Õigus

Ülekurss võrdub osakapitali tehtud sissemakse ja selle eest saadud osa nimiväärtuse vahega. Antud juhul sissemakse tegija osa ei omandanud, st ülekurssi ei tekkinud. Tehingut võiks nimetada täiendavaks sissemakseks omakapitali ja kajastada bilansis omakapitali koosseisus sellenimelisel real. Seega pole vaja muud, kui ülekurss ümber nimetada. FIE poolt üleantud vara kohta peab kindlasti olema hindamisakt, mille alusel vara osaühingus arvele võeti.

Korteri omanikuks saamisel ei ole pangalaenu võtmine kohustuslik, vaid sellega finatseeritakse ostu. See tähendab, et kui korter ostetakse kaasomandisse ja ühel kaasomanikul ei ole laenu vaja võtta, siis ta ei pea seda tegema. See ei takista tal omanikuks saamast, kuid olenevalt teise kaasomaniku poolt laenatavast summast võib pank soovida hüpoteeki kogu kaasomandile. Sellisel juhul jääb aga ka laenu mittevõtnud omanikule risk teise kaasomaniku poolt laenu tagastamises ning tulevikus ei ole välistatud, et laenu saanud kaasomaniku poolt oma kohustuse täitmata jätmisel peab teine kaasomanik korteri sundmüügi vältimiseks teise inimese laenu maksma. Kui laenu- ja ostusummad kannatavad, siis võiks proovida seada hüpoteegi ikka ainult selle kaasomandi osale, kes reaalselt laenab.

Selline materjal paistab olevat piisav kohtusse pöördumiseks. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole neid dokumente esitada tarvis, kuid maksekäsu avaldusele võib võlgnik esitada vastuväite ilma ühtegi põhjendust toomata.

Tere,
Täiendava töö tegemine ja selle eest tasumine tuleb töötajaga eelnevalt kokku leppida. Kokkulepet on võimalik vormistada olemasoleva töölepingu lisana.
Jääb arusaamatuks, miks ühe tööandja juures väljateenitud töötasu ei saa võtta kuue kuu keskmise töötasu arvutamise aluseks. Peaksite selle küsimuse koos täiendavate selgitustega esitama uuesti raamatupidamise all.
Selgust töösuhetes soovides:

Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Vastavalt TLS § 15 lg 2 p 10 peab töötaja teatama tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
TLS § 92 lg 1 p 2 keelab tööandjal töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi.
Ülaltoodust lähtuvalt puudub tööandjal õigus Teiega töölepingut lõpetada, küll aga on õigus otsida Teie eemaloleku ajaks ajutine asendaja.
Lapsele kiiret tervenemist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere, tegu on kindlasti asjaga, mille lahendamisel tuleb lähtuda tsiviilõigusest.
Korteriomandiseaduse paragrahv 11 lg 2 kohaselt on vald kohustatud tagama, et tema korteritesse majutatud isikud hoiduvad tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kui vald seda kohustust ei täida, siis toimub teiste korteriomaike õiguste kaitse läbi korteriomandi võõrandamisnõude esitamise, kusjuures korteriomandiseaduse paragrahv 19 lg 4 kohaselt ei ole vallal selles küsimuses hääleõigust.
Korteri ostmine valla poolt saab toimuda üksnes juhul kui vald sellega ise nõus on. Antud olukorras soovitan kindlasti kokkuleppe sõlmimist üritada enne võõrandamisnõude esitamise kaalumist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Vastust küsimusele, kes on esitatud näites süüdi, on keeruline anda, kuivõrd vastus sõltub tuvastatavatest faktilistest asjaoludest nagu näiteks sõidukite paiknemine peale liiklusõnnetust, mis võib anda aimu jalgratturi tegelikust kiirusest, tunnistajate ütlused jms. LS § 17 lg 5 p 2, samuti LS § 2 p 100 kohaselt on juhil kohustus anda sõiduteed ülekäigurajal ületavale jalgratturile teed ka siis, kui viimane ületab teed sõites, kuid seda eeldusel, et ülekäigurada ületatakse teel, millele juht pöörab (parem- või vasakpööre ristmikul). Muul juhul ei ole sõitval jalgratturil ülekäigurajal eesõigust. Ülekäigurajal jälgrattaga tee ületamise osas ütleb LS § 31 lg 5, et ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat. Seadus ei sätesta, et ülekäigurajal sõiduteed ületades tuleks liikuda jalakäija tavakiirusega (selline kohustus on LS § 31 lg 5 kohaselt kõnniteel liikudes ja sõidutee ületamisel jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee kaudu. Ei saa välistada, et tegemist on mõneti ebaõnnestunud regulatsiooniga. Seega omab kaasuse lahendamisel tähtsust see, kas auto ja jalgratta liikumisteede lõikumine toimub LS § 17 lg 5 p-s 2 kirjeldatud olukorras. Samuti tuleb liiklusõnnetuse korral hinnata, kas autojuht sai ja pidi jalgratturi ilmumist sõiduteele või ülekäigurajale ette nägema ja kas tal oli võimalus viimasele teed anda e. aru saada jalgratturi soovist sõiduteed ületada.

Igal juhul tuleb odavam viia A-kategooria sõiduk sihtkohta järelhaagisel. Vastuseks küsimusele, siis sõiduki juhtimine ilma vajalikku kategooriat omamata, kui isiku juhtimisõigust ei ole kohtu poolt piiratud, on väärtegu ning ei ole vaadeldav katseaja tingimuste rikkumisena.

Tere!

Laste ema (ja ka laste isa) võib igal ajal kohtult taotleda, et laste hooldusõigus antaks talle üle, kuid iseasi, kas kohus sellise nõude ka rahuldab. Üldiselt peaks ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ühele vanemale täielikult üleandmiseks esinema väga kaalukad põhjused ja reeglina kohtud ühele vanemale hooldusõigust täielikult üle ei anna.

Laste ema võib elatisraha mitte vastu võtta, kuid samas on tal igal ajal õigus ümber mõelda. Laste perekonnanime muutmiseks on ühise hooldusõiguse korral vajalik mõlema vanema nõusolek, seega kui laste isa vastavat nõusolekut ei anna, ei saa laste ema laste perekonnanimesid üksinda muuta.

Kui vanemad lastega suhtlemise korras omavahel kokkuleppele ei saa, võib kumbki vanem pöörduda lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole.

Laste ülalpidamisküsimusi ja hooldusõigusega seonduvat on võimalik arutada ühes menetluses.

Elatisraha väljamõistmine võib toimuda kirjalikus menetluses, kuid hooldusõigusasju arutatakse alati kohtuistungil. Lapsi kohtuistungile ei võeta, nende arvamus selgitatakse eelnevalt välja.

Perekonnaasjades esindaja otseselt vajalik ei ole, kuid samas võib see vanemale anda teatud kindlustunde, kui kohtuistungile esindaja siiski kaasa võtta. Pigem on olulisem kohtule korrektsete menetlusdokumentide esitamine, seega abi võiks kasutada kindlasti (hagi)avalduse koostamisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui esitate kohtule hagi elatise edasi- ja tagasiulatuvaks väljamõistmiseks enne lapse täisealiseks saamist, osalete lapse seadusliku esindajana kohtumenetluses Teie ja laps kohtumenetluses kuidagi osalema ei pea. Kohtupraktika on siinkohal veidi erinev – mõni kohtunik nõuab vanema taotlusel lapsele elatisraha välja kuni lapse täisealiseks saamiseni ja mõni kohtunik nõuab elatisraha välja ka selleks ajaks, kui laps on juba täisealiseks saanud, kuid jätkab põhi- või keskhariduse omandamist.

Kui laps saab täiesealiseks ja käib veel koolis ehk siis on endiselt õigustatud vanematelt ülalpidamist saama, peab ta elatisraha väljamõistmiseks isiklikult kohtusse pöörduma. Sellisel juhul Teie lapse vanemana last enam seadusliku esindajana esindada ei saa, kuid lapsel võib olla lepinguline esindaja – sellisel juhul laps kohtuistungile minema ei pea.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand