Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mobiiltelefoniga roolis rääkimise eest on minimaalne trahv tõesti 100 eurot?09.07.2014

Tere,
tahtsin küsida, et kui sõidan autoga ning hoian käes telefoni ja räägin samal ajal. Politsei teeb pilti telefoniga rääkimisest ning koheselt tehakse ka protokoll.
Kas vastab tõele, et kiirmenetluse käigus on antud teo eest minimaalne trahv 100 eurot?
Täpselt nii väitis mulle trahvi kirjutanud politseinik, et antud teo eest kõige minimaalsem summa on 100 €.
Kui tihti selliseid asju vaidlustatakse ning kui suured on üldiselt trahvid sellise väärteo eest?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 1 kohaselt on juhil sõiduki liikumise ajal keelatud telefoni käes hoidmine. Karistus sellise rikkumise eest määratakse LS § 242 lg 1 alusel. Osundatud sätte kohaselt võib karistuse määrata kuni 50 trahviühikut e. kuni 200 eurot. Seega 100 euro suurune karistus on nö keskmine.

Politseinikud lähtuvad ilmselt politsei karistuspraktikast, mille kohaselt on kujundatud seisukoht, et LS § 33 lg 11 p 1 rikkumise puhul alustatakse karistamist 100 eurost. Sellise praktika kooskõla karistuse mõistmise põhimõtetega ja kohtupraktikas kujundatud seisukohtadega on siiski vaieldav ning ei ole minu hinnangul õige. Minumaalne karistus väärteo eest on KarS § 47 lg 1 kohaselt 3 trahviühikut e. 12 eurot.

Kui Te leiate, et politsei poolt määratud karistus ei vasta teie süü suurusele ja on ebaõiglane, siis on võimalik politsei otsus vaidlustada kohtus ja taotleda kohtult karistuse kergendamist. Selliste rikkumiste eest on määratud ka näiteks 10 trahviühiku e. 40 euro suurust karistust (vt kohtuasi file:///C:/Users/dell/Downloads/4-12-311.pdf.pdf).
 

Küsimus: Kas ARK-s saan teha lube, kui mul on trahv maksmata?09.07.2014

Tere.
2013. a. novembris jäin vahele juhtimisõiguseta sõitmise eest, määrati rahatrahv. Kas ARK-s saan teha lube, kui mul on trahv maksmata?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 106 lg 1 p 3 kohaselt antakse juhtimisõigus ja väljastatakse esmane juhiluba, kui juhil ei ole karistatust LS §s 201 sätestatud väärteo (juhtimisõiguseta sõit) eest. Isik omab karistatust, kui andmed karistuse kohta ei ole karistusregistrist kustutatud. Andmed väärteokaristuse kohta kustutatakse karistusregistrist, kui väärteo eest määratud või mõistetud karistuse kandmisest (rahatrahvi tasumisest) on möödundu 1 aasta. Seega, kui rahatrahv on tasumata, on karistusandmed kehtivad ning karistatus olemas. Sellises olukorras ei võimalda LS § 106 lg 1 p 3 juhtimisõigust anda ega juhiluba väljastada. Koolituskursuse läbimisele ja eksamite sooritamisele siiski takistusi ei ole.
 

Küsimus: Kui osakapital on kantud firma arvele, kas seda summat on võimalik kasutada näiteks firmale auto ostuks?09.07.2014

Tere.
Osaühing on asutatud sissemakset tegemata. Põhikirjas on punkt, et osanikud teevad sissemakse hiljemalt 1 aasta jooksul peale osaühingu alustamist. Kui osakapital on kantud firma arvele, kas seda summat on võimalik kasutada näiteks firmale auto ostuks?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Sissemakstud vara on osaühingu oma ja ta võib sellega teha kõike, mida tahab.
 

Küsimus: Kas osaühingul on võimalik katta sissemaksmata osakapital tekkinud kasumiga?09.07.2014

Osaühing on asutatud sissemakset tegemata. Esimese aasta jooksul tekkis piisavalt kasumit, mis katab sissemakse osa. Kas osaühingul on võimalik katta sissemaksmata osakapital tekkinud kasumiga ja seejärel esitada äriregistrile vastavasisuline taotlus "Asutatud sissemakset tegemata" märke kustutamiseks äriregistrist?

Kui see ei ole võimalik, siis kas on seaduspärane selline viis, et võetakse välja firma kontolt 2500 €, viiakse see panka, tehakse osakapitali sissemakse ja samal päeval otsustatakse dividendide maksmine samas summas? Kas see on seaduspärane?

Kas on üldse mingeid muid võimalusi sissemakse tegemiseks kasumi arvelt?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kasum on osaühingu oma, selle arvelt saab ta osaniku otsusel katta varasemat kahjumit, moodustada reserve, emiteerida uusi osi (fondiemissioon), maksta dividende. Äriühingu kapitali sissemakseid saab teha ainult väljastpoolt, st seda teevad teised isikud, äriühing ise seda teha ei saa. Osanik saab sissemakse teha dividendi arvelt. Selleks teeb ta esmalt kasumi jaotamise otsuse, millega paneb äriühingule kohustuse maksta osanikule soovitud suurusega dividend. Seejärel teeb osanik dividendinõudest loobumisega sissemakse osakapitali. Raha pole vaja liigutada. Tuleb arvestada, et kasumist jätkuks 665 eurot ka tulumaksu tasumiseks.
 

Küsimus: Kuidas ema saaks tõendada, et kinkelepinguga maja saanud poeg mõnitab ja käitub tänamatult?08.07.2014

1998. aastal peale 1,5 aastast ema "töötlemist", ema murdus ja tegi kinkelepingu venna nimele (maja, maad). Lepingus mingeid tingimusi (et ema võib oma elupäevade lõpuni seal elada jne) ei ole. Vend elab oma perega Rootsis, aastas korra käib kodus. Nüüd kui ema on 80-aastane, käib ema kallal vaimne terror (mõnitamine, sõim), aga välja veel kodust aetud ei ole. Ema on kõrgvererõhu haige. Mida rohkem ärritad, seda kiiremini lahti saad. Mind (ema tütar), minu lapsi ning lapselapsi venna pere ei salli ja ei soovi ka, et käiksime emal abiks (muru niitmine, puude tegemine). Kas vennal on õigus mind ja minu lapsi ajada vana ema juurest minema kui lähme emale moraalseks toeks külla? Ema kinkelepingut lõpetada ei saa, kuna peavad olema tõestatud materjalid, et poeg käitub temaga tänamatult. Vennal on see seaduse punkt täpselt selge, sest ta teab, et ema ei saa tõestada, kuidas nad oma elukaaslasega teda mõnitavad. Ema oma kätega loodud kodust ära tulla ei taha. Andke nõu, kuidas ema sellest olukorrast päästa või ikkagi on mingi võimalus kinkelepingu lõpetamiseks?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Teisel inimesel külas käimist ta keelata ei saa, st. majas elaval inimesel on õigus külalisi vastu võtta. Mis puutub tänamatu käitumise tõendamisse, siis siin on oluline ka see, millal see pihta hakkas. Sellest oleneb lepingust taganemise tähtaeg. Täpsema hinnangu saamiseks peaksite advokaadi poole pöörduma, kes konkreetsed materjalid läbi töötab. Arvata võib, et ilma kohtuta tal niikuinii kinkelepingu eelset olulorda ei õnnestu taastada, kohtus saate oma väiteid erinevate tõenidtega tõendada, m.h video ja heli salvestised ja tunnistajate ütlusted. Kuid ilma asjaolusid teadmata on raske midagi täpsemat öelda.
 

Küsimus: Mida teha, et laps ei peaks kahe nädala kaupa pendeldama vanemate vahel?08.07.2014

Tere.
Kirjutan oma pojapoja nimel.
Elame vabaabielus - laps on minu nimel (isa). Elukaaslane läks lapsega arstile ning enam koju ei naasnud, hiljem helistas ning ütles, et ma ei näe oma last enam kunagi, et ta on uue kaaslase juures (keda tundis vaid 9 päeva). Pöördusin kohtu poole, esitasin hagita menetluse lapse elukoha määramise osas. Menetluse käigus otsustati, et laps hakkab olema kahe nädalase tsükli kaupa vanemate juures. Mingit otsust ma ei saanud, vaid kohtunik ütles, et võin koheselt teatada, kui midagi on muutunud.
Nüüd saades teada, et sel ajal, kui laps viibis sunniviisiliselt elukaaslase juures, pakuti talle õlut, karjuti tema peale. Teavitasin sellest kohtusekretäri, vastati, et ma pean ikka lapse sinna saatma.
Ma ei tea mida teha, et lapsel oleks kindel elukoht, et ta ei pendeldaks edasi tagasi, mis avaldab tema närvisüsteemile suurt mõju. Laps on ainult 2-aastane. Lapse ema on töövõimetuspensionär ning ei tööta. Kolm aastat tagasi oli alkohoolik, see võib ju jälle korduda.
Täna algas siis teine nädal ja lapse ema tuli lapsele järele, öeldes, et ta andis asja kohtusse ning saab lapse endale. Palun öelge mida ma pean tegema.
Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teie olukorras on kõige õigem taotleda kohtult otsustusõigust lapse viibimiskoha määramise osas – kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil on õigus ainuisikuliselt otsustada, kus laps edaspidi elab. Kui lapse alaline elukoht on Teie juures, peaksite lapse emaga kokku leppima suhtlemiskorra, mis vastab rohkem lapse huvidele, kui praegune kord.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas tõendada lapsele minevaid kulusid?08.07.2014

Tere!
Peame kohtus tõendama lapsele tehtavaid väljaminekuid. Kirjas on, et korteri üür ja kommunnaalkulud lähevad elanike vahel jagamisele. Kas söögiraha läheb samuti jagamisele? Tavaliselt on poetšekkidel lisaks söögile ostetud ka näiteks tubakatooteid jt tarbeesemeid, mis pole konkreetselt lapsele. Iga kuu ei tule ka suuri väljaminekuid - lasteaeda minnes oli vaja uusi riideid ning aasta alguses sai lapsele ostetud voodi. Kas selliseid väljaminekuid peaks samuti tšekkidel näitama. Kuidas tõendada lapsele kuluvaid transpordikulusid? Kirjas polnud ka tegelikult, mis kuu lõikes me seda tõendama peame.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Võimalikult suures ulatuses tuleks lapse kulutusi erinevate kuludokumentidega (tšekid, arved, maksekorraldused) tõendada, kuid arusaadavalt ei ole kõikide kuluakrtiklite kohta kuludokumente säilinud või on kuludokumentidelt keeruline tuvastada just lapsele tehtud kulutusi (nt toidupoe tšekid). Viimasel juhul on põhjendatud arvestada mingi kuluartikli (nt söök-jook) kohta mõistlik kulu, mis ei oleks ülemäära suur, aga samas katab lapse vajadused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saab omanik, kes sai alaealisena kingituseks maja, oma isa nüüd majast korrektselt välja tõsta?08.07.2014

Ligi 20 aastat tagasi kingiti alaealisele lapsele maja. Kogu selle aja on maja eest tegelikkuses hoolitsenud, makse maksnud ja viimased 10 aastat ka seal elanud tema isa. Mingil ajal oli seal tulekahju ja praegu on endise asemel uus maja. Maja on ehitatud samuti isa rahadega, mille kohta on olemas arved.
Nüüd soovib kingitusesaajast majaomanik isa majast välja tõsta. Millised on tema võimalused seda seaduslikult teha? Kas on mingi etteteatamistähtaeg, kui pika aja jooksul peab välja kolima, mida tohib isa sealt kaasa võtta, kas selline tegevus on üldse ilma kohtuta võimalik ja millised on isa võimalused saada tagasi ehitamiseks kulunud raha?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimusest ei selgu, kes kinkis ja mis seos on kinkijal kingisaaja isaga.
Maja ehitamiseks tehtud kulud võiks isa pojalt sisse nõuda, kui need aegunud ei ole.
Omanikul on üldjuhul õigus otsustada, kes tema majas elab ja kes mitte, seega ei saa reeglina pojale midagi antud juhul ette heita. Väljatõstmiseks tuleks esitada nõue ja anda mõistlik tähtaeg, kui siis välja ei ole läinud, siis peaks väljatõstmiseks kohtusse pöörduma. Kedagi niisama, omaalgatuslikult, tänavale tõsta ei tohi.
 

Küsimus: Mida ette võtta, kui minu korteril on hüpoteek ja endisel elukaaslasel on sellega tagatud laenu maksmisega raskusi?08.07.2014

Tere!
Olen korteri omanik. Korteril on peal hüpoteek. Võetud on 2 laenu, mille tagatiseks on minu korter, aga nüüdseks on meie teed lahku läinud ja laenu maksab tagasi minu endine elukaaslane. Kuid tal tagasimaksega raskusi, mida ette võtta?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ma ei oska öelda, mida ette võtta, et raskustes endist elukaaslast aidata.
 

Küsimus: Kas mul on õigus oma kinnistult jooksev tee aiaga sulgeda, sest naaber võiks sõidutee teha ka enda krundilt?08.07.2014

Naabri kinnistu piirneb samamoodi avalikult kasutatava teega nagu minu kinnistu. Siiski on tema rajanud enda majani viiva sõidutee üle minu kinnistu. Nüüd soovin kogu oma krundi piirata aiaga, seega naaber peaks endale uue sissesõidutee tegema.

Kas mul on õigus oma kinnistult jooksev tee aiaga sulgeda (sest naaber võiks sõidutee teha ka enda krundilt)? Või kas mul on minu kinnistul oleva tee kasutamise eest õigus nõuda hüvitist?

Tänan!

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Juurdepääasu tee talumise kohustuse hindamisel on oluline just see, kas naabril on mõistlik juurdepääs avalikult kasutatavale teele ka juhul, kui ta teie kinnistut ei kasutaks. Kui see vastus on jaatav, siis ei ole te kohustatud võimaldama tal üle teie kinnistu sõita. Seega vastus teie küsimusele on, et jah, võite aia ette ehitada, kuid mõistlik oleks ikka enne teavitada.
Servituudi talumisel võib koormatud kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi talumise eest hüvitist. Summa jääb tavaliselt maamaksuga võrreldava suuruse juurde.