Õigus

Lepingust tulenevad kohustused eelkõige siiski lepingu sõlminud pooltele. Seega ei saa juhi käitumine (lepingu sõlmimine sõiduki juhi poolt) panna lepingulisi kohustusi sõiduki omanikule, kes ei ole lepingu pooleks. Selles osas ei ole midagi muutunud. Vastupidine oleks sama hea, kui laenulepingu sõlminud pank ja Teie sõber lepivad omavahel kokku, et laenkukohustuse täidate Teie. Selleks peaks leping sisaldama ka selle isiku nõusolekut, kellelt kohustuse täitmist nõutakse.

Võlasuhe võib tekkida võlaõigusseaduse § 3 kohaselt
1) lepingust;
2) kahju õigusvastasest tekitamisest;
3) alusetust rikastumisest;
4) käsundita asjaajamisest;
5) tasu avalikust lubamisest;
6) muust seadusest tulenevast alusest.

Nagu ülalpool märkisin, toob lepinguline suhe (VÕS § 3 p 1) kohustusi kaasa üksnes lepingupooltele. Kui sõiduki omanik ei ole lepingu pooleks, siis ei vastuta sõiduki omanik leppetrahvi eest. Sõidukiomaniku vastutus võiks olla VÕS § 3 p 6 alusel võimalik juhul, kui see oleks sätestatud seaduses (analoogiliselt viivistasu maksmise kohustusega). Samas ei ole hetkel normi, mis kehtestaks sõidukiomaniku vastutuse eraõigusliku leppetrahvi tasumise osas. VÕS § 3 punktid 2-5 ei ole parkimislepingu puhul asjassepuutuvad.

Jah, see on lubatud alternatiiv 35 kW üldpiirile A2 kategooria juhiloa puhul ning eeldusel, et tegemist ei ole sõidukiga, mis on ümber ehitatud sõidukist, mille võimsus on vähemalt 2 korda nii suur.

Tere!

Kahjuks ei ole ma niivõrd kursis Soome seadusandlusega, et anda Teie küsimusele ammendav vastus. Soovitan Teil täiendava info saamiseks pöörduda Soome ametiasutuse poole, kes on vastava nõude väljastanud või leida Soome õigusega kursis olev õigusnõustaja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui abikaasaga abielu lahutamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, ei ole võimalik abielu kohtuväliselt perekonnaseisuasutuses lahutada. Sellisel juhul tuleb abielu lahutamiseks pöörduda kohtu poole.

Võiksite veel enne kohtusse pöördumist kaaluda abikaasale abielu lahutamiseks ettepaneku esitamist läbi kolmanda isiku, s.o advokaadi- või õigusbüroo vahendusel, mõnikord võetakse sellist ettepanekut tõsisemalt kui teise abikaasa poolt esitatuna.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Katsuge nüüd ise aru saada, mida te kirja panite: " talu on jagatud kaheks, kus sissesõidutee õue poolitab kinnistud, millest tee on minu oma"
Üldiselt on nii, et naabrile peab jääma juurdepääs avalikult kasutatavale teele. St. peaks jääma juurdepääsu tee - jalgsi minemiseks ei ole reeglina teed vaja.

Tere,
25 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul tähendab arvestuslikult 5 tundi ühe tööpäeva kohta E- R.
Kolmekuulise summeeritud arvestusperioodi tööajanormi arvutamiseks tuleb kokku lugeda kolme kuu sisse jäävad tööpäevad E- R ja korrutada see 5-ga (täistööaja korral 8-ga). Sealjuures ei oma tähtsust, kas Te nendel päevadel tegelikult töötasite või mitte. Arvestusest välja jäävad E- R langenud haigus- ja puhkusepäevad ning riigipühad, kus tööajanorm väheneb iga päeva eest 5 tunni võrra.

Näide: Tööajanormi arvutamine juuli- sept 2014:
- juuli: E- R 23 tööpäeva x 5= 115 tundi
- august: E- R (ei arvestata K 20. aug) 20 tööpäeva x 5= 100 tundi
- sept: E- R 22 tööpäeva x 5= 110 tundi.
Septembri lõpuks peab Teil töölepingu järgi olema töötatud 115+ 100+ 110= 325 tundi.
Samas võite ühes kuus teha rohkem või vähem kui selle kuu tööajanorm ette näeb, tähtis on see, et septembri lõpuks oleks kolme kuu tööajanorm täis töötatud.
Kui tunnid ei tule täis, peab tööandja need hüvitama keskmise töötasuga. Ületundide korral hüvitatakse see kas vaba ajaga või tasustatakse 1,5 kordselt. Ala- ja ületunde järgmisse 3- kuulisse arvestusperioodi üle kanda ei ole lubatud.
Korrektset tööaja arvestust soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere, antud olukorras on Teil võimalik valida alljärgnevate tegevusvariantide vahel:
1. Korteri müügitehingu tühistamine.
korteri müügitehingu, mis on tehtud olulise eksimuse mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Olulise eksimusena on muuhulgas käsitletav olukord, kus müüja jättis ostja korteri puudusest teavitamata ning ostja ei oleks korteri puudust teades tehingut sõlminud või siis oleks ta seda teinud teistel tingimustel. Korteri müügitehingu saab tühistada 6 kuu jooksul alates puudusest teada saamisest. Tühistatud tehingu järgi saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Eeltoodu kehtib ka juhul, kui Teie korteri edasi müüte. Vaadake lisaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvidest 90-101.
2. Probleemi kõrvaldamine iseseisvalt.
Korteriomandiseaduse paragrahv 15 lg 2 annab korteriomanikule õiguse teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning nõuda teistelt korteriomanikelt, et nad hüvitavad tehtud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel.
3. Probleemi kõrvaldamise nõude esitamine korteriühistu vastu.
Kui korteriühistu liikmed (korteriomanikud) on teinud korteriühistule ülesandeks korras hoida ja hooldada hoone veesüsteemi, siis saab nõuda puuduse kõrvaldamist ka korteriühistult.

Huvi korral võin soovitada inimesi, kes oskavad pakkuda olukorrale ka tehnilisi lahendusi. Selleks tuleks Teil minuga ühendust võtta otse e-posti kaudu.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Igaühel on õigus teise isiku huvides tehtud kulutuste hüvitamisele. Seda ka juhul, kui kuludokumenti pole esitada. Kuludokumendi alusel makstud hüvitis on maksuvaba nii hüvitise saaja kui maksja jaoks.

Töövaidluse lahendamiseks võib avalduse esitaja otsustada, kas esitab avalduse töövaidluskomisjonile või kohtule. Töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga individuaalse töövaidluse seadusest (ITVS) tulenevate erisustega.

Töövaidluskomisjoni poole pöördumist reguleerib ITVS, mille §-i 14 lõike 1(1) järgi esitatakse avaldus kirjalikult kahes eksemplaris töötaja töökohajärgsele töövaidluskomisjonile. Tööandja asukoha- või elukohajärgsele töövaidluskomisjonile esitatakse avaldus siis, kui töötaja töökoht on töölepingus kindlaks määratud mitut maakonda hõlmavas piirkonnas (sealhulgas kogu Eesti Vabariiki hõlmav töötamispiirkond) või asub väljaspool Eesti Vabariiki.

Üldjuhul vaadatakse töövaidlus läbi ja lahendatakse töötaja ja tööandja või nende esindajate juuresolekul (ITVS § 18 lg 1) ning komisjoni istung peetakse töövaidluskomisjoni asukohas (ITVS § 17 lg 3). Poolte nõusolekul võib istung toimuda tööandja asukohas.

Praktikas on osutunud väga vajalikuks otsuse tegemiseks peale esitatud dokumentaalsete tõendite ka vaidlevate poolte ütlused, mis istungi ajal protokollitakse. See eeldab poolte kohalolekut istungil ja erisused on sätestatud seadusega.

Kui isik, kelle vastu nõue oli esitatud, ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta või on esitanud kirjaliku nõusoleku avalduse läbivaatamiseks tema kohalolekuta, võib töövaidluskomisjon teha otsuse tema kohalolekuta. Kui ta aga nõuet täies ulatuses tunnustab, võib töövaidluse poolte kirjalikul nõusolekul selle läbi vaadata nende kohalolekuta (ITVS § 18 lg 1(1) ja 4).

Selgitan, et töölähetus on töölepingu seaduse § 21 lõike 1 kohaselt tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Kui töötaja on lähetatud Soome, siis pole tema kokkulepitud põhiline töötamise koht Soomes.

Seega eeldab seadus kokkulepitud töökoha asukoha järgset vaidluse lahendamist ning tööandja asukoha järgselt tuleb pöörduda avaldusega vaid erandjuhtudel.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Täisühingu puhul on osanikust vabanemiseks kaks alust:
1. Seda saavad äriseadustiku (ÄS) § 108 alusel nõuda teised osanikud juhul, kui ilmnevad ÄS §-s 105 sätestatud alused täisühingu lõpetamiseks. Sellisel juhul võib kohus teiste osanike nõudel otsustada neid asjaolusid põhjustanud osaniku ühingust väljaarvamise.
2. Samuti saab seda nõuda võlausaldaja ÄS § 109 alusel: Kui osaniku võlausaldaja nõude rahuldamiseks on edutult toimunud täitmine osaniku varast, võib osaniku võlausaldaja kuue kuu jooksul, alates täitmise ebaõnnestumisest nõuda, et kohus arvaks osaniku täisühingust välja ning et tema nõue rahuldataks väljamakstava hüvituse arvel.

Niisama üks täisühingu osanikust teisest osanikust vabaneda ei saa. Vastava soovi korral on mõistlikum näiteks täisühing likvideerida ja sellisel juhul saab luua uue äriühingu (nt OÜ).

Ettevõtte ümberkujundamist reguleerivad ÄS § 478-491 (üldised põhimõtted) ning täisühingu ümberkujundamist osaühinguks reguleerivad täpsemalt ÄS § 492-495. Soovitan Teil põhjalikult tutvuda viidatud regulatsiooniga, kuna seal on kirjeldatud kõiki kohustuslikke nõudeid.

Lisaks saate selle teema kohta lugeda:
https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_lopetamine/ettevotte_saneerimine_ja_umberkujundamine/ettevotte_umberkujundamine

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee