Õigus

Ei tea, et peale maksuseaduste oleks muid auhindade jagamist reguleerivaid seotud seadusi. Kuna auhind on kingitus, st saaja tulu, siis tuleb rahalise auhinna väljamaksmisel tulumaks kinni pidada, deklareerida ja tasuda (tänavu 21%). Mitterahalise auhinna andmine on maksuvaba, kui selle käibemaksuta väärtus ei ületa 10 eurot. Kui väärtus on suurem, siis deklareerib ja maksab auhinna andja tulumaksu 21/79 auhinna väärtusest. Kui auhinna andja on maksukohustuslane, siis tekib tal üle 10-euroste mitterahaliste auhindade andmisel ka käibemaksukohustus. Kohustust tegevuse majandustegevuse registrisse kandmiseks ei ole.

Teil on õigus ühepoolse avaldusega juhatusest tagasi astuda. Juhatusest tagasiastumiseks tuleb esitada osanikele vastav avaldus, mille võib lisaks edastada ka otse äriregistrile. Samas tuleks kontrollida, kas Teie tegevust juhatuse liikmena reguleerib ka leping (käsundusleping). Kui jah, siis võivad sellest tuleneda täiendavad kohustused - tagasiastumisest tuleb kokkulepitud aeg ette teatada, peate tasuma leppetrahvi vms.

Seda küsimust reguleerib äriseadustiku § 184 lg 7: "Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut."

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Üldpõhimõtte kohaselt tegutseb juhatuse liige käsunduslepingu alusel ja töötaja töölepingu alusel. Seega kui Te täidate ka töötaja funktsioone, siis see võiks toimuda töölepingu alusel. Samas otseselt ei saa keegi kohustada Teid enda ettevõttega töölepingut sõlmima. Sama on ka käsunduslepinguga ehk Teil ei pea ühtegi (kirjalikku) lepingut olema.

Probleem võib tekkida siis, kui ettevõttel pole ühtegi töötajat ning kogu tulu võetakse ettevõttest välja dividendidena. Sellisel juhul võib maksuamet käsitleda osa dividendidest töötasuna ja selle maksustada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Teie küsimusele vastamiseks tuleks tutvuda täpsete asjaoludega. Riigikohus on näiteks lahendis nr 3-2-1-67-10 (http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222530384) märkinud järgmist:

"Kolleegium nõustub maakohtuga, et juriidilistest isikutest võlglaste nimekirja avalikustamist koos juhatuse liikmete kui seotud isikute nimedega ei saa pidada vastuolus olevaks seadusest tuleneva keeluga, esmajoones isikuandmete kaitse seadusega. Isik, kes on juriidilise isiku juhatuse liikmena kantud avalikku registrisse, peab arvestama avalikustamisega ja sellega, et tema esitatud andmed on avalikkusele kättesaadavad. Nende andmete avalikustamist ei ole seadusandja kolmandatel isikutel keelanud."

"Kolleegiumi arvates on andmete selline avalikustamine lubatav, eeldusel et võlgnik on tegelikult kostjale võlgu, võlgnikule on vähemalt üldjuhul eelnevalt võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja kostjal ei pidanud olema mõistlikku kahtlust hageja võimaluses võlgniku majandustegevust mõjutada, eelkõige kui ta on avaldanud lisaks võlgnikule selle juhatuse liikme nimed, nagu need nähtuvad avalikust registrist (vt ÄS § 28 lg 1). Täiendavat kohustust kostjal võlgniku ja hageja vaheliste suhete selgitamiseks ei olnud. Seda ei muuda hagejat avaldamisel negatiivses kontekstis näitamine, mida saab käsitada ka avaliku häbistamisena, kui seejuures on järgitud sündsuse piire ega ole vastuollu mindud heade kommetega. Ka ei järeldu üksnes asjaolust, et äriühing on kellelegi võlgu, iseenesest seda, et äriühingu juhatuse liikmed on ebakompetentsed või olnud pahatahtlikud."

Samas eraisikutest võlgniku nime ja sünniaja internetis avalikustamine on seaduslik vaid juhul, kui võlgnikult on võetud sellekohane nõusolek. Selle kohta saate lisaks lugeda näiteks: http://www.aki.ee/et/uudised/pressiteated/andmekaitse-inspektsioon-seiras-volaandmete-avaldamist-internetis

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere, olukorras, kus radiaatorite, vee- ja kanalisatsioonitorude näol on tegu kaasomandi esemega, tuleb juhinduda korteriomandiseaduse paragrahv 11 lõige 1 punktist 3, mis ütleb, et kahju tuleb Teile hüvitada.
Kuna antud olukorras on töö teostajaks korteriühistu, kes tegutseb korteriühistuseaduse alusel (mis on korteriomandiseaduse suhtes tõrjuv), siis suhtlemisel korteriühistuga võib abi olla ka Riigikohtu 13. veebruari 2012 lahendist nr 3-2-1-116-11, mille punktis 35 on Riigikohus märkinud, et minu poolt viidatud säte kehtib ka korteriühistu suhtes.

NB! Viimistluse taastamiskohustust ei teki, kui korteriomaniku poolt teostatud remondi käigus on torustikke korteriomaniku enda algatusel kinni ehitatud. Viimasel juhul võib vastupidi korteriühistu nõuda kulutuste hüvitamist, mis tal torustike avamisel tekivad.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Ei võeta.

Tegemist on pikaajalise vaidlusküsimusega. Saan siin öelda eelkõige oma arvamuse - minu arvates ei ole tegemist mootorsõiduki juthimisega. LS § 2 p 41 tähenduses tuleb minu hinnangul pidada mootorsõiduki juhtimiseks sellist tegevust, kus juht mõjutab mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust ajal, mil mootorsõiduk liigub eelkõige oma mootori e. mootorsõidukile iseloomuliku energiaallika jõul.

Tere!

Eeskätt peaksite minu hinnangul leidma lapse isast eraldi elamispinna, sest pelgalt isalt hooldusõiguse äravõtmine ei garanteerida seda, et isa enam Teie poolt kirjeldatud viisil käituda ei võiks.

Kui olete lapsega eraldi elama kolinud, kuid lapse ühise hooldusõiguse teostamine on problemaatiline, võib olla põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamiseks kohtu poole pöördumine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, tänan küsimuse eest.
Alustaksin sellest, et korteriühistu otsused on kohustuslikud üksnes korteriühistu liikmetele, kes peavad omakorda tagama, et nende perekonnaliikmed või üürnikud järgiksid korteriühistu otsuseid.
Teiseks on oluline piiritleda küsimuste ring, mille puhul on korteriühistu otsused korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Sellisteks otsusteks on otsused, mis puudutavad elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemist ning majandamiskulude kandmist (vt KÜS par 13 lg 4).
Elamu majandamiskulude loetelu leiame omakorda korteriühistuseaduse paragrahvist 15 primm, mille kohaselt on korteriühistu majanduskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest.
Nagu eeltoodust nähtub, siis ei kuulu parkimise korraldamine selliste küsimuste hulka, mille osas saab korteriühistu teha korteriühistu liikmete suhtes siduvaid otsuseid, ning järelikult ei saa see olla ka Teile täitmiseks kohustuslik.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Kokkulepped tehakse selleks, et neid täita, mitte muuta, pealegi veel ühepoolselt. Reeglina saab kokkulepet muuta teise poole nõusolekul. Kui teine pool sellega nõus ei ole, siis kuulub kokkulepe täitmisele nii, nagu selles omal ajal kokku lepiti ja mõlema poole poolt fikseeriti.