Õigus
Küsimus: Mis summa ma võiksin mehelt elatisrahaks küsida, kui ma ise ei saa tööl käija ja mees töötab ametlikult Soomes?17.06.2014
Tere
Ma olen 2-aastast last kasvatanud üksi. Esimesed pool aastat olime küll lapse isaga koos, aga kuna Ta töötas Soomes, on algusest peale olnud passiivne pool. Nüüd veel eriti. Kuna enam ei jõua jageleda alimentide osas, otsustasin asja ametlikuks ajada.
Lapse isa töötab Soomes ametlikult. Kuna Eestis on Tal kohtutäitur kaelas, ei oma siin pangakontot ja vara on ema nimele kirjutatud.
Lapse igakuine kulutus on vähemalt 453 eurot (paljud asjad ostavad mu pereliikmed ja need pole sisse arvutatud). Ise ma tööl käia ei saa, kuna laps lasteaias veel ei käi ja kui proovisin, ei sobinud see mu lapsele ega emale (kelle juures me elame ja kes ei saanud oma töökohustusi täita).
Küsimused :
1) Kui annan asjale ametliku käigu, kas siis saavad ka kohtutäiturid teada, et Tal tegelikult on sissetulek ning vara?
2) Kas talle määratakse suurem aliment kuna, laps on alla 3 aasta ja minul pole võimalik Temaga võrdselt panustada (rahaliselt)?
3) Kui suur see summa võiks olla, mis ma ametlikult saada võiksin?
Ette tänades
Ma olen 2-aastast last kasvatanud üksi. Esimesed pool aastat olime küll lapse isaga koos, aga kuna Ta töötas Soomes, on algusest peale olnud passiivne pool. Nüüd veel eriti. Kuna enam ei jõua jageleda alimentide osas, otsustasin asja ametlikuks ajada.
Lapse isa töötab Soomes ametlikult. Kuna Eestis on Tal kohtutäitur kaelas, ei oma siin pangakontot ja vara on ema nimele kirjutatud.
Lapse igakuine kulutus on vähemalt 453 eurot (paljud asjad ostavad mu pereliikmed ja need pole sisse arvutatud). Ise ma tööl käia ei saa, kuna laps lasteaias veel ei käi ja kui proovisin, ei sobinud see mu lapsele ega emale (kelle juures me elame ja kes ei saanud oma töökohustusi täita).
Küsimused :
1) Kui annan asjale ametliku käigu, kas siis saavad ka kohtutäiturid teada, et Tal tegelikult on sissetulek ning vara?
2) Kas talle määratakse suurem aliment kuna, laps on alla 3 aasta ja minul pole võimalik Temaga võrdselt panustada (rahaliselt)?
3) Kui suur see summa võiks olla, mis ma ametlikult saada võiksin?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil ei ole võimalik lapse kõrvalt tööl käia, on lapse isal lisaks lapsele ka Teie suhtes ülalpidamiskohustus ja seda kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
Nii lapsele kui ka Teile makstava ülalpidamise suurus oleneb eeskätt teie mõlema vajadustest. Reeglina mõistetakse alaealisele lapsele elatis välja lapse vajadustest poole ulatuses ja teine pool jäetakse last kasvatava vanema kanda, kuid Teie olukorras võib kohus lapsele elatise välja mõista ka suuremas ulatuses. Teile makstava elatise suurus oleneb Teie vajadustest, keeruline on nimetada konkreetset summat, sest asjaolud pole piisavalt teada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milliseid riske peaksin teadma, kui sõbrale autot laenan?17.06.2014
Tere!
Selline küsimus:
Soovin laenata juhtimisõigusega sõbrale autot. Auto on minu nimel. Autol ei ole kaskokindlustust.
Millised ebameeldivused võivad mind sellega seoses ees oodata? Juhul kui sõber teeb avarii (tema süül)?
Jääb vahele kiiruseületamisega/joobes juhtimisega vms..?
Kellel tõusevad kindlustusriski koefitsiendid ja kui palju (ning millal need endiseks lähevad) ning kellele esitatakse trahvid?
Tänan vastamast!
Selline küsimus:
Soovin laenata juhtimisõigusega sõbrale autot. Auto on minu nimel. Autol ei ole kaskokindlustust.
Millised ebameeldivused võivad mind sellega seoses ees oodata? Juhul kui sõber teeb avarii (tema süül)?
Jääb vahele kiiruseületamisega/joobes juhtimisega vms..?
Kellel tõusevad kindlustusriski koefitsiendid ja kui palju (ning millal need endiseks lähevad) ning kellele esitatakse trahvid?
Tänan vastamast!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
- juhi poolt liiklusõnnetuse põhjustamise korral vastutab karistusõiguslikult mootorsõidukit juhtinud isik e. karistus (trahv vm) määratakse, mõistetakse juhile. Liikluskindlustuses rakendatav "riskikoefitsient" on seotud konkreetse sõidukiga. Tõusnud kindlustusmakset tasub kindlustusvõtja (sõiduki omanik) või isik, kes konkreetselt makset tasub (võib olla ka kasutaja, kes nö esindab omanikku). Tsiviilõiguslik vastutus (kindlutsukaitsega katmata varaline kahju või mittevaraline kahju) lasub mootorsõiduki valdajal e. üldjuhul sõidukit juhtinud isikul (va, kui isik juhtis sõidukit teise isiku majamidamises või ettevõttes viimase korralduste alusel). Sõbra poolt sõidukile süüliselt tekitatud kahju eest vastutab sõber ise e. Teil on õigus nõuda sõbralt kahju hüvitamist. Samuti vastutab ta kolmandatele isikutele põhjustatud kahju eest.
- Kiiruse ületamise ja joobes juhtimise eest, kui asjas on alustatud väärteo- või kriminaalmenetlust, vastutab sõidukit juhtinud isik. Automaatse kiirusemõõteseadmega fikseeritud kiiruse osas saadetakse trahviteade sõiduki registrijärgsele omanikule või vastutavale kasutajale. Viimased vabanevad trahvi tasumise kohustusest, kui esitavad andmed selle isiku kohta, kes sõidukit nimetatud ajal ja kohas juhtis. Sama kehtib ka trahviteate puhul, mis koostatakse parkimisnõuete rikkumise eest kirjalikus hoiatamismenetluses.
- Eraõiguslikud parklaoperaatorid saadavad leppetrahvide nõuded tavaliselt sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale. Siiski saab leppetrahvide puhul olla vastutavaks isikuks vaid lepinguosaline e. parkimistingimusi rikkunud isik e. sõiduki juht.
- avalikul tasulisel parkimisalal parkimisnõuete rikkumise eest määratud viivitasu otsus saadetakse sõiduki omanikule või liiklusregistrisse kantud vastutavale kasutajale ja selle maksmise kohustus on samuti viimatinimetatud isikutel. Sõiduki omanik või vastutav kasutaja võib kahjunõude korras tasutud summa tagasi nõuda konkreetselt sõidukit juhtinud isikult.
- Riskikoefitsientide kujundamine kuulub iga kindlustusseltsi enda otsustuspädevusse ning seda, millistel alustel toimub riskikoefitsiendi tõstmine ja langetamine, tuleb uurida konkreetsest kindlustusseltsist.
Küsimus: Kas tõesti ei pea jalgrattur ülekäigurajal sõiduteed ületades liikuma jalakäija tavakiirusega?17.06.2014
Tervist. Soovisin veel üle küsida oma eelmises küsimuses http://www.vastused.ee/loe/oigus/liiklusoigus/10481/kes-oleks-suudi-parempoordel.html ühe punkti kohta. Nimelt te ütlesite, et ". Seadus ei sätesta, et ülekäigurajal sõiduteed ületades tuleks liikuda jalakäija tavakiirusega (selline kohustus on LS § 31 lg 5 kohaselt kõnniteel liikudes ja sõidutee ületamisel jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee kaudu." Aga kas mitte sama paragrahvi lg 9 ei sätesta siis seda, et teed on vaja ületada jalakäija kiirusel? Või see seondub esimese lausega ja ei kehti ülekäiguraja kohta? Mina sealt saan igatahes aru, et peab sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega. Tänan.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mida saavad elanikud hakata peale madaltihedusega elamurajoonis busside ja veokite parkijatega?17.06.2014
Mida hakata peale madaltihedusega elamurajoonis busside ja veokite parkijatega? Liiklust keelavaid märke justkui pole, samas pargivad nad kinni suure osa teest ja kõnniteest. Nendes kohtades, kus buss või veok seisab, on kõnniteesse vajunud sügavad lohud, mootori all on õlireostus ja käivitamisel on ümbrus müra ja heitgaase täis. Eriti hull on olukord talvel. Kas elanikel on juhul, kui liiklusseadusega parkimine keelatud pole, nimetatud juhtudel lihtsalt talumiskohustus või on võimalik midagi seaduslikku ette võtta.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas kontrollida, kas korteri juurde käib ka keldriboks?16.06.2014
Ostsin Tallinnas ühetoalise korteri, mille juurde KÜ esimehe sõnul ei kuulu keldrit. Kortermaja on 45-korteri ja täiskeldriga ehitatud 1971.a. Korteri müüjaks oli pank, kes toetus ühistu esimehe sõnadele. Erastamisel pidi aga kõikide korterite juurde kuuluma ka kelder, kui kaasomandis olev lahuspind.
Kuhu ja mis alusel kadus minu korteri kelder? Kuidas kontrollida ühistu esimehe väite õigsust?
Kuhu ja mis alusel kadus minu korteri kelder? Kuidas kontrollida ühistu esimehe väite õigsust?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kust saab järgi vaadata, kui palju iga korteri juurde kuulub keldripinda, meil on ühel 80m2, ülejäänutel 3-5m2?16.06.2014
Tere,
Meie majas on elanik, kes on elanud siin maja rajamisest saadik (ca. 25-30 aastat). Ajapikku on ta hõivanud mitmed keldri ruumid (lisaks kuulub talle ka keldriboks). Kuna ta on juhatuse liige, siis on tal ka selleks kõik vajaminevad võtmed. Nüüd oleks meil võimalik keldris olevaid ruume rendile anda, mis majale kasumit teeniksid. Kas korteriühistul on õigus nendel ustel lukud ära vahetada ja temalt need omavolilised kasutusõigused ära võtta? Kui jah, siis kuidas peaks selline protseduur toimima, et kõik oleks seaduslik? Mitmed elanikud kurdavad, et kuidas saab ühel elanikul olla ca. 80 m2 keldripinda ja teistel ainult 3-5 m2. Ta ise väidab, et nii sai omal ajal koperatiivi ajal jagatud.
PS! Ühes ruumis on lausa soojasõlm ja teises elektrikilp.
Lugupidamisega
Meie majas on elanik, kes on elanud siin maja rajamisest saadik (ca. 25-30 aastat). Ajapikku on ta hõivanud mitmed keldri ruumid (lisaks kuulub talle ka keldriboks). Kuna ta on juhatuse liige, siis on tal ka selleks kõik vajaminevad võtmed. Nüüd oleks meil võimalik keldris olevaid ruume rendile anda, mis majale kasumit teeniksid. Kas korteriühistul on õigus nendel ustel lukud ära vahetada ja temalt need omavolilised kasutusõigused ära võtta? Kui jah, siis kuidas peaks selline protseduur toimima, et kõik oleks seaduslik? Mitmed elanikud kurdavad, et kuidas saab ühel elanikul olla ca. 80 m2 keldripinda ja teistel ainult 3-5 m2. Ta ise väidab, et nii sai omal ajal koperatiivi ajal jagatud.
PS! Ühes ruumis on lausa soojasõlm ja teises elektrikilp.
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Panipaikade puhul soovitan lahendada olukord korteriühistu üldkoosoleku otsusega, lähtudes korteriomanike võrdse kohtlemise põhimõttest. Sellisel juhul langeb korteriomanikul alus tugineda varasematele otsustele.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuudas käib puhkuseraha arvestamine, kui töölepingul on tähtajaline lisa?16.06.2014
Tere,
Kuidas oleks õige lisada töötajale täiendav tööülesanne kindlaks perioodiks? Kuidas toimub puhkusetasu arvestus, kui tähtajaline töö on puhkusele mineku ajaks lõppenud?
Mõlemad saadud töötasud ei jookse kuue kuu keskmise sisse, kuna rahastamine on käinud sama asutuse erinevate allüksuste kaudu.
Tegu õpetajaga, kellele on tehtud TL lisa teatud perioodil olla ka ringijuht. Töötasu kontod on erinevad ja väljamaksmise allüksused samuti.
Tehes õpetaja puhkusetasu, ei kajastu sealse 6 kuu keskmise hulgas ringijuhina saadud tasud.
Kuidas on õige arvestada puhkuserahad ringijuhina. Kas välja arvutada ringijuhina tööl oldud perioodi eest kogunenud puhkusepäevad ning maksta TL lisa lõppemise päeval välja puhkusehüvitis?
Suured tänud vastuse eest!
Kuidas oleks õige lisada töötajale täiendav tööülesanne kindlaks perioodiks? Kuidas toimub puhkusetasu arvestus, kui tähtajaline töö on puhkusele mineku ajaks lõppenud?
Mõlemad saadud töötasud ei jookse kuue kuu keskmise sisse, kuna rahastamine on käinud sama asutuse erinevate allüksuste kaudu.
Tegu õpetajaga, kellele on tehtud TL lisa teatud perioodil olla ka ringijuht. Töötasu kontod on erinevad ja väljamaksmise allüksused samuti.
Tehes õpetaja puhkusetasu, ei kajastu sealse 6 kuu keskmise hulgas ringijuhina saadud tasud.
Kuidas on õige arvestada puhkuserahad ringijuhina. Kas välja arvutada ringijuhina tööl oldud perioodi eest kogunenud puhkusepäevad ning maksta TL lisa lõppemise päeval välja puhkusehüvitis?
Suured tänud vastuse eest!
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas kahe suurema korteri omanikel on eelisõigus ja võivad kinnistule ehitada oma tarbeks terrassi ja varjualuse?16.06.2014
Tere!
Sooviks küsida, mida tähendab täpsemalt korteriomandi mõttelise osa jagunemine ja kas see annab eelisõigusi, kui sul on suurem osa, kui teistel korteritel?
Täpsemalt on tegemist väikse korterelamuga, kus kahel korteril (reaalosa on suurem, kui kahel teisel korteril) on suurem mõtteline osa kaasomandist, kui kahel teisel korteril. Notariaalselt on reguleeritud osade objektide kasutuskord ja ülejäänud osa kohta ütleb leping, et jääb kõikide kinnistu jagamisel tekkivate korteriomandite igakordsete omanike ühiskasutusse.
Nüüd soovivad need kaks korterit (omavad suuremat kinnistu mõttelist osa) ehitada aeda terrassi ja katusega varjualuse, mis jääks nende isiklikuks kasutamiseks, põhjendades, et neile kuulub suurem osa mõttelisest osast. Kas selline tõlgendamine on õige ja kas neil on seda õigus teha, kui ei saavutata kokkulepet teise kahe korteriga?
Sooviks küsida, mida tähendab täpsemalt korteriomandi mõttelise osa jagunemine ja kas see annab eelisõigusi, kui sul on suurem osa, kui teistel korteritel?
Täpsemalt on tegemist väikse korterelamuga, kus kahel korteril (reaalosa on suurem, kui kahel teisel korteril) on suurem mõtteline osa kaasomandist, kui kahel teisel korteril. Notariaalselt on reguleeritud osade objektide kasutuskord ja ülejäänud osa kohta ütleb leping, et jääb kõikide kinnistu jagamisel tekkivate korteriomandite igakordsete omanike ühiskasutusse.
Nüüd soovivad need kaks korterit (omavad suuremat kinnistu mõttelist osa) ehitada aeda terrassi ja katusega varjualuse, mis jääks nende isiklikuks kasutamiseks, põhjendades, et neile kuulub suurem osa mõttelisest osast. Kas selline tõlgendamine on õige ja kas neil on seda õigus teha, kui ei saavutata kokkulepet teise kahe korteriga?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Suurema osa omamine annab suurema otsustusõiguse võimaluse eelkõige kogu kinnistut puudutavate küsimuste langetamises ja näiteks ka kõigile kaasomanikele mingite kohustuste võtmises (näiteks kas remontida katus käesoleval aastal ja millist ehitajat kasutada vms). Antud juhul võiks äärmisel juhul tulla kõne alla, et kaasomanike enamus otsustab ehitada terrassi ja nõuda teilt selle ehitamiseks vajalike kulude katmist teie osa suurusele vastavas osas. Olemasoleva info kohaselt tuleks seega asuda seisukohale, et enamuse otsusele tuginedes ei saa teile ühiskasutuses olevale maatükile ehitatud terrassi kasutamist keelata.
Küsimus: Kui palju pean maksma elatist sel kuul, kui tütar lõpetab gümnaasiumi, kas terve kuu eest?16.06.2014
Tere! Olen 19-aastase tütre isa, kes maksab elatist kokkuleppe korras. Kokkuleppes on kirjas, et kohustub maksma igakuiselt elatusmiinimumi kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Siit küsimused:
A)Kas mul tuleb maksta terve selle kuu eest, millal on lõpetamine?
B)Kas mul tuleb jagada elatusmiinimum päevade peale ära ja maksta nende päevade eest, mis on kuni gümnaasiumi lõpetamiseni?
C)Kas mul tuleb üldse selle kuu eest maksta, kuna pole tervet kuud ja maksta tuleb igakuiselt? Küsin, kuna seda lauset saab võtta mitmeti!
Ette tänades!
A)Kas mul tuleb maksta terve selle kuu eest, millal on lõpetamine?
B)Kas mul tuleb jagada elatusmiinimum päevade peale ära ja maksta nende päevade eest, mis on kuni gümnaasiumi lõpetamiseni?
C)Kas mul tuleb üldse selle kuu eest maksta, kuna pole tervet kuud ja maksta tuleb igakuiselt? Küsin, kuna seda lauset saab võtta mitmeti!
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadusest (ning ka Teie ja lapse ema kokkuleppest) tulenevalt on vanemal ülalpidamiskohustus täiesealiseks saanud kuni 21-aastase laps suhtes, kes jätkab põhi- või keskhariduse omandamist. Sellest lähtuvalt on Teil ülalpidamiskohustus kuni lapse gümnaasiumi lõpetamiseni ehk teisisõnu peaksite maksma vaid päevade eest kuni kooli lõpetamiseni, s.o ajani, mil tütar omandab keskhariduse (Teie poolt väljapakutud variant B).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja peab töötajale selgitama töölepingu ülesütlemist?16.06.2014
Tere,
Tööandjal töölepingu ülesütlemiseks on koostatud ülesütlemiseavalduse. Kas peab ta põhjendama, miks leping on lõpetatud?
Töötaja töötab al. 2011.a.
Ette tänades,
Tööandjal töölepingu ülesütlemiseks on koostatud ülesütlemiseavalduse. Kas peab ta põhjendama, miks leping on lõpetatud?
Töötaja töötab al. 2011.a.
Ette tänades,
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töölepinguseaduse § 95 lg 2 järgi peab tööandja töölepingu ülesütlemist alati kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendama. See tähendab, et tööandja peab töötajale selgitama, miks tööleping lõpetatakse. Ainult sellisel juhul on töötajal võimalik hinnata, kas tema arvates on ülesütlemine põhjendatud.
Töölepinguseaduse § 95 lg 3 järgi põhjendamata jätmine ülesütlemise kehtivust siiski ei mõjuta. Kui töötajale tekib kahju seetõttu, et tööandja ei põhjendanud ülesütlemist, peab tööandja selle hüvitama.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee