Õigus

Elasin mehega vabaabielus ja meil sündis kaks last. Märtsi alguses läksime mehega lahku. Sellega seoses on mul tekkinud järgmised küsimused:
- kas peaksin mehega sõlmima elatisraha maksmise kokkuleppe ja kas see peaks olema notariaalne?
- mis on notariaalse ja mitte notariaalse kokkuleppe eelised/miinused?
- milliste tasudega (notaritasu, riigilõiv jne) pean notariaalse kokkuleppe sõlmimisel arvestama?
- kas on oluline fikseerida meie lahkumineku aeg ehk siis aeg, millest alates tekkis isal elatisraha maksmise kohustus?
- kui isa soovib lastele maksta elatisraha rohkem, kui ettenähtud miinimum määr ja maksta ka laste huviringide eest (isa maksab otse huviringide arved), siis kas minul, kui emal tekib sellega seoses tulumaksu maksmise kohustus?
- kas kuskilt on võimalik saada elatisraha maksmise kokkuleppe näidist?

Ette tänades

Kui korralist puhkust saada sellel aastal 29 päeva (võtan puhkuse juunis ja augustis; eelmisel aastal oli puhkus u. samal ajal) ja soovin töölepingu lõpetada 31.11.2014, kas siis pean osa puhkusetasust tagasi maksma, kui lõpetan töölepingu enne aasta lõppu?

Eraisiku võlg. Laenuleping 25.06.1998. summa 103000 krooni. Võlatunnistus 10.02.2010. Võlgnik ei ela paberites toodud aadressil. Rahvastikuregistri andmed pole teada. Töötab Norras. Telefonile ei vasta. Milline oleks korrektne käitumine võla sissenõudmisel?

Kinkelepingu tegijale ja tema abikaasale jäi isiklik kasutusõigus elamule kuni nende surmani. Kasutusõigus neile kahele on fikseeritud kinnistusraamatus. Kinkelepingus on lisatud kaks isikut nimeliselt, keda kinkija ja kinkija abikaasa majas majutada võivad, samuti on seal tavapärane tekst selle kohta, et nad võivad majutada vajadusel enda abistajaid, sugulasi jne. Kui kingisaaja peaks nüüd maja võõrandama, kinkima jne, siis eluaegne kasutusõigus jääb ka uue omaniku puhul kehtima aga kas siis kirjutatakse uue omaniku lepingusse sisse ka need kaks nimelist majutatavat ja kas kas siis kehtib see sama asi, et kasutusõigust omavad inimesed võivad teisi neile vajalikke inimesi soovi korral majutada jne?
Ja kas on ka selline võimalus, et kui uue omaniku lepingus neid asju fikseeritud ei ole, kehtivad nad ikkagi automaatselt tulenevalt esimesest kinkelepingust.

Kui andsin korteri üürile ja leping on aprilli kuus lõppenud, aga üürnik välja ei lähe, teda on e-mailiga teavitatud, ta ei vasta sellele. Telefoni teel ja suusõnaliselt on teavitatud ja nõutud lahkumist korterist, kuid ta ainult lubab, et kolib välja, aga otsib igasuguseid ettekäändeid ja seda pole teinud. Lisaks on ta viimase 4 kuu eest üür maksmata ja kommunaalid on ka osaliselt maksmata. Kuidas saan ta välja tõsta, mida teha?

Tere!
2012 kevadel tehti majale fassaadi remont ja soojustati väljastpoolt maja. Läbi korruste veeti uued küttetorud. Paar kuud hiljem tegi oma siseruumides remondi meie korteri all keldris tegutsev kingsepp. Sama aasta suvel kolisime ise elama välismaale. Aegajalt meie korteris viibides panid meie sugulased tähele meie eluruumides levivat liimilõhna. Kuna ise viibisime korteris tol ajal väga põgusalt, ei saanud me olukorra tõsidusest aru. Asjast käisin esimest korda kingsepaga rääkimas eelmisel suvel. Peale jutuajamist sõitsime kohe jälle välismaale. 2014 talvel tuli meie korterisse ajutiselt elama mu õde oma perega ja lastega. Kuna ka tema tundis pidevalt liimilõhna hakkasime rohkem kingsepa jutul käima. Rääkimas käisid kingsepaga peale minu õe ja tema mehe veel minu mehe isa ja mõned korteriühistu liikmed. Väidetavalt on kingsepp pidevalt enda tööruumide olusid parandanud ja laes olevad praod kinni "mätsinud".
Meil endal on hetkel ühest pisemast toast põrand osaliselt üles võetud kust põhiliselt haisu sisse ajab. Sealt on näha, et ehitusmehed on oma tööd lohakalt teinud ja küttetorude ümber olev suur tühimik oli lohakalt makrofleksiga täidetud. Meil on seda põrandat kolm asjatundjat vaatamas käinud, kes kõik väidavad, et augu kinni pannes peaks probleem lahenema. Hetkel on auk korralikult täidetud ent liimilõhna on ikkagi tunda. Korteriühistu juhatus tellis ehitusinsenerilt akti ruumide tehnilise ülevaatuse kohta. Insener märgib aktis, et kingsepa ruumides olev loomulik ventilatsioon ei tööta. Ruumis on küll veel kaks ventilaatorit ent need on ebapiisavad: tööstusruumide normeeritud õhuvahetus on 5,4m3/t ruutmeetri pinna kohta, antud ruumis 231m3/tunnis. Samuti ei lasknud kingsepp teha oma ruumidesse õhutusavasid ja tema ruumidesse ei tulegi kusagilt värket õhku. Samuti on vent.väljaviske avad suunatud õhutusavadega seina poole, mis pole lubatud. Samuti peaks tööruumis olema hermeetiline kapp ainete ja jalanõute jaoks ja puudub sissepuhke ventilatsioon. Ehitusregistris on antud tööruum registreeritud bürooruumina ja ehitusregistris puudub ka kasutusloa väljastamise registreering. Kingsepp on korduvalt kinnitanud, et tema seda akti ei aktsepteeri. Seejärel tellis ta vastavast firmast õhu saaste uuringu, mis näitab, et tema ruumide vent.süsteem on piisav.
Kuidas on see võimalik, et kingsepp sai ise otsustada, et õhutusavasid oma ruumidesse ei soov? (tema ruumid on erastatud ja kuuluvad ta firmale). Samuti on korteriühistu eeskirjades kirjas, et kemikaale ei või ruumides hoida.
Kes sellises olukorras meie põranda remondi kinni maksab ja mida teha töökoja omanikuga, kes omalt poolt pole nõus rohkem investeerima teiste heaolusse ent kelle tööruumid ilmselgelt ei vasta nõuetele? Kas on mingi võimalus panna töökoja omanik kohe tegutsema kuna meie tervis on iga päev ohus?

Tere,
Olen üksikvanem ning olen taotlenud ka üksikvanema toetust, kuna lapse isa pole ise soovinud oma nime lapse sünnitunnistusele. Me ei ela ka koos, lahus juba enne lapse sündi, kuid lapsele on ta elatisraha maksnud igakuiselt minu panga kontole. Kuid kui ühel päeval ikka isadus tuvastatakse, kas siis vabatahtlikult või kohtu kaudu, kas pean selle üksikvanema raha tagasi maksma, kas olen hetkel seadusega pahuksis, kuna saan kahest kohast raha, nii riigilt kui lapse isalt? Või selle ajani kui isadust pole tuvastatud, selle möödunud aja eest raha tagasi ei nõuta?

Kunagi sai abielu ajal võtud laen, et osta uus korter. Niisiis sai võetud laen ja eksabikaasa enda päritud korter jäi tagatiseks. Nii peale lahutust kui ka enne seda tasusin laenumakseid ise, kuniks ma jäin töötuks, siis pöördusin panga poole, et mul pole enam võimalik tasuda ja soovisin, et korter läheks müüki, ise ma seda müüa ei saanud, kuna eksabikaasa lasi selle arestida kohtutäituril kuna hilinesin ka alimentidega. Niisiis pank müüs korteri maha, kuid kogusummat nad ei saanud, niisiis nõutakse veel puuduvat summat. Kas eksabikaasal polegi siis kohustusi, ta pidevalt ähvardab, et teeb midagi, et ainult minul on panga ees kohustused ja temal mitte. Nüüd asi ka selles, et kui me puuduvat osa ei maksa siis läheb müüki ka tema tagatises olev korter (mille ta on pärinud). Mida ma tegema peaks, mul ei ole hetkel kuskilt seda raha võtta ja mina ju proovisin probleemi lahendada, kas tal on siis mingi õigus kõik kohustused minu kanda lükata?

Tere
Kas on seadusega sätestatud konkursi tulemuste kinnitamise ja töölepingu sõlmimise vaheline periood? Kui jah, kui pikk see on ning millised on võimalikud variandid kui tähtaeg on ületatud?

Tere
Tööandja ei maksnud ettenähtud ajal palka välja ning nüüd on soov töökohta vahetada ja töölt ära tulla. Kas tööandja palga õigel ajal mitte maksmist võib lugeda lepingu rikkumiseks ja ma võin päeva pealt lahkuda töölt tuues põhjuseks ülalnimetatu? Hetkel katseaeg veel ca nädal.