Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas meie krundist uue krundi eraldamisel ja selle müümisel peame maksma tulumaksu?12.08.2014

Tere,
Meil on kinnistu koos majaga, kus oleme elanud ca 20 aastat. Nüüd on meil tehtud detailplaneering ja soovime moodustada eraldi 2 kinnistut. Üks jääb majaga kinnistu ja teine tühi, ehitusõigusega krunt.
Kui soovime seda tühja krunti müüa, kas siis peame maksma tulumaksu?
Tänud vastuse eest.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Hoonestamata maatüki müümine on maksuvaba ainult juhul, kui tegemist on omandireformi käigus tagastatud maaga.
 

Küsimus: Kas 1. septembrist muutub isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni regulatsioon?12.08.2014

3. juulil 2014 avaldati Riigi Teatajas Tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 muudatus, mis jõustub 2014. aasta 1. septembril.
Kas seega ei ole 1. septembrist alates isikliku sõiduauto kasutamise eest enam võimalik maksuvabalt ilma arvestust (sõidupäevikut) pidamata kompensatsiooni 64 € kuus saada?
Samas sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kohta käivas määruses on kirjas, et kui sõidupäevikut ei peeta, siis võib maksuvabalt hüvitada 64 € kuus, mitte rohkem.
Ette tänades vastuse eest.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Maksuvabalt saab hüvitist maksta ainult sõiduarvestuse korral. Tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 kolmas lause hakkab olema: “Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.“ Kui määruse norm on seadusega vastuolus, siis seda ei rakendata.
 

Küsimus: Kas internetirakenduse haldaja peab ka maksma mingeid makse või maksab need juba reklaamivahenduse agentuur?12.08.2014

Tervist. Kui on internetis loodud leht või rakendus, mille külastajate arv on suur ja sinna on riputanud ka erinevaid reklaame, mille vaatamiste pealt reklaamiagentuur lehe(saidi)/rakenduse haldajale raha kannab, kas antud reklaamrahade pealt maksab makse reklaamiagentuur või on mingi kohustus ka saidi haldajal endal? Aitäh.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Tegemist on elektroonilise teenusega, mida lehe/rakenduse haldur osutab reklaamiagentuurile või muule tellijale. Haldur peab end registreerima maksukohustuslasena ja järgima käibemaksuseadusega sätestatud eeskirju alates päevast, kui tema maksustatav käive kokku ületab 16 000 euro piiri.
 

Küsimus: Milline paragrahv reguleerib, et kooli pooleli jätnud lapsele ei pea elatist maksma?11.08.2014

Tere!
18. juunil avaldatud küsimusele elatise kohta vastasite järgmiselt:
Kui juba täisealiseks saanud laps jätab kooli pooleli, lõppeb vanematel tema suhtes ülalpidamiskohustus. Vanematel on ülalpidamiskohustus täisealise lapse suhtes, kes jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist ehk siis on ülalpidamiseks õigustatud vaid katkematult põhi- või keskharidust omandav täisealiseks saanud laps.

Kuid perekonnaseaduses me ei loe seda kuidagi välja.
§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud...
2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;

Minu vennal on sarnane olukord, tütar jätis õpingud pooleli veebruaris. Nüüd on 18 saanud. Soovib minna edasi õppima kutseharidust. Seadus ütleb ju selgelt, et kui ta jätkab põhi või keskhariduse õppimist, siis peab elatist maksma. Kuni 21a. Õpingute katkemisest vahepeal ei ole ju juttugi?

Ette tänades vastuse eest.
Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 97 punkti 2 tuleb ikkagi tõlgendada selliselt, et täisealiseks saanud lapsel on õigus vanematelt ülalpidamist saada juhul, kui ta on täisealiseks saanud ühes konkreetses õppeasutuses katkematult põhi- või keskharidust omandades.

Samasugusele tõlgendusele on jõudnud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-192-13, avaldades seisukohta, et PkS § 97 punkti 2 alusel on lapsel õigus nõuda ülalpidamist juhul, kui ta õpib selles sättes nimetatud õppeasutuses (ehk siis põhikoolis, keskkoolis või kutseõppeasutuses) ja saab õppimise ajal täisealiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tööandja võib töötaja huvi korral kompenseerida puhkust rahaga?18.07.2014

Tere,
Kas on seadusega kuidagi reguleeritud puhkuse hüvitamine juhul, kui mul pole soovi puhata ega tööandjal huvi hoida mind mitteaktiivsena 1/12 aastat?
Kas saaksin kuidagi nö 13. kuupalga aastas juurde just sellega, et töötaksin 12 kuud ja saaks puhkusetasu lisaks?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine (TLS § 70 lg 3).
Kasutamata ja aegumata puhkus hüvitatakse rahas ainult töölepingu lõppemisel.

Aktiivset puhkust soovides:

Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas minu preemia ootus on õigustatud, kui 4 aasta jooksul olen 2 korda aastas saanud lisatasu?18.07.2014

Tere!
Olen viimase 4 aasta jooksul saanud regulaarselt 2 korda aastas majandustulemustelt lisatasu. Kirjalikku lepingut selle kohta sõlmitud ei ole. Olen nüüd juba hakanud arvestama sellise nö preemiaga. Nüüd aga tööandja ei taha seda lisatasu enam maksta ning väidab, et meil ei ole ju sellist kokkulepet sõlmitud.
Kas mina töötajana saan midagi ette võtta, tööandjaga ei ole võimalik sellel teemal üksmeelele jõuda - tunnen, et minu ootusi on petetud!
Tänan

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Heade töötulemuste eest võib tööandja vastavalt võimalustele maksta tulemustasu, mida ei saa tõlgendada lisatasuna. Lisatasu määratakse tööülesannete eest, mis ei kajastu Teie töölepingus või/ja ametikirjelduses.

Kokkulepitud kuupäeval on Tööandja kohustatud kandma Teie poolt määratud palgakontole summa, mis on märgitud Teie töölepingus.
Seega on Teil õigus nõuda, vaid seda töötasu, milles leppisite lepingut sõlmides.

Häid töötulemusi soovides:

Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas ettevõtte tegevuse üle võtnud firma peab tagama puhkuse nii nagu eelmises firmas graafikus oli?17.07.2014

Tere! Sooviksin teada, kas minuga on õiglaselt käitutud või mitte. Juhtus nii, et asusin tööle firmasse X 1. aprillil 2013. Sain puhkust sügisel, peale poolt aastat töötamist. Võtsin kogu võimaliku puhkuse välja (2 või 3 nädalat, täpselt ei mäleta). Nüüd selle aasta alguses sai töötajatele määratud uued puhkusegraafikud, panin kirja oma neli nädalat - 1 nädal aprillikuusse, 1 nädal maikuusse, 2 nädalat juunikuusse (2.-15. juuni). Peale maikuist puhkust kutsuti mind töövestlusele firma Y poolt, mis pidi üle võtma firma X tegevuse, kuid kõik töötajad pidid selleks sõlmima uue tähtajatu lepingu firmaga Y ning lõpetama lepingu firmaga X. Kõik tundus sobivat ja töö sisu jäi samaks, ainult firma vahetus. PS. Mõlemad firmad kasutasid sama avalikkusele tuntud nime/kaubamärki, lihtsalt ühes kaubanduskeskuses oli seni tegev firma X, nüüd aga tuli selle asemele firma Y.
Töötajad viidi muutusega kurssi, ent puhkuste korraldamisest ei olnud juttu. Seega mina olin arvestanud, et võin rahulikult juunikuus kaks nädalat puhata, sest nii olin firmas X graafikusse kirja pannud.
Minu probleem avaldus siis, kui peale juunikuist kahenädalast puhkust läksin uuesti tööpaika ning mulle anti ette dokument, et kirjutaksin alla palgata puhkusele firmas Y, sest olin ju kaks nädalat töölt ära, kuigi leping uue firmaga (Y) kehtis juba 2. juunist. Olin sellele alla kirjutanud eelnevalt. Nüüd aga üllatas mind väga see, et kas ma ei saagi juulikuus palka juunikuus puhatud aja eest? Olin arvestanud, et juunikuine puhkus on tasuline ja arvestatakse keskmise kuupalga järgi ning et saan ilusti juulikuus raha nagu ikka. Nüüd aga selgub, et jään poolest kuupalgast sisuliselt ilma... Firma X ülemus maksis 5. juunil ära maikuu palga ja puhkusetasu. Selgusetuks jäi, mis puhkusetasuga tegu oli. Mulle tundus, et see oli maikuus puhatud ühe nädala raha, sest kokku tuli pangakontole üsna tavalise kuupalga tasu, järelikult ei maksnud ta mulle ette juuni kahe nädala rahasid, sest muidu oleks pidanud laekuma tunduvalt suurem summa.
Tööleping algas firma X bossiga 1. aprill 2013 ja lõppes 31. mail 2014. 5. juunil (firma X palgapäeval) tuli temalt viimane palk. Firma Y aga ei huvitunud üldse sellest firma X puhkusegraafikust ja andis palgata puhkuse, kui arvasin, et puhkan raha eest.
Nüüd olengi küsimuse ees: kas mind koheldi õiglaselt firma X bossi poolt, kes ei maksnud mulle juunikuise puhkamise eest? Või ta ei pidanudki midagi maksma? Kas peaksin siiski nõudma mingit raha või on kõik õiglane. Lihtsalt mind ei teavitatud, et mind ootab ees palgata puhkus. Tänan väga vastuse eest!

