Õigus

Just selgus, et laste isa ei kanna antud kuul laste elatisraha, põhjendades, et lapsed on juulikuus 2 nädalat tema juures (samal ajal kui ta ise puhkab). Senine suuline kokkulepe on 250€ kuus - 2 last vanuses 6a. ja 8a. Summa 250€ põhjendas ta ka, et nagunii vahelduva eduga üle nädala käivad nad nädalavahetusel tema juures ja tahtmata - viitsimata juuksekarva lõhki ajada ei hakanud nõudma tollel hetkel kehtivat st. 2013.a. 320€ nagu aru saan, mida seadusest tulenevalt saaks.
Kas tal on õigus keelduda antud kuu elatisraha maksmisest, sest lapsed veedavad 2 nädalat temaga?
Kas mul on ikkagi õigus nõuda praegu kehtiva miinimumi järgi kokku 355€ kahe lapse eest kokku kuus?

Kesklinnas muinsuskaitse all olevas majas tuvastas tellitud ekspertiis, et rõdud on ülimalt ohtlikus seisukorras ja need tuleb lammutada. Ühistu üldkoosolekul otsustas enamus, kes koosneb rõdudega korterite omanikest, et rõdud tuleb taastada. Selleks otsustati võtta pangalaenu ja omanikud hakkaksid seda võrdselt tagasi maksma.
Majas on 9 korteril rõdu ja 7 korteril puudub rõdu. Rõdudeta korterid on vähemuses ja nii otsustatigi, et maksma peavad kõik korteriomanikud, sest muinsuskaitse nõudvat maja fassaadi säilimist. Olgu öeldud, et rõdud on hoovipoolsel küljel, mitte tänavapool. Rõdud on ikkagi privileeg ja siinkohal pole ilmselt õiglane kõigilt ühesugust kulude kandmist.

Tere!
Kas naabril on õigus parkida trepikoja sissepääsu ees? Kas ei peaks see olema kiirabile ja tuletõrjele vabastatud? On see asi ka kuidagi üldse ametlikult reguleeritud?

Kuidas nõutaks lapse isalt raha siis, kui tal on mitu last erinevate naisetaga? Kas talle määratakse kohtu poolt kõigile lastele elatusmiinimumi summa või läheb see summa laste vahel jagamisele? Tal on miinimum palk, ülejäänud raha saab mustalt. Ta teebki seda just sellepärast, et ta ei peaks kõigile lastele seda summat maksama. Ükski laps tema nimel pole, kõik on registreeritud vallaslastena. Kui mina nüüd kohtu kaudu isaduse tuvastan ning hakkan elatist ka nõudma ja teised seda ei tee, kas ta saab need teised lapsed oma ülalpeetavateks lugeda, kuigi ta konkreetselt neile raha ei kanna ja üleval ei pea?

Tere. Mu küsimus pole kergete killast. Vaatasin perekonnaseadusest, et kui üks abikaasa on haige, niisama lihtsalt lahutada ei saagi. Võib välja lugeda, et kui lahutuse ajal on ilmnenud töövõimetus, peab eksabikaasa elatist maksma teisele kuni surmani. Siit küsimus - kui abikaasa käitumises hakkavad ilmnema mingid veidrused, mis võivad olla mingi hirmsa haiguse märgid, kas peale lahutust haiguse aeglasel progresseerumisel eksabikaasa hoolitsuskohustus suureneb vastavalt haiguse edenemisega? Ehk siis - kui aastatega eksabikaasa vajadused suurenevad, kas teine pool on kohustatud tema eest täielikult hoolitsema-põetama (või maksma põetuse kinni)?
Et veenda, et olukord on tõsine, toon ühe näite. Abikaasa haigus avaldus isiksusemuutustega, mille hulka kuulus ka ennast ja teisi ohustav käitumine (kägistab kiivusluulu tõttu). Arstid määrasid diagnoosi ja puude, töövõimetuse. Aga seadust lugedes tundub, et lahutus on tehniliselt mõttetu, kuna mina pean nagunii tema eest hoolitsema või maksma ta eluolu kinni.

Tänan!

Tere.
Millest pean alustama, kelle poole pöörduma, et peale poolt aastat abielulahutamist alustada ühisvara jagamist?

Ette tänades

Tere,
kui olen saanud kinkelepinguga korteri ning sinna elama asunud, kas on seatud miinimum aeg, kui kaua peab olema seal elatud, et korteri müümisel tulumaksu maha ei arvestata?
Seaduses on kirjas, et ei maksustata inimese alalise elukoha müügist saadud tulu. Aga loogiliselt võttes ei saa ma ju enne oma korterit maha müüa, kui uus elamine on olemas. Kui on olemas juba uus korter milles remonti teen, kuid sisse olen kirjutatud vanasse korterisse, siis kas vana korterit peetaks siiski mu alaliseks elukohaks ning selle müümise pealt tulu ei maksustata?
Ette tänades

Vastasite, et osakapitali sissemakset saab katta jaotatud kasumi arvelt. Äriseadustik § 97 lg 3 annab selle võimaluse. Samas ÄS § 140´1 lg 4 ei luba teha osanikele ühtegi väljamakset.
Kas kasumi jaotamise otsus ja väljamakse tegemise otsus on juriidiliselt erinevad?

Selleks, et kustutada äriregistrist märge "Asutatud sissemakset tegemata" tuleb ÄS § 145 lg 2 p 1 kohaselt esitada panga teatis sissemakse kohta. Kui rahade liikumist ei toimu, siis mida saab esitada äriregistrile? Kas kasumi arvelt teostatavat osakapitali sissemakset võib käsitleda mitterahalise sissemaksena? Kui võib, siis mida peab sisaldama ÄS § 145 lg 2 p 2 kohaselt esitatav sissemakse osaühingule üleandmise leping?

Eelnimetatud seadusepunktid on omavahel minumeelest vastuolulised. Ühtpidi saab katta tekkinud kasumi arvelt osakapitali sissemakset, teistpidi ei saa võtta maha märget äriregistris. Kuidas seda lahendada?

Tere,
Meil osa majarahvast soovib ehitada kortermaja krundile majakest (grillimiseks ja lihtsalt istumiseks). Hetkel kogutakse selleks majarahvalt raha (kes soovib see osaleb). Siit minu küsimus: kas selline tegevus on seaduslik, kas ei peaks sellise majakese ehitamiseks olema korteriomanike nõusolek ja ka linnavalitsuse (Tartu linn) luba. Meil puudub veel korteriühistu, maja haldab ja hooldab üks firma.
Loodan, et kiri ei saanud liiga segane.
Jäädes Teie poolset vastust ootama.

Tere!
Probleem sellega, et Tartus, kõrvalmaja naaber hoiab enda rekkat tee ääres, kuid meie korteri akendest umbes 10 meetri kaugusel, mis tähendab, et iga kord, kui rekkat käivitatakse, siis on tõsine müra ja vingu reostus.
Suurim probleem sellega on talvel, kuna alates varahommikust soojendab ta kõrgetel tuuridel enda rekkat vahel ka 45 minutit järjest. Oleme rääkinud temaga, et hoiaks masinat kaugemal, või keeraks teises suunas, kuid see on asjatu, kuna vargusehirmus tahab ta enda auto kabiini enda eemalasuvast korteri aknast näha, rõhudes, et see on linnamaa. Kas on mingit seadust, mis ei lase suuri kommertsautosid sedavõrd majaläheduses hoida ja käiata? Mul ei ole probleem tema parkimisega, vaid müraga, mida ta varahommikuti korraldab, mis terve pere une rikuvad.