Õigus
Küsimus: Kuidas lahkuda 2 osanikuga täisühingust, kui teine osanik ei ole kokkuleppelise likvideerimisega nõus?07.07.2014
Soovin lahkuda täisühingust, millel on 2 osanikku. Mida selleks tegema peab? Ettevõtjaregister ei võimalda muudatustaotlust teha, sest siis jääks ainult 1 osanik, mis ei ole õiguslik. Saan aru, et tuleks teha likvideerimine, kuid kuidas käituda, kui teine osanik keeldub kokkuleppelisest lahendist, s.t ei ole võimalik koos allkirjastada likvideerimisotsust. Kas pean pöörduma kohtusse?
Äriseadusekohaselt saan kohtusse pöörduda mõjuval põhjusel. Kas usalduse kaotamine on mõjuv põhjus, sest aasta jooksul ei ole ma saanud mitte mingit infot ettevõtte tegevuse ja raamatupidamise kohta, kuigi olen seda küsinud. Kas see, et kokkuleppeliselt ei ole võimalik ühingut likvideerida, sest teine osanik lihtsalt blokib teemat, on mõjuv põhjus?
Äriseadusekohaselt saan kohtusse pöörduda mõjuval põhjusel. Kas usalduse kaotamine on mõjuv põhjus, sest aasta jooksul ei ole ma saanud mitte mingit infot ettevõtte tegevuse ja raamatupidamise kohta, kuigi olen seda küsinud. Kas see, et kokkuleppeliselt ei ole võimalik ühingut likvideerida, sest teine osanik lihtsalt blokib teemat, on mõjuv põhjus?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega tuleb Teil tutvuda ühingulepingus sätestatuga ning tähtaega järgides on Teil võimalik täisühingust lahkuda.
ÄS § 111 lg 1 tulenevalt makstakse osaniku lahkumisel täisühingust talle hüvitusena see osa ühingu varast, mida ta oleks saanud, kui ühing oleks lõpetatud osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval. Ühingulepinguga võib ette näha hüvituse arvestamise teistsuguse korra.
ÄS § 110 nähtuvalt, kui täisühingul on kaks osanikku ja üks neist on ühingust lahkunud või välja arvatud ÄA §-de 107–109 alusel, võib kohus teise osaniku nõudel otsustada, et see osanik jätkab täisühingu õigusjärglasena tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ja ühing lõpetatakse likvideerimiseta.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja võib mind saata üritusele turvameheks, kuigi olen turvafirma kontoritöötaja?07.07.2014
Tere,
Töötan turvaettevõttes kontori poolel. Hiljuti selgus, et ühe hankega võidetud suurürituse turvamiseks ei jätku turvatöötajaid ja seega peavad kontoritöötajad kohustsulikus korras minema üritust turvama.
Kas selline asi on seaduslik? Ma ei tööta nädalavahetuseti ja olen plaaninud minna sellele üritusele külastajana. Minu tervislik seisund ei võimalda töötada turvamehena.
Töötan turvaettevõttes kontori poolel. Hiljuti selgus, et ühe hankega võidetud suurürituse turvamiseks ei jätku turvatöötajaid ja seega peavad kontoritöötajad kohustsulikus korras minema üritust turvama.
Kas selline asi on seaduslik? Ma ei tööta nädalavahetuseti ja olen plaaninud minna sellele üritusele külastajana. Minu tervislik seisund ei võimalda töötada turvamehena.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Selleks, et ammendavalt vastata, oleks vaja näha Teie töölepingut.
Juhinduda tuleks eelkõige TLS § 15 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd kokkulepitud ajal ja mahus. Seetõttu on oluline, mis sai kirja pandud Teie töölepingusse.
Teie küsimusest loen välja, et tööandja poolt soovitud turvamine peaks toimuma nädalavahetusel. Kui tegemist on ületunnitööga, siis tuleb nii ületunnitöö tegemine kui ka selle hüvitamine vastavalt TLS § 44, kas rahas või vaba aja andmisega, kokku leppida. Jääb kokkulepe saavutamata, siis puudub ka kohustus ületunnitööd teha.
Lisaks sellele reguleerib turvatöötaja tööd Turvaseadus, mille kohaselt lisaks asjakohasele töölepingu sisule peab töötaja olema läbinud tervisekontrolli Siseministri poolt määratud korras, töötajal peab olema vähemalt põhiharidus ja Karistusregistris ei tohi olla kehtivat karistust.
Turvatööd puudutavatele spetsiifilisematele küsimustele saate tõenäoliselt vastused Eesti Turvaettevõtete Liidust: http://www.security.ee/et/kontakt .
Õiglaseid töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kes pean last transportima, kui laps on mingi ajal isa juures - ehk kas ema peab ise lapsele järgi sõitma?07.07.2014
Panin lapse isale alates mai kuust alimendid peale. Nüüd ta arvab, et maksab mulle rohkem ja tal on võim. Ehk siis ta ei helista lapsele ajal mil ta pole lapsega ca kuu aega (töötab Norras). Siis ta annab mulle sms-ga teada, et ma nüüd tulen ja võtan lapse, aga tagasi toomiseks pead sa ise järgi tulema. Minu elukoht on Haapsalus, tema oma aga Pärnus. Isa väidab, et ma pean last sõidutama sinna või last koju viima. Hetke probleemiks tuli aga see, et need päevad, millal mina saan seda teha, talle ei sobi. Minu tööpäevad on 8-20-ni ja isa tahab, et ma tulen peale tööd lapsele Pärnuse järgi, aga mul on järgmine päev ka tööpäev. Kui ma keeldusin seda tegemast, ütles ta mulle, et ma ei võimalda talle last näha, kuna ma ei viitsi tulla õhtul järgi. Kas see on takistamine ja kas ma ikka pean last sõidutama? Elatise summa on 177,5 eurot. Tal on ametlik palk Norras, seega arvan, et tema palk ei ole 400 eurot. Kas seda saab lugeda takistamiseks, kui mul on tööpäevad ja talle ei sobi, mida ma talle pakun. Kas mina pean last sõidutama Pärnusse või on see lapse isa korraldada, kuidas tema tahab last näha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadus otseselt ei reguleeri, kuidas peaks olema korraldatud lapse transportimine, kuid mõistlik oleks jaotada lapse viimine-toomine vanemate vahel võrdselt – näiteks lahus elav vanem tuleb lapsele kokkulepitud ajal järgi ja teine vanem toob lapse koju tagasi.
Lapsega suhtlemise kord tuleb vanematel omavahel kokku leppida – kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb esmalt pöörduda lastekaitsetöötaja poole ja juhul, kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel kokkulepet ei saavutata, vastava avaldusega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas septembris peetavat KÜ üldkoosolekut saab lugeda mais ja juunis ära jäänud koosolekute korduskoosolekuks?05.07.2014
Tere!
KÜ üldkoosolek pidi toimuma mai kuus, kuid jäi ära - ei saadud vastavat kvoorumit kokku. Korduskoosolek omakorda pidi toimuma kuu hiljem - juunis. Kahjuks jäi ka see ära - vajalik kvoorum oli koos, kuid koosoleku pidamiseks lubatud ruumi meid ei lastud. Nüüd on plaan uuesti üldkoosolek kokku kutsuda septembris. Kas septembris peetavat KÜ üldkoosolekut saab lugeda korduskoosolekuks või on see täiesti uus üldkoosolek? KÜ Põhikirjas ei ole sellise olukorra kohta midagi.
KÜ üldkoosolek pidi toimuma mai kuus, kuid jäi ära - ei saadud vastavat kvoorumit kokku. Korduskoosolek omakorda pidi toimuma kuu hiljem - juunis. Kahjuks jäi ka see ära - vajalik kvoorum oli koos, kuid koosoleku pidamiseks lubatud ruumi meid ei lastud. Nüüd on plaan uuesti üldkoosolek kokku kutsuda septembris. Kas septembris peetavat KÜ üldkoosolekut saab lugeda korduskoosolekuks või on see täiesti uus üldkoosolek? KÜ Põhikirjas ei ole sellise olukorra kohta midagi.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Olen sellisel seisukohal seetõttu, et mai kuu üldkoosoleku korduskoosoleku kutsus KÜ kokku kuu hiljem (juunis), ning ei ole tähtis, mis põhjusel ka juuni koosolek ära jäi. Teiseks (jättes kõrvale asjaolu, et kordus üldkoosolek toimus juunis) oleks septembris toimuv kordusüldkoosolek vastuolus hea usu ja mõistlikuse põhimõttega kuna kahe üldkoosoleku vaheline, 4 kuu pikkune, ajavahe oleks põhjendamatult pikk, samuti on selle toimumisajast teavitamisega viivitatud liiga kaua.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas 4 korteriga maja renoveerida, kui ühe korteri omanik on kõigele vastu?05.07.2014
Tere.
Meil on 4 korteriga maja, mis on erastatud nii, et maja on jagatud 4-ks võrdseks mõtteliseks kaasomandiks. Soov oli, et jagame need osad ära ja teeme notari juures paberid korda, et luua korteriühistu ja hakkata maja renoveerima (katus vahetada ja fasaadi korrastada). Probleem on, et üks naaber keeldub igasugusest tegevusest maja juures ja pani korteri müüki, et las ostja tegeleb teiega. Mis lahendused meil on, kas tõesti peab asja kohtusse andma, et saaks maja korda teha? Kui ise katuse raha panna 3 korteri poolt, kuidas me naabrit saame selleks sundida, et maksaks oma osa? Kui moodustada ühisus ja siis notariaalselt paika panna milleks on elanikud kohustatud oleks meile abi. Igasugused variandid on abiks.
Meil on 4 korteriga maja, mis on erastatud nii, et maja on jagatud 4-ks võrdseks mõtteliseks kaasomandiks. Soov oli, et jagame need osad ära ja teeme notari juures paberid korda, et luua korteriühistu ja hakkata maja renoveerima (katus vahetada ja fasaadi korrastada). Probleem on, et üks naaber keeldub igasugusest tegevusest maja juures ja pani korteri müüki, et las ostja tegeleb teiega. Mis lahendused meil on, kas tõesti peab asja kohtusse andma, et saaks maja korda teha? Kui ise katuse raha panna 3 korteri poolt, kuidas me naabrit saame selleks sundida, et maksaks oma osa? Kui moodustada ühisus ja siis notariaalselt paika panna milleks on elanikud kohustatud oleks meile abi. Igasugused variandid on abiks.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Asjaõigusseaduse paragrahv 72 lõige 1 kohaselt võivad kaasomanikud otsustada häälteenamusega küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Tuginedes eeltoodud seadusesätetele soovitan Teil kokku kutsuda kaasomanike koosolek, ning langetada sellel elamu renoveerimiseks vajalikud otsused. Juhul, kui otsuse poolt hääletanud isikutele kuulub üle poole elamu kaasomandiosast, siis on need otsused täitmiseks kohustuslikud ka nende kaasomanike jaoks, kes otsusega ei nõustunud ja/või kes koosolekul ei osalenud.
Juhul, kui Teie kinnisasjal on siiski korteriomandid moodustatud, siis kehtib sama protseduur korteriomandiseaduse paragrahvides 15, 16 primm, 17, 18 ja 19 sätestatud alustel.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Millal on õige aeg lahkumisavalduse esitamiseks, kui tööandja ei maksa töötasu ega puhkuserahasid (hetkel puhkusel)?05.07.2014
Tervist.
Töötan ühes firmas juba 9 aastat. Viimased viis aastat on olnud probleemid palga maksmisega, aga kuidagi on ikka hakkama saadud. Nüüd alates aprilli-mai kuust tööandja keeldub üldse palka maksmast. Väidab, et on rasked ajad ja raha pole. Alates jaanipäevast olen puhkusel ja puhkuseraha pole ka üle kantud. Nüüd olen otsustanud, et tahan sealt ära tulla. Samas mul oleks nüüd vaja nõuannet, kuidas kronoloogilises järjekorras õigesti käituda, et tööandja ei saaks hiljem midagi vaidlustada. Kuna olen praegu puhkusel, siis millal oleks sobivam aeg lahkumisavaldust esitada. On vist olemas ka lahkumisavaldus paragrahvi alusel. Siis vist ei pea pikalt ette teatama. Kuna ma arvan, et tööandja keeldub saamata jäänud palka tagastama, siis kuhu pöörduda, kas töövaidluskomisjoni või kohe kohtusse. Kuna see asi on mulle võõras, siis loodan, et saate mind aidata.
Töötan ühes firmas juba 9 aastat. Viimased viis aastat on olnud probleemid palga maksmisega, aga kuidagi on ikka hakkama saadud. Nüüd alates aprilli-mai kuust tööandja keeldub üldse palka maksmast. Väidab, et on rasked ajad ja raha pole. Alates jaanipäevast olen puhkusel ja puhkuseraha pole ka üle kantud. Nüüd olen otsustanud, et tahan sealt ära tulla. Samas mul oleks nüüd vaja nõuannet, kuidas kronoloogilises järjekorras õigesti käituda, et tööandja ei saaks hiljem midagi vaidlustada. Kuna olen praegu puhkusel, siis millal oleks sobivam aeg lahkumisavaldust esitada. On vist olemas ka lahkumisavaldus paragrahvi alusel. Siis vist ei pea pikalt ette teatama. Kuna ma arvan, et tööandja keeldub saamata jäänud palka tagastama, siis kuhu pöörduda, kas töövaidluskomisjoni või kohe kohtusse. Kuna see asi on mulle võõras, siis loodan, et saate mind aidata.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie küsimuses oleva info põhjal võib eeldada, et õigustatud on nii töölepingu töötajapoolne erakorraline ülesütlemine 30- päevast etteteatamise tähtaega järgimata, kui ka pöördumine töövaidluskomisjoni saamatajäänud tasude nõudega.
Töölepingu töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega kaasneb tööandja kohustus maksta töötajale hüvitist 3 kuu keskmise tasu ulatuses. Samas võib tööandja sellise töösuhte lõpetamise vaidlustada ja seetõttu on oluline järgida õigeid protseduure, et see töötajale endale kulukaks ei läheks. Eelkõige tuleks tööandjalt kirjalikult nõuda tema kohustuste täitmist ja anda mõistlik aeg selle täitmiseks. Tõhusat nõu saab siiski anda juhtumipõhiselt, kui nõuandjal on võimalus tutvuda kõikide üksikasjadega.
Kui valida, kas pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, siis mõlemad on riigilõivuvabad ja mõlema otsused täitmiseks kohustuslikud. Samas on tavainimesele töövaidluskomisjoni minek lihtsam, kiirem protsess ja reeglina ka odavam.
Paraku võib mõnigi kord juhtuda, et näiline võit tööandja üle toob kaasa ainult menetluskulu töötajale, sest tööandjalt ei ole võimalik erinevatel põhjustel raha kätte saada. Selle vältimiseks oleks mõistlik võtta asjatundjalt eelnev konsultatsioon, et otsustada kõige otstarbekam tegevus. Omalt poolt võin soovitada töövaidlustele spetsialiseerunud Tiit Kruusalu http://metiabi.eu/kontakt.html , kes töötab tulemustasu alusel.
Teie juhtumi edukat lahendamist soovides:
Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui katseaeg saab läbi, kas siis olen automaatselt tööl?05.07.2014
Tere
Olen hetkel tööl katseajaga, mis lõppeb kuu aja pärast. Millal on viimane aeg tööandjal mulle teatada, et katseaega ei läbitud või katseaeg on läbitud?
Kui tööandja mulle miskit ei teata, kas siis katseaeg pikeneb automaatselt?
Kas on vaja kindlasti uuendada ka töölepingut?
Ette tänades!
Olen hetkel tööl katseajaga, mis lõppeb kuu aja pärast. Millal on viimane aeg tööandjal mulle teatada, et katseaega ei läbitud või katseaeg on läbitud?
Kui tööandja mulle miskit ei teata, kas siis katseaeg pikeneb automaatselt?
Kas on vaja kindlasti uuendada ka töölepingut?
Ette tänades!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates (TLS § 86 lg 1).
Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga (TLS § 86 lg 4).
Siit järeldub, et katseaja mitteläbimisel tuleb tööandjal katseaja eesmärgi mittevastavust ka põhjendada.
Kui tööandja pole katseaja mitteläbimisest teatanud selle kestuse viimaseks päevaks, siis jätkub Teie töösuhe kokkulepitud tingimustel ning uut lepingut sõlmida ei ole vaja.
Edukat katseaja läbimist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja on kohustatud töötajale andma "palgalipiku", ehk selgituse tema töötasu kujunemise kohta?05.07.2014
Tere,
Selleks, et saada infot, kuidas minu palk kujuneb - maksud, ületunnitöö tasu, pühadetasu jne - oleme varematel aegadel saanud tööandjalt palgalipiku. Praegune tööandja millegipärast seda meile ei anna, ainult lubab. Kas tööandjal on kohustust mulle seda anda või on tal õigus sellest ka keelduda?
Ette tänades
Selleks, et saada infot, kuidas minu palk kujuneb - maksud, ületunnitöö tasu, pühadetasu jne - oleme varematel aegadel saanud tööandjalt palgalipiku. Praegune tööandja millegipärast seda meile ei anna, ainult lubab. Kas tööandjal on kohustust mulle seda anda või on tal õigus sellest ka keelduda?
Ette tänades
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandja on kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi toetudes töölepinguseaduse (TLS) § 28 lg 2 p 12 ja Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 3-le.
Soovitan esitada nõue paberkandjal või e-kirjana.
Vastastikust lugupidamist ning kohustuste täitmist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas töölt lahkumise kuupäevaks peab avaldusel olema viimane tööpäev enne puhkust või puhkuselt naasmise kuupäev?05.07.2014
Tere,
Töötan lasteaia õpetajana. Korralise puhkuse pikkus on 42 päeva. Puhkuse vormistasin kahes osas, 7.juulist-3.augustini (28 päeva) ja 18.augustist-31.augustini (12 päeva). 4.augustist-17.augustini olen tööl (tööpäevad on esmaspäevast reedeni).
Küsimus on järgmine - soovides töölt lahkuda seoses teisele tööle asumisega alates 1.septembrist,
kas peaksin kirjutama avalduse töölepingu lõpetamise kohta alates 18.augustist või 31.augustist 2014
Lugupidamisega
Töötan lasteaia õpetajana. Korralise puhkuse pikkus on 42 päeva. Puhkuse vormistasin kahes osas, 7.juulist-3.augustini (28 päeva) ja 18.augustist-31.augustini (12 päeva). 4.augustist-17.augustini olen tööl (tööpäevad on esmaspäevast reedeni).
Küsimus on järgmine - soovides töölt lahkuda seoses teisele tööle asumisega alates 1.septembrist,
kas peaksin kirjutama avalduse töölepingu lõpetamise kohta alates 18.augustist või 31.augustist 2014
Lugupidamisega
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töösuhte lõpetamiseks tuleb sellest tööandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitavas vormis (e- kiri, fax, vms..) teada anda 30 kalendripäeva enne töösuhte lõppu (TLS § 98 lg 1).
Puhkuse avalduse peaksite esitama 01.augustil, kus Teie viimaseks tööpäevaks jääks 31.august.
Ebameeldivuste vältimiseks soovitan eelnevalt täpsustada oma puhkuse jääk selle kuupäevani, mil soovite töölepingut lõpetada. Kuna puhkust arvestatakse kalendriaasta põhiselt (01.01.-31.12), siis ette saadud puhkusehüvitist on tööandjal õigus lõpparvest kinni pidada.
Meeldivat puhkust ning edu uuel töökohal.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas pean maksma elatisraha kohtuotsusega määratud summa või uue miinimumpalga järgi?04.07.2014
Tere!
Vastavalt 01.01.2014 on lapsele makstav elatusraha 177.50 eurot, mina maksan 2006 aasta kohtu otsusega 160 eurot. Nüüd väidab lapse ema, et pean talle maksma vastavalt selle aasta alguses kehtima hakkanud seadusele?
Vastavalt 01.01.2014 on lapsele makstav elatusraha 177.50 eurot, mina maksan 2006 aasta kohtu otsusega 160 eurot. Nüüd väidab lapse ema, et pean talle maksma vastavalt selle aasta alguses kehtima hakkanud seadusele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem, kui pool alampalka – sellel aastal on alampalk 355 eurot, seega ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 177,5 eurot kuus.
Kui lapse ema nõuab Teilt 160 euro asemel 177,5 eurot, on mõistlik siiski maksta vastavalt kehtivale miinimummäärale, sest vastasel juhul on lapse ema sunnitud elatise suurendamise nõudega pöörduma kohtu poole ja kohus rahuldaks sellise nõude suure tõenäosusega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand