada elatist mõjuval põhjusel alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib muuhulgas olla vanema töövõimetus. Kas ja kui palju peab kohus põhjendatuks elatist vähendada, oleneb juba kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteri mittekandva seina mahavõtmiseks pean teiste korterite omanikelt allkirju koguma või mingi projekti tellima?12.08.2015
Tere!
Tekkis küsimus seoses uue ehitusseaduse ja korteri remondiga. Nimelt soovin hakata korterit kogu ulatuses remontima, sh maha lammutada sein. Arhiivist on võetud korteri põhiplaan ning tegemist ei ole kandva seinaga. Ka katsudes on sein läbikostuv ja õhuke, kaks kipsplaati ja mingit manti vahel.
Seega minu küsimus, et kuidas toimida? Kas tuleb mingeid majaelanike allkirju koguda vms? Kas pean kellelegi remondi tegemisest teatama? Vaja mingit projekti?
Ette tänades,
Tekkis küsimus seoses uue ehitusseaduse ja korteri remondiga. Nimelt soovin hakata korterit kogu ulatuses remontima, sh maha lammutada sein. Arhiivist on võetud korteri põhiplaan ning tegemist ei ole kandva seinaga. Ka katsudes on sein läbikostuv ja õhuke, kaks kipsplaati ja mingit manti vahel.
Seega minu küsimus, et kuidas toimida? Kas tuleb mingeid majaelanike allkirju koguda vms? Kas pean kellelegi remondi tegemisest teatama? Vaja mingit projekti?
Ette tänades,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kohtu otsus elatise osas ikka kehtib, kui ema, laps ja mina kõik elame Soomes?12.08.2015
Tere,
Hetkel on kohtuotsus elatise maksmise osas kuni lapse täisealiseks saamiseni. Juba 3 aastat on nii lapse, lapse ema kui ka minu alaliseks elukohariigiks Soome. Täisealine laps ei saa Eestisse hagi sellisel juhul ju jätta isegi kui Soomes ametikoolis käib? Soomes vastavat seadust täisealisena õppimise ja elatisraha maksmise osas ei ole.
Hetkel on kohtuotsus elatise maksmise osas kuni lapse täisealiseks saamiseni. Juba 3 aastat on nii lapse, lapse ema kui ka minu alaliseks elukohariigiks Soome. Täisealine laps ei saa Eestisse hagi sellisel juhul ju jätta isegi kui Soomes ametikoolis käib? Soomes vastavat seadust täisealisena õppimise ja elatisraha maksmise osas ei ole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisasjas toimub kohtumenetlus lapse elukohariigis – kui lapse alaline elukoht on Soomes, tuleb kohtusse pöörduda Soomes ja kohalduvad ka Soome seadused.
Enne Soome elama asumist Eestis tehtud kohtuotsus kehtib ka Soomes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ettevõtete liitmisel peavad need, keda ei koondata, nõustuma neile pakutud tööülesannete ja koormuse ümberjagamisega?12.08.2015
Kaks firmat ühinesid - üks ostis teise ära. Enam ei vajata sellist hulka raamatupidajaid ning seoses üleminekuga samuti vähenes töömaht. Ülevõtjal on kavas koondada esialgu ülesostetud firma 8-st raamatupidajast 4 ja nende nelja vahel ära jagada ka ülejäänute töö. Kas need, kes koondamist ei saa, peavad nõustuma neile pakutud töö ümberjagamisega, kui on teada, et mõne kuu pärast lõpeb ka neil töö ja ka neid koondatakse? Keeruliseks teeb asja see, et iga raamatupidaja tegi eelnevalt nn. oma lõiku ja vastutas selle eest. Aga töö jagamine eeldaks väljaõpet majandustarkvara programmis teatud operatsioonide tegemiseks. Kes koondamise saab, see ei ole huvitatud allesjäänute koolitamisest.
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 112 lg 1 alusel lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust.
Ettevõtte üleminek võib toimuda mis tahes õiguslikul alusel (juriidiliste isikute ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, müügileping, rendileping jne), mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ka ettevõttega seotud lepingud ning ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust (TLS § 112 lõiked 1 ja 2 ja VÕS § 180). Ettevõtte üleminekul peavad muutumatul kujul üle minema seega ka töölepingud, kollektiivlepingud ja muud töösuhtest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõtte ülemineku puhul ei ole oluline otseselt ettevõtte osa üleandmine, piisab ka sellest, et tööandja annab ühe oma tegevustest üle kolmandale isikule, saab seda lugeda ettevõtte üleminekuks TLS § 112 mõttes.
Küll aga peavad nii ettevõtte üleandja (s.o praegune tööandja) ja omandaja (s.o uus tööandja) teavitama töötajaid ülemineku toimumisest aegsasti, kuid hiljemalt üks kuu enne ettevõtte üleminekut.
Tulenevalt TLS § 5 lõikest 4 tuleb tööandjal töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduvate andmete muudatusest töötajat teavitada 1 kuu jooksul muudatuste tegemisest (tööandja nimi, kontaktandmed jms).
Seega tööandja vahetumine ei mõjutada töösuhte kehtivust, s.t. lepinguid tuleb nii töötajatel kui ka uuel tööandjal täita kokkulepitud tingimustel. Töölepingu kokku lepitud tingimusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12).
Kui tööandja vahetumisega kaasneb vajadus töötaja töölepingut muuta, siis seda saab teha üksnes poolte kokkuleppel. Kui pooled töölepingu tingimuste osas kokkulepet ei saavuta, tekib koondamissituatsioon.
Koondamise korral tuleb töötajale pakkuda enne töölepingu ülesütlemist muud vaba töökohta. Töötajale töö säilitamiseks peab tööandja vajadusel korraldama täiendõppe või muutma töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas auto tagaistmel istuva alaealise võib autos "puhuma panna"?11.08.2015
Kas auto tagaistmel istuva alaealise võib autos "puhuma panna"?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas oma maal võib sõita ilma juhtimisõiguseta isik ja autol puuduvad paberid, ülevaatus ja kindlustus?11.08.2015
Kas oma maal võib sõita ilma juhtimisõiguseta isik ja autol puuduvad paberid, ülevaatus ja kindlustus?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas tegu on erisoodustusega, kui viljakoristusperioodil viiakse töötajatele toit põllule?11.08.2015
Ettevõte viib oma töötajatele nt viljakoristuse perioodil põllule termosega toitu. Antud juhul ei ole töötajatel võimalik minna mõistliku ajakuluga ise sööma (alternatiivide kättesaadavus/puudumine).
Kas tegu on kindlasti erisoodustusega ja tuleb maksustada tulumaksu ja sotsiaalmaksuga?
Kas tegu on kindlasti erisoodustusega ja tuleb maksustada tulumaksu ja sotsiaalmaksuga?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kuidas lõpetada korteriühistu?10.08.2015
Tere! Kuidas oleks võimalik lõpetada korteriühistu tegevus? Oleme 4-korteriline maja, algul oli 3 korterit ühistus, nüüd 1 korter ära müüdud ja oleme veel kahe korteriga alles jäänud. Elan ise linnas ja väga tülikas on näiteks käia maal vaatamas, sest aastaid omal ka juba palju. Kas aitab sellest kui saadan notarile ühistu lõpetamise üldkoosoleku protokolli või käivad asjad teisiti, olen selles osas võhik. Ette tänades!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Korteriühistu lõpetamisele laienevad tavalise mittetulundusühingu lõpetamise sätted. Seega võib korteriühistu lõpetada üldkoosoleku otsusega (mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 38), kuid selle otsuse poolt peab olema hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest (eeldusel, et ühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet).
Kui üldkoosolekul õnnestub selline otsus häälteenamusega vastu võtta, tuleb juhatusel esitada korteriühistu lõpetamise registrisse kandmiseks registripidajale avaldus koos üldkoosoleku otsuse ja protokolliga (MTÜS § 41 lg 1 ja lg 2).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee