Õigus
Küsimus: Kui olen abielus ning minu mehega midagi juhtuma peaks, kas siis tema võlad pean tasuma mina?18.08.2015
Kui olen abielus ning minu mehega midagi juhtuma peaks, kas siis tema võlad pean tasuma mina?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te olete oma abikaasa vara pärijaks ja võtate abikaasa surma korral pärandi vastu, tuleb vastu võtta nii õigused kui ka kohustused. Ei ole võimalik vastu võtta ainult vara ja loobuda kohustustest (võlgadest). Kui kohustused on õigustest suuremad, on võimalik ka pärandist loobuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju saab endine naine nõuda lapsele elatist, kui mehel on kolm last ja seni on maksnud 160 eurot?18.08.2015
Tere!
Tekkis küsimus, et palju peaks minu abikaasa maksma alimente enda esimesele lapsele, kes kasvab hetkel koos emaga? Abikaasal kokku 3 last. Vanem, kes kasvab eraldi ja kaks väiksemat, kes kasvavad meiega (3-aastane ja 1-aastane). Ise hetkel tööl ei käi ja seega mehe palk ainuke mis sisse tuleb. Tema palk 900 eurot.
Abikaasa ja esimese lapse ema said kokkuleppele, et mees maksab iga kuu 160 eurot alimente. Nüüd soovib esimese lapse ema saada rohkem raha.
Seal peres kasvamas ka teine laps (2-aastane) ja töövõimeline mees, kes ei saa just palju palka.
Kas minu abikaasa on ikka kohustatud rohkem maksma kui ta kahtlustab, et peab seal rohkem neid kõiki üleval pidama (kuna seal saab ema enda jutu järgi palka vaid 400 eurot kuus).
Lugupidamisega
Tekkis küsimus, et palju peaks minu abikaasa maksma alimente enda esimesele lapsele, kes kasvab hetkel koos emaga? Abikaasal kokku 3 last. Vanem, kes kasvab eraldi ja kaks väiksemat, kes kasvavad meiega (3-aastane ja 1-aastane). Ise hetkel tööl ei käi ja seega mehe palk ainuke mis sisse tuleb. Tema palk 900 eurot.
Abikaasa ja esimese lapse ema said kokkuleppele, et mees maksab iga kuu 160 eurot alimente. Nüüd soovib esimese lapse ema saada rohkem raha.
Seal peres kasvamas ka teine laps (2-aastane) ja töövõimeline mees, kes ei saa just palju palka.
Kas minu abikaasa on ikka kohustatud rohkem maksma kui ta kahtlustab, et peab seal rohkem neid kõiki üleval pidama (kuna seal saab ema enda jutu järgi palka vaid 400 eurot kuus).
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina ei tohiks elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool alampalka – hetkel on alampalga suuruseks 390 eurot, seega ei tohiks elatis 2015. aastal olla väiksem kui 195 eurot ühe lapse kohta ühes kalendrikuus. Tõenäoliselt suuremat elatist kohus välja ei mõistaks, arvestades Teie poolt kirjeldatud asjaolusid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saab korteriühistu lahti endise elaniku parklasse jäetud autoromust?17.08.2015
Endine korteriühistu liige ostis 4 aastat tagasi auto, mis seisab pooleldi lahtivõetuna kõik need aastad aiaga piiratud k/ü õues. Korter müüdi kohtutäituri kaudu enampakkumisel 20.mail k.a. Vaatamata mitmetele meeldetuletustele ja ka politseiga ühenduse võtmisele ei ole omanik viinud oma autoromu ära. Kas korteriühistul on õigus viia see kõrvalasuvasse valveta parklasse? On ju praegu võõras auto võõral kinnisel territooriumil. Teades endise elaniku alkoholilembust oleme kindlad, et ta ei kavatsegi oma varandust ära viia, küll aga ähvardab kohtuga, kui tema autoga midagi peaks juhtuma.
Olen k/ü juhatuse esimees.
Olen k/ü juhatuse esimees.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;
2) nii, et see kahjustab teed või haljasala;
3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid;
4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita;
5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
6) õue ja teega külgneva ala sissesõidul, samuti garaaži kasutamist takistav sõiduk garaaži sissesõidul;
7) teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt;
8) ühissõidukirajale.
Kui esineb mõni ülalmärgitud alustest, on eratee omanikul õigus nõuda sõiduki teisaldamist politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt.
Küsimus: Kui ema testamenti ei tee, kas siis lapsena olen pärija ainult mina või ka tema õde ja õelaps?17.08.2015
Tere.
Paluksin nõu. Ema poolt oleks mul pärida 2-toaline korter. Emal on abielu lahutatud juba 40 aastat tagasi ja mina olen ainus laps. Emal on kolmest õest-vennast elus veel üks õde. Ema pole veel testamenti teinud ja teda huvitabki, et kui ta testamenti ei tee, et kas siis pärija olen ainult mina või võib pärijana üles astuda ka tema õde ja õelaps? Ja kuidas on pärimistasudega. Kas ma pean pärandimaksu maksma nii testamendiga kui ka ilma testamendita? Ja kui suur on üldse pärandimaks? Või oleks kasulikum teha hoopis kinkeleping?
Suur tänu vastamast.
Paluksin nõu. Ema poolt oleks mul pärida 2-toaline korter. Emal on abielu lahutatud juba 40 aastat tagasi ja mina olen ainus laps. Emal on kolmest õest-vennast elus veel üks õde. Ema pole veel testamenti teinud ja teda huvitabki, et kui ta testamenti ei tee, et kas siis pärija olen ainult mina või võib pärijana üles astuda ka tema õde ja õelaps? Ja kuidas on pärimistasudega. Kas ma pean pärandimaksu maksma nii testamendiga kui ka ilma testamendita? Ja kui suur on üldse pärandimaks? Või oleks kasulikum teha hoopis kinkeleping?
Suur tänu vastamast.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Pärandimaksu Eestis ei ole. Küll aga kaasneb pärandi vastuvõtmisega nt notaritasu.
Kui te peate aga pärandimaksu all silmas tulumaksu pärandina saadud vara müügist, siis tõepoolest nii see on, et TuMS § 15 lg 1 alusel maksustatakse tulumaksuga kasu võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme müügist või vahetamisest. Tulumaksu maksumäär on 20%. Samuti tekib tulumaksu tasumise kohustus kui omandate korteri kinke teel ning selle võõrandate.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandjal on õigus keelduda lapsepuhkuse päevade andmisest koolivaheajal enne korralist puhkust?17.08.2015
Kas tööandjal on õigus keelduda lapsepuhkuse päevade andmisest koolivaheajal enne korralist puhkust? Põhjendades seda sellega, et mul tuleb nagunii puhkus; firmas teistel ametikohtadel ka inimesed puhkavad ja kuna on kuu lõpp, siis võib-olla ei jõua mind asendada. Avaldus sai esitatud 16 päeva enne soovitud lapsepuhkuse päevi.
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 69 lg 2 kohaselt märgitakse puhkuse ajakavasse põhipuhkus ja kasutamata puhkus ning poolte kokkuleppel muud puhkused (nt isapuhkus, lapsepuhkus jne
Lapsepuhkust, mis ei ole ajakavasse märgitud, antakse töötaja kirjaliku avalduse alusel, mis peab olema tööandjale edastatud vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämist (TLS § 69 lg 3).
Seega kui olete tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva ette teatanud soovist kasutada perepuhkuseid, on Teil õigus minna puhkusele avalduses toodud kuupäevast.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas saada kätte pankrotieelses olukorras kuu töötasu?17.08.2015
Kuidas toimida, kui firma on tootmise lõpetanud, saamata jäänud 3 kuu töötasu, puhkuseraha ja kompensatsiooni loodame kätte saada töötukassast. Aga kogu probleem on neljandas kuus. Töölepingud on lõpetamata, ülesütlemisavaldused on tegemata ja kui läheb ka pankrotti, siis pankrotipesast ei ole midagi võtta. Millised on veel võimalused neljanda kuu eest keskmist palka kätte saada. Tänan
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Pankroti korral hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on järgnevad ülempiirid:
saamata töötasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
saamata puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised (enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas korteriühistu võib keelduda püstaku veetoru osalise vahetuse eest maksmast, kuna terviku vahetust takistab üks korteriomanik?14.08.2015
Kui kolmest korterist üks ei ole nõus veepüstaku toru vahetusega, kuna toru on kinni ehitatud ja omanik ei soovi vannituba lahti lõhkuda, siis ühistu keeldub püstaku toru vahetuse eest maksma. Selgitus oli selline, et makstakse ainult kogu toru vahetuse eest. Kaks korterit peaksid tegema seda oma kuludega, samas on toru avariiohtlikus seisukorras. Veepüstak peaks olema ühistu omand, kas ühistul on õigus keelduda osalise toru vahetuse maksmise eest?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Ka asjaolu, et üks korteriomanik ei tee korteriühistuga koostööd, ei ole antud juhul töö teostamise keeldumisel aluseks. Seda, kuidas korteriühistu sellises olukorras käituma peaks, on kirjas Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-116-11 (http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222542781) asjaoludes.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu korraldatavad talgupäevad on kohustuslikud või vabatahtlikud?14.08.2015
Tere. Kas talgupäevad, mis korraldab KÜ, on kohustuslikud või vabatahtlikud? Kuigi KÜ põhikirjas ei ole sellest juttu. Kas KÜ juhatusel on õigus rahaliselt trahvida neid inimesi kes ei võta selles osa? Samas KÜ juhatus otsustas laiendada parkimiskoha maja ees ja põõsaid maha võtta teiste majaelanikega läbi arutamata.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lähtudes korteriomandiseaduse paragrahvist 21, mis sätestab korteriomandite valitseja (kelleks on ka korteriühistu) õigused ja kohustused, ning sama seaduse paragrahvist 11, mis sätestab korteriomaniku kohustused, puudub korteriühistul siiski pädevus võtta korteriomanikule siduvalt vastu otsuseid, mis kohustavad teda osalema talgutel. Samuti ei oma korteriühistu õigust teha korteriomanikele trahvi.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas selgitatakse ekspertiisiga, kes oli avarii põhjustaja?14.08.2015
Sõiduauto nr 1 sõitis asulavälisel kahesuunalisel teel aeglaselt oma sõidurajal, et teha vaskpööre, vasak suunatuli oli sisse lülitatud. Tagant tulev sõiduauto nr 2 otsustas, sõiduautost nr 1 vasakult mööda minna, st vastassuunavöödist. Toimus kokkupõrge, sõiduauto nr 2 sõitis sõiduautole nr 1 külje pealt sisse.
Kes on süüdi? Politsei arvates on sõiduauto nr 1 juht. Kas tasuks tellida ekspertiisi? Kes tasub ekspertiisi? Mis maksab ekspertiis?
Kes on süüdi? Politsei arvates on sõiduauto nr 1 juht. Kas tasuks tellida ekspertiisi? Kes tasub ekspertiisi? Mis maksab ekspertiis?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3 kohaselt peab vasakule pöörav juht andma teed juhile, kes on temast möödasõidul. LS § 39 lg 5 kohaselt ei anna hoiatusmärguanne juhile eesõigust. Samas kohustab LS § 51 lg 3 p 2 möödasõitu alustavat juhti veenduma, et samal sõidurajal ees liikuv juht ei ole andnud märku vasakpöördeks. LS § 52 lg 1 keelab möödasõidu alustamise, kui eelkirjeldatud nõue ei ole täidetud. Seega võib kirjeldatud liiklusõnnetuses sõltuvalt tuvastatud asjaoludest, olla süüdi (vastutada) nii ainult üks kui ka mõlemad juhid.
Teadmata, millistele tõenditele politsei arvamus tugineb, ei saa ma arvamuse asjakohasust hinnata.
Politsei kohtuvälise menetlejana tellib ekspertiisi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist ning liiklustehnilise ekspertiisi maksumus seal on 457 eurot. Ekspertiisikulu kuulub menetluskulude hulka ja see mõistetakse süüdi tunnistamise korral välja menetlusaluselt isikult.
Küsimus: Kas tööandja võib lapsehoolduspuhkuselt naasjale pakkuda sama kohta osalise koormusega?14.08.2015
Töötan kontoritarvete firmas ja olen hetkel lapsehoolduspuhkusel. Minu tööülesandeid palgati selleks ajaks täitma asendaja. Alates novembrist aga plaanisin tööle naasta. Nüüd selgus, et kuna töömaht on kasvanud, jäetakse täiskohaga tööle ka asendaja ja mulle jagub koormust ainult 0,5 kohta. Tööülesanded on praktiliselt samad nii minul kui asendajal. Kas tööandja saab minu koormust vähendada? Kui ma sellega ei nõustu, siis mis edasi? Kas koondatakse mind (mul on 2,5 aastane laps) või asendaja (meesterahvas, lapsi pole)?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Peale lapsehoolduspuhkuse kasutamist on töötajal õigus jätkata töötamist samal töökohal samade tingimustega, mis olid enne puhkusele minekut.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 12 kohaselt saab töölepingus kokkulepitud tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel ja muudatused jõustuvad siis vastavalt poolte läbirääkimiste käigus saavutatud tingimustele.
Pooled võivad teha vastastikku ettepanekuid töölepingu muutmiseks või muid töölepingut puudutavaid ettepanekuid, sealhulgas töö tegemise asukoha muutmiseks. Kui aga teine pool tehtud ettepanekuga ei nõustu jätkub töösuhe endistel tingimustel.
Seega, kui tööle asumisel leppisite kokku, et töötate täistööajaga, siis on tööandjal kohustus Teid tööga kindlustada vastavalt töölepingule ja ei saa teid teie tahte vastaselt viia üle osalisele tööajale.
Teie mitte nõustumise korral ei ole tööandjal siiski mitte õigus teie ametikoht koondada, kuna koondamist saab kohaldada vaid töömahu vähenemise korral. Kui tööandja ei kindlusta teid töölepingus kokkulepitud koormusega, on teil õigus välja nõuda saamata tasu, mis jäi teil saamata seoses töömahu vähendamisega
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).