Õigus
Küsimus: Kuidas lapsendada last, kui lapse isa ei kirjuta alla loobumisavaldusele, kuid lapse emal on ainuhooldusõigus?19.06.2014
Tere.
Sooviksin oma naise last lapsendada. Lapse bioloogiline isa pole last toetanud ega tema vastu huvi tundnud juba 3 aastat. Naine on kohtumäärusega saanud lapse isiku- ja ainuhooldusõiguse. Lapse isa last enda omaks ei tunnista ning ei ole nõus loobumisavaldust allkirjastama.
Kas on olemas muid võimalusi, et laps lapsendada ilma isa loobumisavalduseta? Käisin täna Maavalitsuse lastekaitse spetsialisti juures, kuid ta oli hetkel puhkusel.
Sooviksin oma naise last lapsendada. Lapse bioloogiline isa pole last toetanud ega tema vastu huvi tundnud juba 3 aastat. Naine on kohtumäärusega saanud lapse isiku- ja ainuhooldusõiguse. Lapse isa last enda omaks ei tunnista ning ei ole nõus loobumisavaldust allkirjastama.
Kas on olemas muid võimalusi, et laps lapsendada ilma isa loobumisavalduseta? Käisin täna Maavalitsuse lastekaitse spetsialisti juures, kuid ta oli hetkel puhkusel.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina on lapse lapsendamiseks vajalik mõlema vanema nõusolek, kuid erandina on võimalik last lapsendada ka vanema nõusolekuta, kui vanemalt on lapse isikuhooldusõigus PkS § 135 alusel täielikult ära võetud.
PkS § 135 alusel taotleb vanemalt lapse isikuhooldusõiguse äravõtmist lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus. Seega olukorras, mil see on põhjendatud, peaks vanem pöörduma oma murega kohaliku omavalitsuse poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ennast kaitsta, kui isa, kes ei ole minu ema ja mind toetanud, nõuab nüüd minult enda rahalist aitamist?19.06.2014
Tere!
Olen alljärgnevas situatsioonis: Olen 32-aastane kahe lapse ema (2-aastane, 8-aastane), olen lahutatud. Minu ema läks isast lahku siis, kui ma olin 2-aastane. Oma isa nägin siis, kui olin 21-aastane (ise leidsin ta üles). Isa on maksnud alimente 1 aasta ja siis palus alimentide vähendamist (siis kui olin 3-aastane). Isa abiellus tol ajal 2. kord, sellest abielust on tal nüüd kaks täiskasvanut last. Hetkel on ta 3. korda abielus ja temal on alalealine poeg. Peale alimentide vähendamist lõppes alimentide laekumine üldse (siis olin ca 5-aastane). Mingisugust tuge temalt pärast ei olnud (õppisin samuti ülikoolis, võtsin õppelaenu).
Nüüd ta nõuab raha selleks, et maksta oma võlad kinni. Minu sissetulekust napilt piisab enda ja laste jaoks. Mida ma saan teha selleks, et ennast kaitsta, mis dokumente tuleb esitada selleks, et tõestada, et minu ema ei ole temalt elatisraha saanud (v.a. esimesed kaks aastat peale lahutust)? Ma ei teagi, kuidas ja kust on võimalik saada tõestavaid dokumente, mis on nö tagantjärgi.
Ette tänades
Olen alljärgnevas situatsioonis: Olen 32-aastane kahe lapse ema (2-aastane, 8-aastane), olen lahutatud. Minu ema läks isast lahku siis, kui ma olin 2-aastane. Oma isa nägin siis, kui olin 21-aastane (ise leidsin ta üles). Isa on maksnud alimente 1 aasta ja siis palus alimentide vähendamist (siis kui olin 3-aastane). Isa abiellus tol ajal 2. kord, sellest abielust on tal nüüd kaks täiskasvanut last. Hetkel on ta 3. korda abielus ja temal on alalealine poeg. Peale alimentide vähendamist lõppes alimentide laekumine üldse (siis olin ca 5-aastane). Mingisugust tuge temalt pärast ei olnud (õppisin samuti ülikoolis, võtsin õppelaenu).
Nüüd ta nõuab raha selleks, et maksta oma võlad kinni. Minu sissetulekust napilt piisab enda ja laste jaoks. Mida ma saan teha selleks, et ennast kaitsta, mis dokumente tuleb esitada selleks, et tõestada, et minu ema ei ole temalt elatisraha saanud (v.a. esimesed kaks aastat peale lahutust)? Ma ei teagi, kuidas ja kust on võimalik saada tõestavaid dokumente, mis on nö tagantjärgi.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ülalpidamiskohustus tekib lapsel vanema suhtes siis, kui vanemal on tekkinud abivajadus – reeglina olukorras, mil vanem ei suuda enam tervisliku seisundi tõttu ise enda eest hoolt kanda. Sellisel juhul vastutavad kõik tema (täisealised) lapsed ühiselt tema ülalpidamise eest, kuid erandlikult mõnel lapsel ei pruugi vanema suhtes ülalpidamiskohustust olla, muuhulgas olukorras, mil vanem on kunagi rikkunud ülalpidamiskohustust lapse suhtes.
Olen seisukohal, et võlgade tekkimine ei ole vanema abivajadus, kuivõrd täiskasvanud isik peab ise vastutama vabatahtlikult võetud finantskohustuste eest ja lapsed ei ole kohustatud vanema võetud võlgu kinni maksma. Seega juhul, kui Te ei soovi oma isa abistada, peaksite rahalise abi andmisest lihtsalt keelduma, sest Teie käest võlausaldajad isa võlgu sisse nõuda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistu saab mõjutada korteriomanikku, et ta viiks oma sõidukõlbmatu auto maja eest ära?18.06.2014
Kas korteriühistul on mingeid võimalusi mõjutada korteriomanikku, et ta viiks oma sõidukõlbmatu auto elamu eest ära? Auto seisab maja ees juba 3 aastat, omanik põhjendab auto hoidmist - aga teistel on samuti kaks autot.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Küll aga on korteriühistul olukorra vastu rohtu juhul, kui tegu on nö autoromuga, kuna Tallinna linna heakorraeeskirjade paragrahv 13 lõige 7 kohaselt on keelatud parkida romusõidukit avalikul teel või muul üldkasutataval alal või kinnistu tänavaäärses õue osas.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas äriühing võib anda laenu juhatuse liikmele?18.06.2014
Tere,
Kas on võimalik anda minu firmast eraisikule laenu, kes on samas ka juhatuse liige antud ettevõttes?
Kas on võimalik anda minu firmast eraisikule laenu, kes on samas ka juhatuse liige antud ettevõttes?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Äriseadustiku § 159 lg 1 kohaselt ei või osaühing anda laenu:
1) oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitalist;
2) oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele, kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 5 protsenti emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist;
3) isikule osaühingu osa omandamiseks;
4) oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile.
Äriseadustiku § 281 lg 1 kohaselt ei või aktsiaselts anda laenu:
1) oma aktsionärile, kelle aktsiatega on esindatud rohkem kui 1 protsent aktsiakapitalist;
2) oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele, kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 1 protsent emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist;
3) isikule aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks;
4) oma juhatuse ega nõukogu liikmetele ega prokuristile.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui enamusosanik ei taha minu osa osta ja ma ei taha temaga edasi osaühingus olla?18.06.2014
Enamusosanikule on tehtud osa müügil hinnapakkumine. Ostja ei ole huvitatud minu osa (1/10) ostmisest. Samas mina ei soovi uue enamusosanikuga olevas osaühingus edaspidi olla osanik ega ka ainuke juhatuse liige. Millised on minu võimalused? Kuidas toimida?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seda küsimust reguleerib äriseadustiku § 184 lg 7: "Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut."
Teile kuuluvate osade võõrandamine saab aga toimuda üksnes kokkuleppel ostjaga. Kedagi Teile kuuluvaid osasid ostma kohustada ei saa.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui pika aja tagant ülemuse antud sama ülesanne on ühekordne korraldus?18.06.2014
Tere.
Olen ametnik ja ametijuhendi kohaselt võib ülemus anda mulle ühekordseid korraldusi. Kui pika aja tagant antud sama ülesanne on ühekordne korraldus? Kas ülemus võib ühekordset ülesannet anda korduvalt ühele töötajale või peavad kõik sama ametikohaga töötajad täitma korraldust kordamööda?
Tänud
Olen ametnik ja ametijuhendi kohaselt võib ülemus anda mulle ühekordseid korraldusi. Kui pika aja tagant antud sama ülesanne on ühekordne korraldus? Kas ülemus võib ühekordset ülesannet anda korduvalt ühele töötajale või peavad kõik sama ametikohaga töötajad täitma korraldust kordamööda?
Tänud
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 53, on ametnik kohustatud täitma vahetu juhi antud täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist ega õigusaktidest.
Täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid võib vahetu juht anda juhul, kui ametiasutuse töökoormus on ajutiselt suurenenud või kui see tuleneb hädavajadusest.
Sellest lähtuvalt on ühekordne korralduse andmine ajutise ja mööduva iseloomuga ega saa olla alaliselt korduv. Sellisel juhul tuleks minu hinnangul muuta juba ametijuhendit.
Selgeid teenistussuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas on võimalik Soome riigis ametlikult töötavalt laste isalt nõuda välja alimente, kust alustada?18.06.2014
Mure selline, et laste isa elas mingi aeg Eestis. Meil on kokkulepitud ajad, mil ta lastega koos on, kuid on ette tulnud ka juhuseid, kus laste isa jätab kokkusaamise ära. Lasterahasid pole ta kaks kuud maksnud. Ennegi on olnud rahade kandmisega jamasid. Seega küsimus selline, kas on võimalik Soome riigis ametlikult töötavalt laste isalt nõuda välja alimente? Kuhu ma peaksin pöörduma, et sellist asja teha? Samuti sooviksin siis ühtlasi leppida kokku ka kindlad ajad, mil isa lastega olla saab. Ning olen internetist lugenud, et kui laste ema ei saa tööl käia, kuna kasvatab lapsi, siis kuni lapse 1,6-aastaseks saamiseni peab laste isa ka ema toetama. Vastab selline jutt tõele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste isa alaline elu- ja töökoht on Soomes, peaksite elatise taotlemiseks pöörduma Justiitsministeeriumi poole. Rohkem infot, sh Justiitsministeeriumile esitatavate dokumentide kohta leiate järgnevalt veebiaadressilt: http://www.juristaitab.ee/KKK/perekonnasuhted/elatis-lapsele/kuidas-elatist-taotleda-teises-euroopa-liidu-liikmesriigis
Perekonnaseaduse kohaselt peab lapse isa juhul, kui ema ei saa lapse hooldamise tõttu endale ise sissetulekut teenida, lapse ema ülal pidama maksmimaalselt lapse 3-aastaseks saamiseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mitu tundi puhkeaega peab jääma kahe tööpäeva vahele?18.06.2014
Mitu tundi puhkeaega peab jääma kahe tööpäeva vahele? Tegemist on vahetustega tööga ja summeeritud tööaja arvestusega. Näiteks: Kui tööpäev lõppeb 22.15 ja algab järgmisel hommikul kell 08.00, siis kas see on seadusega kooskõlas? Aitäh.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kahe tööpäeva vahele peab jääma vähemalt 11 tundi.
Töölepinguseaduse § 51 lg 1 järgi on tühine kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. See tähendab, et üldjuhul peab kahe tööpäeva vahele jääma vähemalt 11 tundi. Seega ei ole olukord, kus üks tööpäev lõpeb kell 22.15 ja järgmine algab kell 08.00 seadusega kooskõlas, sest puhkeaega ainult 9 tundi ja 45 minutit.
TLS § 51 lg 5 järgi peab tööandja andma töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine.
Teatud juhtudel on lubatud ka erandid, nt tervishoiu- ja hoolekandetöötajate puhul. Enamasti peab erandis olema kokku lepitud kollektiivlepinguga.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis tšeki ma pean siis majaomanikuna väljastama, et üürniku elektrikulu kompenseeritaks?17.06.2014
Mulle kuulub kortermaja. Sellest üks korter on välja üüritud sotsiaaltoetuse saajale. Maja üldelektri maksmine on minu maksta. Korteritel on oma voolumõõtja.
Sotsiaalabi ameti juhataja keeldub kompenseerimast minu kirjutatud elektri summat, põhjendusega, et pole kviitung teenuse eest.
Nõudega, et see isik peab ise sõlmima elektrivarustajaga kokkuleppe. Kas juhatajal on õigus keelduda selle pere kulude kompenseerimisest?
Sotsiaalabi ameti juhataja keeldub kompenseerimast minu kirjutatud elektri summat, põhjendusega, et pole kviitung teenuse eest.
Nõudega, et see isik peab ise sõlmima elektrivarustajaga kokkuleppe. Kas juhatajal on õigus keelduda selle pere kulude kompenseerimisest?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kuidas saada lahti eksabikaasast, kes terroriseerib psüühiliselt 24/7?17.06.2014
Tere
5 aastat tagasi alustasin kooselu oma eksabikaasaga. Meil on laps, praegu on 17-aastane. Viimase 3 aasta jooksul toimub pidev terror, alguses oli kord kuus, nüüd iga päeva. Põhiline on see, kui sinul on teine arvamus, siis see on vale arvamus. Ja see tähendab 24 tundi solvamist, mõnitamist jne. Rääkimisest temaga ei piisa. Kannatus lõppeb minul ja lapsel, kuna on sama suhtumine lapsega. Füüsilist vägivalda tema poolt pole, ainult suuline, aga see kestab 24 tundi. Kuna elame ühes majas (maja on minu omand), siis teda vältida ei saa. Ise tema ei koli välja, tööl ei käi. Mida ja kuidas saab sellest lahti? Tunnistan, minu poolt oli mitu korda füüsiline vastupanu, kord käis politsei kohal. Näen, et kannatus on piiril.
Tänan
5 aastat tagasi alustasin kooselu oma eksabikaasaga. Meil on laps, praegu on 17-aastane. Viimase 3 aasta jooksul toimub pidev terror, alguses oli kord kuus, nüüd iga päeva. Põhiline on see, kui sinul on teine arvamus, siis see on vale arvamus. Ja see tähendab 24 tundi solvamist, mõnitamist jne. Rääkimisest temaga ei piisa. Kannatus lõppeb minul ja lapsel, kuna on sama suhtumine lapsega. Füüsilist vägivalda tema poolt pole, ainult suuline, aga see kestab 24 tundi. Kuna elame ühes majas (maja on minu omand), siis teda vältida ei saa. Ise tema ei koli välja, tööl ei käi. Mida ja kuidas saab sellest lahti? Tunnistan, minu poolt oli mitu korda füüsiline vastupanu, kord käis politsei kohal. Näen, et kannatus on piiril.
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soovite endise abikaasaga kooselu lõpetada, kuid endine abikaasa ei nõustu Teile kuuluvalt elamispinnalt lahkuma, tuleb valduse vabastamise nõudega pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand