Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas pean midagi deklareerima, kui välismaalasest elukaaslase e-poe raha liigub läbi minu pangakonto?07.08.2015

Tere,
elukaaslane otsustas teha e-poe eesti turu jaoks. Kuna ta on Türgi kodanik ning ka pangakonto on türgi pangas, siis ülekande tasud on tavalisest suuremad. Selleks, et hoida klientide jaoks hinnad võimalikult madalad otsustasime, et ostude eest tasutakse minu pangakontole Eestis. Kuna tegelik tulu saaja on elukaaslane, mitte mina, kas ma pean selle kuidagi ka enda tuludeklaratsioonis esitama?

Ette tänades

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kuna tegemist ei ole küsija äriga, siis pole temal ka mingit arvepidamis- ega maksukohustust. Maksustamisel pole kodakondsus oluline ega ka see, millisel turul ettevõtja tegutseb. Eesti-Türgi maksulepingu kohaselt maksustab ettevõtja äritulu see riik, mille resident isik on. Inimene on selle riigi resident, kus on ta elukoht.
 

Küsimus: Kas ametikoha koondamise kohta peaksin saama ka kirjaliku teatise või piisab tõesti koosolekul mainitust?07.08.2015

Tere! Tööandja teatas 26. juuni üldkoosolekul, et asutuse töö reorganiseeritakse ja minu osakonnajuhataja ametikoht koondatakse alates 1. septembrist. Kuna minu osakonnas vabaneb just üks madalamapalgaline töökoht, oleksin nõus selle vastu võtma. Mingeid kirjalikke dokumente pole aga tööandja seni esitanud, ei ametikoha koondamise ega võimalike tööpakkumiste kohta. Olen asutuses töötanud 22 aastat. Olen aru saanud, et kui jätkan tööd samas asutuses, siis koondamist ei toimu. Kas oleks aga mõistlik eeldada 90 päevast kirjalikku etteteatamist ja uut tööpakkumist ning lühema etteteatamisaja korral vastavat kompensatsiooni?
Aitäh vastuse eest!

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 3 kohaselt tuleb tööandjal enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuda töötajale teist tööd, korraldades vajadusel täiendusõppe või muutes töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

Antud juhul on TLS § 89 lg 3 nõue täidetud ka nii, kui tööandja teatab koondamisolukorrast ning pakub Teile uut tööd koosolekul, mitte kirjalikult. Tööandjal uue töö pakkumisel etteteatamistähtaegu seadusega ette nähtud pole - tööd tuleb pakkuda enne ülesütlemisavalduse esitamist. Kui olete nõus uue tööga jätkama, peate enda jaoks olulistes tingimustes läbi rääkima. Kui Te nõus ei ole, on tööandja ainus võimalus Teid koondada. Koondamisel peab tööandja esitama Teile ülesütlemisavalduse, pidades sh kinni etteteatamistähtajast (antud juhul 90 kalendripäeva). Kui tööandja seda ei tee/teha ei saa, siis tuleb vähem etteteatatud aeg hüvitada (TLS § 100 lg 5). Samuti tuleb koondamise korral maksta koondamishüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). Teie tööstaaži arvestades, oleks Teil õigus koondamishüvitisele ka Töötukassalt - kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas seadus näeb ette kompensatsiooni lahutuse järgselt lahkuvale abikaasale kodulaenu osa eest, mis sai tasutud abielu ajal?06.08.2015

Abielulahutus ja varaühisuse lõpetamine kahjuks algamas. Küsimus tasutud eluasemelaenu kohta: kas seaduse või kohtute praktika järgi näeb ette kompensatsiooni lahkuvale osapoolele kodulaenu selle osa eest, mis sai tasutud abielu (5a) ajal juhul kui laenuga kodu sai ostetud enne abiellumist? (Maksed olen ainult ise tasunud ja suurem osa laenust tasumata. Teine osapool oli neli aastat sellest alla kolme aastase lapse hoolduspuhkusel).

Tänan vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 27 lõike 3 kohaselt ei arvata lahusvara hulka neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. Kui Teie olete teinud kulutusi abikaasa lahusvaraks olevale kinnisvarale, on põhjendatud arvestada need kulutused ühisvara hulka – lahutuse korral on abikaasal õigus poolele ühisvarast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kust ma peaksin alustama, et määrata kindlad isa lapsega kohtumise ajad ja tõsta alimentide suurust?06.08.2015

Tere!
Minul tekkisid mõned küsimused seoses lapse hooldusõiguse taotlemisega. Lapse isaga olema lahus juba aastaid, laps on kohe kohe 8-aastane. Kahjuks ei ole mul võimalik lapse isaga rahumeelselt asju ajada ja seoses sellega tahaksin määrata kindlad ajad lapsel isaga kohtumiseks. Kuna laps läheb nüüd ka kooli, oleks mul soov ka alimentide suurust tõsta. Lapse isale on määratud alimendid ja praegu maksab ta 150 eurot kuus. Vabatahtlikult ei ole ta nõus rohkem maksma. Kust ma peaksin üldse seda teed alustama, et määrata kindlad kohtumisajad ja tõsta alimentide suurust? Kõige enam soovin, et saaks ametlikult kirja pandud, millal lapse isa võib last külastada ja teda enda juurde võtta.
Kuna lapse isa töötab Soomes, on tal soov laps Soome mõneks ajaks viia. Mina sellega nõus pole kunagi olnud, kuid lapse isa sõnul ei saa ma ka mitte kuidagi takistada. Kas vastab see tõele?
Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Peaksite kohtusse pöörduma elatise suurendamise ja suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes – kuigi esimest nõuet menetletakse hagimenetluses ja teist hagita menetluses, on võimalik nende arutamine üheaegselt hagimenetluses. Kohtumenetluse alustamiseks tuleb kohtule esitada hagiavaldus ja tasuda riigilõivu 10 eurot suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudelt (elatise nõue on riigilõivuvaba).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas toitja kaotanud alaealine laps saab toitjakaotuspensioni kui vanemad polnud abielus?06.08.2015

Tere!
Kas toitja kaotanud alaealine laps saab toitjakaotuspensioni kui vanemad polnud abielus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Toitjakaotuspensionile õigust omavaks perekonnaliikmeks on muuhulgas toitja alaealine laps – asjaolu, et lapse vanemad ei olnud abielus, seda õigust ei mõjuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas kasutatakse ja kellele jääb surma korral kohaliku omavalitsuse eestkoste all oleva inimese raha?06.08.2015

Tere!
Meil on soov müüja metsa, kus üks omanikest on KOV eestkoste all. Eestkostetav on automaatne pärija ning ülalpidamiskohuslasi tal ei ole.
Kuidas võidakse kasutada tema raha müügist? Kellele jääks peale tema surma kontol olev summa, kas pärandvara või eestkostjale? Kuidas jaguneb tema ülejäänud osa peale tema surma?
Tänan vastamast Teid

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui peate metsa müügi all silmas kinnistu müüki, on vaja PKS § 187 lg 1 alusel kohtu luba tehingu tegemiseks.

Metsamaterjali müügi puhul ei ole kohtu luba vaja, kuid eestkostjal on kohustus valitseda eestkostetava vara hoolsusega, seda säilitada ning võimaluse korral suurendada (PKS § 183 lg 3 I lause).

Tulenevalt PKS § 183 lg-st 3 peab eestkostja kasutama eestkostetava vara eestkostetava huvides. Seega peab metsa müügist saadud raha kasutama eestkostetava huvides.

Eestkostetava surma korral toimub pärimine PärS 2. peatüki ehk § 10-18 alusel esimeses, teises ja kolmandas järjekorras, samuti võib pärija olla üleelanud abikaasa. Teiste seadusejärgsete pärijate puudumise korral on pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas on reguleeritud 0,33 koormusega töötaja puhkuse aja valimine?06.08.2015

Tere!
Minu küsimus on: kui töötaja on töölepinguga tööl 0,33 koormusega ja töö kirjelduses peab ta iga kuu kolmandal nädalal tegema vastavaid toiminguid ja teistel kuu nädalatel töökirjeldust ei ole määratud, siis juhul kui töötaja läheb kuu esimesel nädalal välisreisile, kas ta peab vormistama puhkuse selleks ajaks?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingus tuleb kokku leppida töökoormuses (osaline- või täistööaeg) ja selles, mis ajal tööülesandeid täidetakse. Kui tööaega selgesõnaliselt kirjas pole, tuleks see tööandjalt üle täpsustada.

