Õigus

Sõitsin mööda äsja pinnatud teed ning minule tulid vastu kaks suurt veoautot. Ühe vastutuleva auto rataste alt lendas lahtine killustik minule esiklaasi ning sellest tekkisid mõrad. Kindlustus sellega ei tegele sest kaskot minul ei ole. Kellele ma nüüd kahjunõude esitada saan?

Tere!
Kiirmenetlusega määrati kiiruse ületamise eest trahv. Politseiametnik seisis patrullautoga ristmikul, oli autos üksi. Pidas mind kinni ja väitis, et sõitsin 90km/h alas kiirusega 121km/h +/-4km/h. Menetluse käigus küsisin, et kus ma kiirust ületasin mille peale vastas politseiametnik umbes nii et "ületasite kiirust möödasõidul, seal eespool ühel sirgel". Küsisin ka millega see kiiruseületamine fikseeriti, politseiametnik vastas lakooniliselt, et Lasercam-ga (või midagi sarnast, väljendas segaselt ja hästi ei kuulnud). Ühtegi mõõtevahendi näitu mulle menetluse käigus ei näidatud (niipalju kui ma aru sain, andis keegi minuga tegelevale politseiametnikule andmeid edasi raadioside teel, samas minu kuuldes seda minu rikkumise kohta ei tehtud). Vestluse käigus ütlesin veel politseile, et 121km/h on küll liiga suur kiirus ja et kuskil 100km/h juures võisin sõita. Selgesõnaliselt ma kindlasti oma süüd ei tunnistanud. Protokolli kirjutasin selgitustesse samuti, et "omateada ma kiirust ei ületanud" ja "kiirusemõõtja näitu mulle ei tutvustatud". Kiirmenetluse otsuses on aga minu jaoks kummaliselt märgitud, et "Kergendava asjaoluna menetleja arvestas, et isik tunnistab oma süüd", kuigi ma oma süüd ei tunnistanud. Samuti ei ole otsuses kirjas millise seadmega kiirust mõõdeti, vaid on märgitud, et "kiirusemõõturi kasutamise protokoll asendati heli- ja videosalvestusega". Otsuse koostamisel politseiametnik ülekuulamise protokollis minu poolt kirjutatud seletusi üldse ei vaevunudki lugema, vaid võttis minu käest protokolli tagasi ja tõstis selle ilma läbi lugemata kõrvale, peale mida ulatas mulle kohe kiirmenetluse otsuse.
Sõitsin sel teelõigul üldiselt püsikiirushoidjaga fikseeritud 100km/h (kusjuures spidomeeter näitab 4-5km/h rohkem) kuid liiklus oli üsna tihe, aeglasemaid autosid oli ees ja tegin ka mitmeid möödasõite, kus lühiajaliselt võis olla kiirus suurem kuid arvan endiselt, et 121km/h pole tõenäoliselt sõitnud. Arvan, et kuskil eespool teine patrull visuaalselt nägi, et ma sooritasin möödasõidu ja eeldas, et ületan lubatud sõidukiirust, kuid minu kiirust mingi seadmega ei fikseeritud, vaid teatati potentsiaalsest rikkujast eesootavale patrullile, kes vaatamata tõendite puudumisele (lootes et ma oma süüd tunnistan tema paljasõnalise väite peale), mulle kiirmenetlusega trahvi määras.
Kuna kogu see menetlus tundub minu jaoks kummaline siis palun Teie arvamust, kas politsei käitus korrektselt ja kas on mõtet otsuse peale kaevata, arvestades asjaolusid et:
a) menetleja kirjutas protokolli, et tunnistasin oma süüd, kuigi ma seda ei teinud, pigem antud suulistes ja kirjalikus selgituses kahtlesin oma süüs.
b) mulle ei näidatud kiirusemõõtja näitu ega mingit audio/videosalvestust millele viidatakse kiirmenetluse otsuses. Kui isik ei tunnista selgesõnaliselt oma süüd, siis kas politseiametnik peab talle tõendusmaterjali (kiirusmõõtja näit, videosalvestis jms) näitama (ka juhul kui isik seda otsesõnu ei nõua)?

Tänud ette

Tere
Kui linnas on paigaldatud kiirust piirav 30km/h, ajutisel alusel olev märk millel lisatahvel 1,5 km (üks väikelinnast väljuv tee), kuid kuna juba 100m pärast on esimene ristumine teise tänavaga ja edaspidi samuti veel 4-5 ristmikku, siis kaugele selline kiirusepiirangu märk tegelikult kehtib? Teetöödele mõeldud eeskirjades öeldakse, et see märk peab asulas korduma iga ristmiku järel, kuid teetöid otseselt ei tehta, tee on lihtsalt kehvas seisus ja on samasugune juba aastaid olnud nüüd aga leidis linnavalitsus, et lihtsam on ajutine märk panna kui remontima hakata ja politsei on muidugi kohe kiirust mõõtmas. Endal konflikti pole veel tekkinud aga hakkas silma paar olukorda, kus tõenäoliselt kirjutati trahvikviitungeid, lihtsalt tundus ebaõiglane, sellest siis ka soov teada saada kas toimitakse õigesti.
Küsimused siis kokkuvõetuna:
Kaugele selliselt paigaldatud märk kehtib?
Kas ajutistel märkidel on mingi aeg, kaua võib olla märk ajutine (ajutisel alusel nagu teetöödele ajal)?
Kui märk on paigaldatud nõuetele mittevastavalt, kas siis on politsei otsene kohus sellest tee omanikule teatada, et see ei vasta nõuetele, olen kusagilt lugenud, et politsei peaks teostama riigipoolset järelvalvet teede seisundi üle kas see puudutab ka liiklusmärke.

Tere!
Võeti ära juhtimisõigus pooleks aastaks. Pean load andma 5 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest liiklusregistrisse hoiule. Räägiti sunnirahast kui ei tagasta määratud ajaks. Küsimus olekski selline, et ütleme, ma tahan hoida seda "plastikut" enda käes see pool aastat, maksan need sunnirahad ära korralikult, siis kui suureks võib kasvada poole aasta jooksul see summa? Arvatavasti läheb iga korraga suuremaks. Ei leidnud vastavat infot Arki koduleheküljelt.
Tänud ette

Tere. Läheb isa vara jagamiseks kolme osapoole vahel. Osa päritavast varast on aga minu ostetud EVP-de eest. Kuidas ma saan tõestada, et olen osa vara (maa) eest ise maksnud ja kas see üldse loeb, kui vara on isa nimel? Kas pean hakkama teistega nüüd jagama enda ostetud vara või selle vara osaliselt hoopis hüvitama?

Kas töölepingu sõnastus: Palk makstakse välja järgmise kuu 15.kuupäevaks, on korrektne. Kas see tähendab, et palka võib maksta 1.-15. kuupäevani? Kui palgapäev peab olema määratud kindla kuu- või nädalapäevaga, kas see võib siis olla ka näiteks järgmise kuu 7. tööpäev, mitte kindlasti 7. kuupäev?

Tere,
Sooviksin teada, kas organisatsioon Ühendus Isade Eest on veel tegev?
Kahjuks ei ole võimalik nende kontakti ega teavet tegevuse kohta internetist leida.


Lugupidamisega

Tervist!
Läksime elukaaslasega lahku ja meie kaks poega (5.a ja 7.a) elavad minu (ema) juures. Minul on ka uus elukaaslane, kes on majanduslikult heal järjel ja toetab mind ja lapsi rahaliselt. Laste isa ei suuda minuga rahulikult ja viisakalt rääkida ja ähvardab, et nõuab kohtus 50/50 laste jagamist. Tema tahab, et lapsed elaksid ühe nädala temaga ja ühe minuga. Mina ei kujuta seda ette ja ei ole sellega nõus, et lapsed pendeldavad kahe maja vahet. Elatisraha ta lastele ei maksa. Ütleb, et mina pean talle tšekid esitama ja siis ta maksab poole. Mina pole midagi esitanud ja ta pole ka maksnud. Mina ei soovi lapsi isast eemale hoida ja luban neil igal ajal isa juurde minna aga soovin, et lapsed õhtuks koju tuleks. Muidugi on erandeid kui isa soovib lastega nt nädalaks maale sõita. Selle vastu pole mul midagi.
Kas lastel on õigus saada elatist isalt kui nad elavad minu juures aga kohtuvad isaga regulaarselt?
Kas Eestis pooldatakse sellist 50/50 laste jagamist?

Tänud vastamast!

Tere!
Kui suur on lapsendamistoetus ja edasine lapsetoetus, kui tulevane ema on kodune ja tööl ei käi?
Ette tänades

Kaksikud lapsed (s.2009.a) pärisid peale isa surma kumbki 1/4 korterist ning ülejäänud korteri (1/4 ja 1/4) pärisid laste isa täisealised lapsed esimesest abielust. Me ei ole kunagi selles korteris elanud ning see asub ka füüsiliselt meie elukohast kaugel. Soovisin laste pärandist loobuda, kuid kohus ei nõustunud siis sellega (2010.a). Minu jaoks on korter aga probleem ja ma sooviksin sellest nö vabaneda. Millised võimalused mul seda teha on ja mida ma peaksin selleks tegema? Lisan veel selgituseks, et kaks teist omanikku ei ole koostööaltid. Olen neile seda pakkunud, kuid raha eest nad seda osta ei soovi. Mitu aastat ongi korter lihtsalt tühjalt seisnud ning mina olen oma niigi kasinast üksikvanema sissetulekust pidanud maksma korteri kommunaalid jm kulud ehk siis kahe lapse pealt poole kuludest.