Õigus

Tere, müra põhjustaja väljaselgitamine on korteriühistu või kui korteriühistut asutatud ei ole, siis valitseja ülesanne.
Juhul, kui eelnimetatud isikud ise probleemi põhjust ei leia või asjaga ei tegele, siis on korteriomanikul endal õigus astuda samme probleemi lahendamiseks. Sellisel juhul tuleks esmalt hankida juurepääs ruumidele, milles korterelamu tehnosüsteemid asuvad. Seejärel võiks kaasata probleemi põhjuse väljaselgitamisesse selle valdkonna asjatundjad, millega tundub probleem seotud olevat - ise alustaksin vee survetõstepumba töö- ja selle ees oleva veefiltri puhtuse kontrollimisest.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere,
Mina saan aru nii, et tööle tuleks naasta 10.07.2014.a. Lugedes aga kokku Teie puhkusepäevi, siis 10. juulil tööle naastes oleksite puhanud juba 29 päeva. Eeldatavasti on Teie iga-aastase puhkuse pikkuseks 28 kalendripäeva? Ehk on Teil eelmisest aastas jäänud puhkusejääki? Tundub, et kõige mõistlikum oleks suhelda tööandjaga ja arusaamad ühtlustada.

Head puhkusejätku soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Kui puhkust ei anta, siis Teie olukorras on võimalus see ise võtta. Asja teeb lihtsamaks see, et tööandja on jätnud koostamata puhkuste ajakava (puhkusegraafiku). Nimelt sätestab TLS § 69 lg 3: "Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis." Pange tähele - töötaja mitte ei KÜSI vaid TEATAB tööandjale oma puhkuselejäämisest.
Kuna puhkusenõue aegub ühe aasta jooksul (TLS § 68 lg 6), siis kahjuks ei ole Teil võimalust nõuda rohkem puhkust, kui eelmise aasta ja jooksva aasta eest. Juhin tähelepanu ka sellele, et puhkust võib osade kaupa anda ainult poolte kokkuleppel- seega on Teil soovi korral võimalus üle aastate nautida pikka puhkust.
Arvata võib, et tööandjale niisugune asjade käik ei pruugi meeldida ja ta soovib astuda omapoolseid vastusamme. Sellisel juhul oleks kõige mõistlikum võimalikult kiiresti registreerida ennast konsultatsioonile, et pahatahtliku tööandja vastu ennast kaitsta.
Oma õiguste tulemuslikku kaitsmist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Tuleb arvestada asjaoluga, et töölähetuses viibimisel ei pruugi kõik tingimused olla samad, mis kodus ja tuleb teha järeleandmisi oma igapäevase elustiili arvelt. Tööandjal on kohustus hüvitada lähetusega tekkivad kulud, sh. majutuskulud. Samas ei ole kehtestatud nõudeid majutuskohale - see jääb tööandja otsustada. Talupojamõistus ütleb, et kui ööbimine toimub ametlikus majutusasutuses, siis peaks sealsed standardtingimused olema sobilikud.
Tööandjal on kohustus kohelda kõiki töötajaid võrdselt, aga võimaldades Teile erinevalt teistest kallimat üheinimesetuba, tekib teistel alus süüdistada tööandjat ebavõrdses kohtlemises. Lahenduseks võiks olla see, et kui soovite eritingimusi, siis maksaksite tööandja poolt planeeritud kulutusi ületava osa eest ise täiendavalt juurde.
Tööandjaga mõistlikke kokkuleppeid soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

TLS § 69 lg 7 p 4 järgi on vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last, õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal. See ei tähenda, et puhkuse ajakava määramisel tulebki lähtuda ainult töötaja soovist ning tööandja huvid pole üldse olulised. Ikkagi kehtib TLS § 69 lg-st 1 tulenev üldpõhimõte, et töötaja soovid peavad olema mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.
Töötajad peavad oma soovi puhkuse kasutamise osas avaldama puhkuse ajakava koostamisel. Väikelaste vanematel on võrreldes teiste töötajatega see eelis, et neil on õigus nõuda puhkust sobival ajal. Seaduse mõte ei ole panna töötajat sundolukorda, vaid tagada väikelaste vanematele soodsamad tingimused. See tähendab, et väikelast kasvatav töötaja ja tööandja peavad puhkuse aja osas kokkuleppele jõudma, samas kui tavaliste töötajate puhul pole töötaja soovide arvestamine tööandjale kohustuslik.
Olukorras, kus neli töötajat kümnest tahavad puhkust samal ajal, ei ole tööandja kohustatud seda võimaldama. Siiski tuleb arvestada, et alternatiivne puhkuse aeg oleks töötajale sobiv. Seega tuleb jõuda kokkuleppele, mis sobib mõlemale poolele.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

TLS § 91 lg 2 p-st 1 tulenevalt on olukord, kus tööandja kohtleb töötajat ebaväärikalt või ähvardab sellega või lubab seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel, oluline tööandja-poolne töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine. Sellises olukorras on töötajal esmalt mõistlik nõuda ebaväärika kohtlemise lõpetamist tööandjalt ja kaastöötajatelt. Kui see tulemust ei anna, saab esitada töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu tööandja vastu nõude ebaväärika kohtlemise lõpetamiseks ja töölepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Sellega koos saab esitada kahju hüvitamise nõude, kui töötajale on ebaväärikast kohtlemisest tekkinud varalist või mittevaralist kahju.
Alternatiivne võimalus on tööleping TLS § 91 lg 2 p 1 alusel erakorraliselt üles öelda. Selleks peab tegema tööandjale ülesütlemisavalduse, kusjuures etteteatamistähtaeg ei ole nõutav. Töötaja võib TLS § 100 lg 4 järgi nõuda hüvitist kuni kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Mõlema alternatiivi puhul tuleb silmas pidada, et vaidluse korral peab ebaväärikat kohtlemist ja kahju tekkimist tõendama töötaja (nt tunnistajate ütlustega).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Varalise vastutuse ülempiir ja sellele vastav hüvitis on nõutavad, kui tööandja sõlmib töötajaga kokkuleppe, mille järgi töötaja vastutab temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest sõltumata süüst. Kui kokkuleppe järgi vabaneb töötaja süü puudumisel vastutusest, siis ei ole tegemist TLS §-s 75 reguleeritud kokkuleppega, mille puhul peaks olema kindlaks määratud varalise vastutuse ülempiir. See, kuidas tööandja lepingut nimetab, ei ole oluline.
TLS § 72 järgi vastutabki töötaja kahju tekitamise eest ainult siis, kui ta on selles süüdi. Kahju hüvitamisel kehtib põhimõte, et süüd eeldatakse. Ka töötaja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta järgis tööülesannete täitmiseks vajalikku hoolt. Seega on lepingu punkt, mille järgi lasub süü puudumise asjaolude tõendamine töötajal, seadusega kooskõlas.
See, mis ulatuses töötaja peab kahju hüvitama, sõltub erinevatest asjaoludest. Täies ulatuses peab töötaja kahju hüvitama ainult juhul, kui ta rikkus töölepingut tahtlikult. Muul juhul arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Seega ei ole töötajal alati kohustust hüvitada kahju täies ulatuses, hoolimata sellest, kuidas materiaalse vastutuse leping on sõnastatud.
TLS § 2 järgi on seaduses sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega kohaldatakse vaidluse korral seadust, kui tööandja ja töötaja kokkulepe ei ole seadusega kooskõlas ning see on töötajale kahjulik.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Kui olete saanud täisealiseks ja ei ela enam selle vanemaga koos, kelle pangakontole elatisraha laekub, on Teil õigus nõuda, et elatist makstaks otse Teie isiklikule pangakontole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kaupluse poolt vale müügihinna näitamine on tarbijakaitse seaduse tähenduses eksitav kauplemisvõte ja selle kasutamine on kauplejale keelatud. Samas ei kohusta tarbijakaitse sätted müüjat enda poolt pakutud tingimustega lepingut sõlmima ega muuda ka sellistele andmetele tuginedes sõlmitud teihingut tühiseks. Otseselt ostu sooritamist ja tehingu siduvust reguleerib võlasõigusseadus ning viimane sätestab põhimõtte, et poes kauba hinna presenteerimine on kutse esitada pakkumus. Ehk siis mitte pood ei esita pakkumist ostjale, et viimane ostaks kauba sellise hinnaga, nagu sildil kirjas, vaid et ostja esitaks pakkumuse osta kaup sildil kirjutatud hinnaga. Selleks, et tehing toimuks, peab müüja pakkumusega nõustuma.
Kuivalt juriidiline konstruktsioon poes, näiteks leiva, ostmisest oleks selline, et müüja paneb leiva letile ja märgib selle hinna, kutsudes sellega potentsiaalseid ostjaid esitama pakkumus selle leiva ostmiseks just sellise hinnaga, nagu hinnasildil kirjas. Ostja tuleb ja võtab leiva, läheb kassasse ja esitab müüjale pakkumuse - ta pakub oma tegevusega (leiva kassalindile asetamisega) müüjale välja, et ostab selle leiva sellise hinnaga, nagu sildil märgitud - müüja otsustab, kas lükkab pakkumuse tagasi või aktsepteerib seda. Pakkumusega nõustudes ta müüb leiva sellise hinnaga, millega ostja välja pakkus ning tehing ongi sõlmitud - seadus ei kohusta tehingu sõmimisel sõnadega oma tahet väljendama, piisab, kui mõlema poole tegevusest võib järeldada, et nad on jõudnud kokkuleppele ja on valmis tehingut sõlmima. Seega sisuliselt on tehing sõlmitud, kui ostja väljendaab oma käitumisega kassas, et ta soovib leiba osta ja müüja omakorda, et ta on valmis seda müüma, leib läheb ostjale ja raha müüjale. Kui ostja poolt pakutud tingimused aga müüjale ei sobi (hind on vale), siis võib ta tehingu tegemisest keelduda, sest lepinguvabaduse põhimõttestu tulenevalt ei saa kedagi kohustada temale ebasoodsat lepingut sõlmima. See, et hind on müüja enda poolt valesti märgitud, ei puutu tehingu aktsepteerimise juures asjasse (kuigi on hea kaubandustava ja tarbijakitse sätetega vastuolus). Ka võlaõisusseadus kohustab tarbijale müügi korral müüjat avaldama kogu asja ostmise otsustamiseks vajalikku teavet, kuid selle avaldamata jätmine ei muuda tehingu pooli ega tehingu sõlmimise põhimõtteid. Pakkujaks jääb endiselt ostja ning müüja ei ole kohustatud tema pakkumusega nõustuma.
Seega - kui te lähete poodi ja soovite osta allahinnatud kaupa, annate selle kassapidajale ja viimane ütleb, et hind on vale, siis juriidiliselt keeldub kassapidaja teie pakkumist vastu võtmast ja teeb teile vastupakkumise - kas soovite seda asja teise hinnaga osta .... Tehingu sõlmimise seisukohalt on juriidiliselt kõik korretkne ja kui te ei ole nõus juurde maksma, siis ei pea müüja teile seda kaupa müüma.

Olenemata sellest, et teil üürilepingut ei ole, ei saa te kedagi niiviisi omaalgatuslikult jõuga välja tõsta. Saate esitada talle nõude, milles palute ruumide vabastamist. Kui ta teie antud tähtajaks ruume ei vabasta, peaksite kohtusse pöörduma.