Aeg, mil töötaja tööülesandeid täitma ei pea, on vaba aeg ning töötaja saab seda kasutada oma äranägemise järgi. Seega antud juhul on oluline selgeks teha, millal on kokkulepitud tööaeg ja millal vaba aeg. Kui nädalane reis langeb perioodile, kui teil on tööst vaba aeg, siis ilmtingimata puhkust pole vaja võtta.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus keelduda palgata puhkuse andmisest perioodile, mil toimub tööalane täiendkoolitus?06.08.2015

Kas tööandjal on õigus keelduda palgata puhkuse andmisest perioodile, mil toimub viimase poolt määratud tööalane täiendkoolitus?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Selgitan, et tasustamata puhkust (palgata puhkust) saab kasutada ainult poolte kokkuleppel. Seega tasustamata puhkuse kasutamise ja selle pikkuse osas tuleb saavutada tööandjaga kokkulepe, töötaja ühepoolselt seda otsustada ei saa. See, kas puhkus langeb koolituse vm perioodile, ei mängi rolli. Oluline on poolte kokkulepe.

Kui pidasite silmas tasustamata lapsepuhkust, siis selgitan, et kui tasustamata lapsepuhkus on kantud puhkuste ajakavasse, siis antakse see vastavalt ajakavale. Kui ajakavas tasustamata puhkust märgitud ei ole, siis tuleb puhkuse kasutamisest tööandjale kirjalikult 14 kalendripäeva ette teatada. Sellisel juhul tööandja puhkuse andmisest keelduda ei saa (ainult hädavajadusel).

Kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust antakse emale või isale, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas välja selgitada kunagi ostetud kinnistu soetusmaksumus, sest selle võrra pean maksma vähem tulumaksu?05.08.2015

Tere!
Müüsin metsakinnistu, mis oli abielu ajal ostetud ja varade lahutamise lepinguga jäi ühisomandiks. Küsimus: kuidas on võimalik välja selgitada kunagi ostetud kinnistu soetusmaksumus, sest selle võrra pean maksma vähem tulumaksu? Kas läheb arvesse notariaalselt tõestatud vara jagamise lepingus märgitud kinnistu väärtus?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Vara jagamise leping ei tõenda kinnistu eest tegelikult makstud summat. Seda näitab pangakonto väljavõte või müüja allkirjaga dokument sularaha saamise kohta. Kui neid tõendeid pole säilinud, siis tuleb need hankida. Kui kinnistu müügilepingus on märgitud, et raha maksti enne lepingu sõlmimist, siis on ka see leping soetusmaksumuse tõendiks.
 

Küsimus: Kui palju tohib koorem ulatuda üle käru kabariidi?04.08.2015

Kui palju tohib koorem ulatuda üle käru kabariidi? Kas kehtib veel selline asi, et kui on märgistatud, siis 1-2 meetrit ja märgistamata kuni 1 meeter?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirja § 23 kohaselt tuleb sõidukist, autorongist või masinrongist ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva veose kaugeim punkt tähistada väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Väljaulatuva veose tunnusmärgi ülemise serva kõrgus ei tohi olla üle 1,6 m ja alumise serva kõrgus alla 0,4 m sõiduteest. Väljaulatuva veose tunnusmärkide juures peab olema ees valge või kollane ja taga punane latern. Väljaulatuva veose tunnusmärkide kaldvöötide laius on 1/8 tunnusmärgi küljepikkusest. Vöödid langevad tee telje poole. Väljaulatuva veose tunnusmärk on ruut punaste kaldjoontega valgel taustal.