Õigus
Küsimus: Kas isal on õigus katkestada elatise maksmine suveperioodiks, mil laps käib ise tööl?04.07.2014
Tere,
Kohtumäärusega on lapse isalt välja mõistetud elatise maksmine kuni lapse gümnaasiumi lõpetamiseni. Laps sai 18 ning üks aasta jäänud veel gümnaasiumi lõpetamiseni. Laps läks suveks tööle taskuraha teenima. Isa sai sellest teada ning katkestas elatise maksmise, põhjendusega, et laps suudab nüüd ise elatist teenida ning teatas, et juhul, kui laps jätkab sügisel õpinguid gümnaasiumis, hakkab ta vajadusel elatisraha maksma lapse kontole. Kas tal on õigus katkestada elatise maksmine suveperioodiks, kui laps käib tööl ning edaspidi maksta elatist lapse kontole, kui kohtumääruses on kirjas, et ta peab tasuma igakuist elatist kuni gümnaasiumi lõpuni ning minu kontole? Kas mul on õigus pöörduda kohtutäituri poole elatisraha väljamõistmiseks?
Kohtumäärusega on lapse isalt välja mõistetud elatise maksmine kuni lapse gümnaasiumi lõpetamiseni. Laps sai 18 ning üks aasta jäänud veel gümnaasiumi lõpetamiseni. Laps läks suveks tööle taskuraha teenima. Isa sai sellest teada ning katkestas elatise maksmise, põhjendusega, et laps suudab nüüd ise elatist teenida ning teatas, et juhul, kui laps jätkab sügisel õpinguid gümnaasiumis, hakkab ta vajadusel elatisraha maksma lapse kontole. Kas tal on õigus katkestada elatise maksmine suveperioodiks, kui laps käib tööl ning edaspidi maksta elatist lapse kontole, kui kohtumääruses on kirjas, et ta peab tasuma igakuist elatist kuni gümnaasiumi lõpuni ning minu kontole? Kas mul on õigus pöörduda kohtutäituri poole elatisraha väljamõistmiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtuotsusega välja mõistetud, peab lapse isa maksma elatist vastavalt kohtuotsusele ehk siis ei tohi mingil perioodil jätta elatist maksmata või muuta omavoliliselt elatise saajat. Kui lapse isa kohtuotsust rikub, on Teil õigus pöörduda elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes peab kellele maksma, kui läheme lahku ja mõlemad nõuavad teiselt korteri ostmisel makstud raha?04.07.2014
Tere.
Kuidas peaksin toimima edasi. Abiellusin mehega 21. märts 2014. Selle aja jooksul ostsime korteri, mille omanikuks sain mina. Aga meil on lahusvara. Tema maksis korteri eest 3 tuhat ja mina 1900 eurot. Nüüd oleme lahku minemas ja ta nõuab minult seda 3 tuhandet eurot kuigi tema on lahkuminemise põhjuses süüdi. Minul pole seda 3 tuhandet kuskilt võtta ja pakkusin variandi, et annan korteri talle ja soovin oma 1900 eurot saada. Aga ta pole sellega nõus ja nõuab enda raha ja kui ma ei maksa, annab mind kohtusse. Kuidas peaksin edasi toimima ja mis õigused minul on ja temal on? Ja kas eelmised korteri omanikud on ka nüüd sellega seotud? Ta tahab neilt seda raha nüüd nõudma hakata kui mina ei maksa. Jään teie vastust ootama.
Kuidas peaksin toimima edasi. Abiellusin mehega 21. märts 2014. Selle aja jooksul ostsime korteri, mille omanikuks sain mina. Aga meil on lahusvara. Tema maksis korteri eest 3 tuhat ja mina 1900 eurot. Nüüd oleme lahku minemas ja ta nõuab minult seda 3 tuhandet eurot kuigi tema on lahkuminemise põhjuses süüdi. Minul pole seda 3 tuhandet kuskilt võtta ja pakkusin variandi, et annan korteri talle ja soovin oma 1900 eurot saada. Aga ta pole sellega nõus ja nõuab enda raha ja kui ma ei maksa, annab mind kohtusse. Kuidas peaksin edasi toimima ja mis õigused minul on ja temal on? Ja kas eelmised korteri omanikud on ka nüüd sellega seotud? Ta tahab neilt seda raha nüüd nõudma hakata kui mina ei maksa. Jään teie vastust ootama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete abielludes valinud varalahususe, käsitatakse teid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Kui korteri soetasite Teie, kuulub see Teie ainuomandisse ja perekonnaseaduse alusel lahutuse korral abikaasal Teilt õigus midagi nõuda ei ole.
Abikaasal võib olla Teie vastu olla vaid võlaõiguslik nõue, iseasi, kui perspektiivikas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteri müümisel müüja notariaalse volikirjaga esindaja peab omanikule raha tasuma volikirja või müügilepingu alusel?03.07.2014
Tere
Soov on lasta tühistada tehingut TsÜS §131 alustel mille esindaja tegi esindatava nimel, kuid sellega seonduvalt on tekkinud küsimused:
1) Esindaja müüs korteriomandi notariaalse volikirja alusel, sõlmiti korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping notaris, sama isik oli ka ostja.
Müügilepingus on märgitud selline klausel: Müüja müüb ja Ostja ostab lepingu eseme hinnaga XXXXX eurot, milline summa on Müüjale tasutud sularahas enne käesoleva lepingu sõlmimist ja millise summa saamist tõendab Müüja oma allkirjaga käesoleval lepingul.
Kas see tähendab, et esindaja kes müügilepingule alla kirjutas mõlemapoolselt kinnitas enda allkirjaga, et müüjale ehk korteri omanikule on müügilepingu summa tasutud ja kui esindaja seda kinnitas, siis kas see on piisav alus tehingu tühistamist nõuda, kuna summa ei olnud tasutud enne lepingu sõlmimist?
2) Korteriomandi müügiks tehti notariaalne volikiri kus on märgitud, et on kehtiv kuni ülesande täitmiseni see sisaldab muuhulgas järgmist teksti: ....vastu võtma rahasummasid ja käsutama notariaalkontole hoiustatud rahasummasid - kui tehing tehti notaris 16.01, siis kas esindaja sellise volikirja alusel pidi olema raha üleandnud müüjale, mida ta müügilepingus kinnitas või võis esindaja ka selle raha hoiustada enda käes peale müügitehingu sõlmimist ja kui esindaja varjas tehingu toimumise täpset aega tasudes summa mitmeid kuid hiljem, siis kas need on piisavad põhjused nõuda tehingu tühistamist?
Soov on lasta tühistada tehingut TsÜS §131 alustel mille esindaja tegi esindatava nimel, kuid sellega seonduvalt on tekkinud küsimused:
1) Esindaja müüs korteriomandi notariaalse volikirja alusel, sõlmiti korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping notaris, sama isik oli ka ostja.
Müügilepingus on märgitud selline klausel: Müüja müüb ja Ostja ostab lepingu eseme hinnaga XXXXX eurot, milline summa on Müüjale tasutud sularahas enne käesoleva lepingu sõlmimist ja millise summa saamist tõendab Müüja oma allkirjaga käesoleval lepingul.
Kas see tähendab, et esindaja kes müügilepingule alla kirjutas mõlemapoolselt kinnitas enda allkirjaga, et müüjale ehk korteri omanikule on müügilepingu summa tasutud ja kui esindaja seda kinnitas, siis kas see on piisav alus tehingu tühistamist nõuda, kuna summa ei olnud tasutud enne lepingu sõlmimist?
2) Korteriomandi müügiks tehti notariaalne volikiri kus on märgitud, et on kehtiv kuni ülesande täitmiseni see sisaldab muuhulgas järgmist teksti: ....vastu võtma rahasummasid ja käsutama notariaalkontole hoiustatud rahasummasid - kui tehing tehti notaris 16.01, siis kas esindaja sellise volikirja alusel pidi olema raha üleandnud müüjale, mida ta müügilepingus kinnitas või võis esindaja ka selle raha hoiustada enda käes peale müügitehingu sõlmimist ja kui esindaja varjas tehingu toimumise täpset aega tasudes summa mitmeid kuid hiljem, siis kas need on piisavad põhjused nõuda tehingu tühistamist?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kuidas müüa 50/50 kaasomandis olevat korterit, kui teine kaasomanik ei soovi müüa?03.07.2014
Kui 50/50 kaasomandis on korter, mis on välja renditud ettevõttele, siis mida peaks tegema, kui üks kaasomanik soovib korteri müüki panna, kuid teine ei soovi ja soovib rentimist edasi teha ja kokkulepet ei saavutata? Mida teha, et saaks korteri siiski müüki panna?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas saan nõuda teiselt kaasomanikult kompensatsiooni, kuna kannan üksi kinnistut koormavat kitsendust?03.07.2014
Olen kaasomanik kinnistul, kus meil teise kaasomanikuga on mõlemal 1/2 mõtteline osa kinnistust. Oleme kinnistule seadnud isikliku kasutusõiguse oma isale, kes on eakas inimene. Maja on kahekordne ja oleme suuliselt kokku leppinud, et alumine korrus kuulub mulle ja ülemine korrus teisele kaasomanikule. Kuivõrd teine kaasomanik ei ole olnud nõus, et isa elab tema ruumides, siis ei saa mina oma osa kinnisvarast kasutada. Kinnistusraamatus on kasutusõigus kogu kinnistule. Kas mul on õigus nõuda teiselt kaasomanikult kompensatsiooni selle eest, et kannan üksi kinnistut koormavat kitsendust?
Kaasomanik on pöördunud juristi poole, kes on saatnud mulle kirja, et soovib lõpetada kaasomandi, mille maksumus on 70 000 EUR, maksumusega mulle 7000 EUR, viidates olulisele kitsendusele, ehk siis kasutusõigusele. (Esialgu kohtuväliselt, aga kui ma ei nõustu, siis pöördub kohtusse.) Reaalsus on see, et kasutusõigus ei takista kaasomanikku oma osa kasutamast. Olen aru saanud, et kohtusse pöördumisel kaasomand igal juhul lõpetatakse. Hetkel rõhub kaasomanik kinnistu odavalt endale saamiseks kasutusõigusele.
Millised on minu reaalsed võimalused saada kaasomandi lõpetamisel õiglast hinda?
Kaasomanik on pöördunud juristi poole, kes on saatnud mulle kirja, et soovib lõpetada kaasomandi, mille maksumus on 70 000 EUR, maksumusega mulle 7000 EUR, viidates olulisele kitsendusele, ehk siis kasutusõigusele. (Esialgu kohtuväliselt, aga kui ma ei nõustu, siis pöördub kohtusse.) Reaalsus on see, et kasutusõigus ei takista kaasomanikku oma osa kasutamast. Olen aru saanud, et kohtusse pöördumisel kaasomand igal juhul lõpetatakse. Hetkel rõhub kaasomanik kinnistu odavalt endale saamiseks kasutusõigusele.
Millised on minu reaalsed võimalused saada kaasomandi lõpetamisel õiglast hinda?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas on mõtet vaidlustada turvavööta sõitmise eest saadud 120 eurone trahv, mis on esmakordse rikkumise eest liiga palju?03.07.2014
Tere
Kiire küsimus, kas on mõistlik vaidlustada turvavööta sõitmise eest saadud trahvi, kuna kiirmenetluse summaks taheti määrata 120€, mis tundus ülekohtune ametlikult töötule inimesele ja rikkumine oli esmakordne, seega keeldusin kiirmenetlusest.
Kas on mõtet asi anda kohtusse või kirjutada kahetsuskiri?
Kiire küsimus, kas on mõistlik vaidlustada turvavööta sõitmise eest saadud trahvi, kuna kiirmenetluse summaks taheti määrata 120€, mis tundus ülekohtune ametlikult töötule inimesele ja rikkumine oli esmakordne, seega keeldusin kiirmenetlusest.
Kas on mõtet asi anda kohtusse või kirjutada kahetsuskiri?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas muuta notariaalselt vormistatud elatisraha kokkulepet, kui alampalk ja elatisraha määr on tõusnud?02.07.2014
Tere. Sel aastal seoses minimaalpalga tõusmisega on muutunud ka alimentide minimaalmäär. Kuidas noorel emal muuta notariaalselt vormistatud elatisraha kokkulepet nii, et uus summa oleks seal? Kuhu pöörduda ja palju on vaja veel maksta (kas on siis vaja maksta ka riigilõivu või midagi muud). Kui emal on maksmisega raskused, kas tal on õigust kokkulepet muuta riigi õigusabi toel?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa on notariaalse kokkuleppe muutmisega nõus, peaksite uuesti pöörduma notari poole ja sõlmima uue kokkuleppe. Sellisel juhul tuleb tasuda notaritasu, mis oleneb tehinguväärtusest.
Kui lapse isaga kokkulepet saavutada ei õnnestu, tuleb elatisraha väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Sellisel juhul on vähekindlustatud vanemal võimalik taotleda riigilt tasuta õigusabi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mille alusel jagunevad koosolekul hääled kui korteriühistut ei ole moodustatud (m2, korterite arv)?02.07.2014
Korterite omand on seatud, aga ei ole moodustatud korteriühistut. Kui toimub korteriomanike üldkoosolek mingis küsimuses, siis kuidas jaotuvad hääletamisel hääled?
Kas korteriomanike arvu järgi või neile kuuluvate osakute (m2, korterite arv) järgi?
Kas korteriomanike arvu järgi või neile kuuluvate osakute (m2, korterite arv) järgi?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes on süüdi, kui kaks autot kõrvuti parkimiskohtadel liikusid enne kokkupõrget?02.07.2014
Alustasin tagurdamist parkimiskohast ning veendusin, et ühtegi sõidukit ei lähene. Hetkega oli minu kõrval olnud vabale kohale parkida soovinud auto sõitnud vastu minu sõiduki esiotsa. Temal külg sees ja minu autol juhipoolne ots. Juht ütles ka ise, et lootis, et jõuab ära parkida. Kas olen mina süüdi? Mina ei sõitnud ju temale sisse!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Liiklusseaduse § 49 lg 1 sätestab üldreegli tagurdusmanöövri puhuks - tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. Peate hindama, kas ja kuidas veendusite oma manöövri ohutuses ja kas suurema hoolsuse korral oleks kahju olnud välditav.
Küsimus: Kas ma tohin oma sõidukit kasutada õppesõidukina, kui on tehtud minu juhtimiselt kõrvaldamise otsus?02.07.2014
Juhtisin oma sõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ja sain väärteo menetluse + sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, mis kehtib kuni juhtimisõiguse saamiseni. Sooviksin siiski autokooli ära lõpetada ja tekkis küsimus, kas ma tohin oma sõidukit kasutada õppesõidukina?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Ilmselt pidasite küsimusega siiski silmas seda, kas võite ise mootorsõidukit juhtida ajal, mil Teie suhtes on tehtud juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Vastus küsimusele on pigem jaatav. Liiklusseaduse § 109 lg 2 kohaselt isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel:
1) juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat. Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg;
2) juhendajal ei ole kehtivaid karistusi mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 25 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
3) juhendaja on saanud Maanteeametilt tunnistuse selle kohta, et ta vastab punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele;
4) juhendaja võib läbi viia sõidupraktikat isikule, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele.
Juhendajaks võib olla ka mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust omav isik. Kui sõiduõppija on noorem kui 18-aastane, võib juhendajaks olla üksnes tema seaduslik esindaja. Mootorsõidukil, mida kasutatakse sõidupraktika saamise eesmärgil, peab olema eest ja tagant nähtav õppesõiduki tunnusmärk.
Seega on Teil ülalmärgitud tingimuste täitmisel olemas õigus juhtida sõidukit e. juthimisõigus. Seega ei laiene juhtimise kõrvaldamise otsus minu hinnangul sõiduki juhtimisele sõidupraktika saamise eesmärgil ülalesitatud tingimustel.