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Teie pikale küsimusele ei pea võimalikuks siin portaalis ammendavalt vastata. Jääb mulje, et tegemist on ebakorrektselt vormistatud ettevõtte üleminekuga ja probleem võib hõlmata kogu firmast X firmasse Y üleläinud personali. Tutvumata kõikide asjaoludega, ei ole võimalik väita, kas eelmine tööandja on korrektselt välja maksnud puhkusetasud, kas teise ettevõttesse üleläinud töötajate tööstaaž säilis (omab majanduslikku tähtsust koondamisel etteteatamise tähtaegade, saadavate hüvitiste ja Töötukassast saadavate rahade osas).
Eelkõige oleks vaja tutvuda Teie töölepinguga. Võib juhtuda, et probleem on palju laiem, kui ainult Teie personaalküsimus.
Soovi korral on võimalik registreerida ennast konsultatsioonile allpool olevate kontaktide kaudu, et peale kõikide asjaoludega tutvumist saada selgust Teie õiguslikus olukorras.
Korrektseid töösuhteid soovides:

Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Millised on piirid, kui palju tööandja võib töötajatel töökohustusi muuta?17.07.2014

Tere.
Töötan kiirlaenufirmas ja asusin tööle klienditeenindusspetsialistina 2013 aastal. Palk lepingu järgi 6 eurot tund. Peale katseaega palk ei suurenenud. Tööülesandeid ja vastutust on lisandunud pidevalt. Eile teatati meile, et firma edasiseks eksisteerimiseks on edaspidi põhirõhk müügitööl, st. laenupikenduste pakkumine ja helistamine. Vastuse, kas olen sellega nõus, pean andma 21. juuliks ja 1. augustist muutub palgaarvestus ja lepingutingimused. Anti ka valikuvariant, et kui soovin jääda tegema sellist klienditeenindusspetsialisti tööd, mida siiani teinud oleme, siis pean üksi tegema sama töö, mis siiani kahekesi ja 300 eurot väiksema kuupalga eest. Kas selline töölepingu muutmine on seaduspärane? Mis oleks antud juhul minu õigused? Kui mind on tööle võetud klienditeenindajana, kas olen siis kohustatud allkirjastama uue töölepingu, kus minu edaspidiseks tööks jääb põhiliselt müük?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Täpsemaks vastamiseks oleks vaja näha Teie töölepingut- milliste töökohustuste täitmises olete kokku leppinud.
Kui lisanduvad töölepinguvälised tööülesanded, siis on tegemist juba töölepingu muutmisega. Vastavalt TLS § 12 saab töölepingut muuta üksnes poolte kokkuleppel. Kui Teie ei soovi uutel tingimustel tööd teha ja tööandja ei soovi endistel tingimustel jätkata, siis on tõenäoliselt tegemist koondamissituatsiooniga. Jätab aga tööandja Teid koondamata, siis on Teil õigus jätkata tööd senikehtinud tingimustel ja tööandjal ei ole õigust avaldada Teile survet omal soovil lahkumiseks, mis jätaks Teid ilma Töötukassa hüvitistest- toetustest.
Soovi korral on võimalik registreerida ennast allpool olevate kontaktide kaudu konsultatsioonile kas meie kontoris või Skype teel.
Õiguspärast ja õiglast lahendust soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kuidas ma saaksin isadusest või kõigist õigustest loobuda, sest ei taha nendega tegemist teha?16.07.2014

Tere!
Ma sooviksin teada, kuidas ma saaksin kõikidest lapseõigustest loobuda? Hetkel on mul lapse emaga ühine hooldusõigus ja elame lahus. Ei soovi, et lapse emal oleks põhjust minuga kontakteeruda last ettekäändeks tuues. Ma pole huvitatud lapsega ei kohtumisest ega soovi temast midagi kuulda. Mind ei huvita, kuhu kooli ta tulevikus läheb või kas nad plaanivad ära kolida vms temaga seonduv. Tahan hoida end võimalikult kaugele kõigest sellest.
Kuidas mul oleks võimalik ühise hooldusõiguse lõpetamine, et teine saaks ise kõige üle otsustada ja ei segaks minu elu sellega? Kas tuleb mõni avaldus esitada? Kuhu pöörduda?
Või ehk on võimalik lausa isadusest loobuda? Kahjuks sünnitunnistusel on minu nimi ja olen ka seaduslik isa, sest naine jäi rasedaks ja plaanis lapsega mind enda küljes kinni hoida, kuid sellisest asjast ei tule midagi välja. Mida vähem mul nendega pistmist on, seda parem kõigile.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Isadusest loobumist perekonnaseadus ette ei näe, sest see oleks ilmselgelt vastuolus lapse huvidega ega vastaks perekonnaseaduse mõttele. Lapse vanematel on nii õigus kui ka kohustus oma lapse eest hoolitseda.

Lapsest saate nö loobuda näiteks olukorras, kui lapse ema uus elukaaslane Teie nõusoleku alusel lapse lapsendab – sellisel juhul kaotate lapse suhtes kõik õigused ka kohustused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan võtta mehe perekonnanime eesti keelde tõlgitud variandis?16.07.2014

Tere!
Kavatseme mehega abielluda ning soovin võtta tema perekonnanime kuid nii, et see oleks eesti keele reeglite järgi kirjutatud.
Ise olen Eesti, mees aga Valgevene kodanik. Tema passis on perekonnanimi kirjutatud vene ja valgevene keeltes, lisaks ka inglise keeles.
Vene keeles on perekonnanimi Крыловский, võõrkeeles on kasutusel Krylovski.
Mina soovin oma perekonnanimeks Krõlovski, et minu Eesti passis see oleks eesti keeles, arusaadav ja loetav.
Küsin, kas saan viidata nt EV nimeseaduse punktile vms, mille alusel perekonnaseisuamet võib vastu võtta otsuse lubada kirjutada minu perekonnanime Krõlovski?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Nimeaseaduse alusel antakse isikule uus perekonnanimi, kui isik soovib kanda abikaasaga ühist perekonnanime. Seega abiellumisel on Teil igal juhul õigus saada abikaasa perekonnanimi, iseasi, kas ka soovitud kujul.

Võimalik, et Teie tulevase abikaasa perekonnanimi vene keelest tõlgituna vastabki Teie soovile, kui mitte, on võimalik nimeseaduse § 171 lõike 2 punkti 1 alusel taotleda uut perekonannime olukorras, kui isik soovib vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu.

Täpsemat infot uue perekonnanime osas soovitan siiski küsida perekonnaseisuametist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand