Õigus
Küsimus: Kus on sätestatud, mis kategooria lubadega võib juhtida eritehnikat (näiteks metsatehnikat)?04.06.2014
Mis kategooria lubadega võib juhtida näiteks harvesterit või forwarderit? Masinate tühimass algab kusagil 12000kg. Mis kat. peaks omama, et kutseeksamit sooritada? Kas selleks B-kat.-ist piisaks?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
(10) T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 8000 kilogrammi, võib juhtida ka isik, kellel on B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
(11) T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 18 000 kilogrammi, võib juhtida ka isik, kellel on BE-kategooria autorongi, C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, või isik, kellele on antud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus enne käesoleva seaduse jõustumist.
[RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.07.2011]
(12) T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, võib juhtida ka isik, kellel on CE- või DE-kategooria autorongi või C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus.
Küsimus: Mida teha, kui MUPO trahvib valikuliselt, sain trahvi kuid teisi rikkujaid ei karistatud üldse?04.06.2014
Õismäel seoses kortermajade juures toimuva tee-ehitusega napib totaalselt parkimiskohti ja pargitakse kuidas juhtub, sh töövälisel ajal sissesõitu keelavate märkide piirkonnas sh ajutiste peatumiskeelu märkide mõjualas. Teisel pool maja pargitakse samuti massiliselt, kas osaliselt või täielikult kõnniteel.
MuPo on trahvimiseks "avastanud" maja ees ja taga asuvaid õuealasid ühendava maja alt läbi mineva teelõigu, mis on läbisõiduks suletud, aga kasutatakse mõlemalt poolt parkimiseks, sh osaliselt kõnniteel (ilma lubava märgistuseta). Majale on kinnitatud silt eraterritoorium (aga krundi piiril vastavat tähist pole).
MuPo trahvib konkreetselt sellel teelõigul osaliselt kõnniteel parkivaid autosid. Samas ei trahvita 5-10m eemal täielikult kõnniteel parkivaid ja sõiduteega ristuva ülekäiguraja blokeerivaid autosid ega ka mitte sissesõidukeelu märkide ning peatumiskeelu mõjupiirkonnas parkivaid autosid.
Mina sain hoiatustrahvi õhtul kell 10, eramaal. Parkisin osaliselt kõnniteele, et tagada samal umbteel tagapool parkivatele autodele läbipääs. See auto, mis parkis minu kõrval ja sulges läbipääsu, trahvi ei saanud, kuna oli täielikult sõiduteel (kas ka läbipääsu blokeerimine pole karistatav?).
Ma olen valmis fotodega tõendama paar päeva hiljem samas kohas toimunud valikulist trahvimisoperatsiooni teise MuPo ametniku poolt (Laupäeva hommikul kell 9.00). Ta põhjendas seda teetöödest tulenevale keerulisele olukorrale vastava "inimliku käitumisega".
Minu arust oli aga tegu ametniku suvaga (ja/või kellegi isikliku huviga antud teelõigu osas), mis on päädinud korduva valikulise karistamisega.
Kui suur on tõenäosus valikuliselt väiksema rikkumise eest saadud hoiatusmenetlusega trahv tühistamiseks ja mida peaks selleks tegema?
Ette tänades
MuPo on trahvimiseks "avastanud" maja ees ja taga asuvaid õuealasid ühendava maja alt läbi mineva teelõigu, mis on läbisõiduks suletud, aga kasutatakse mõlemalt poolt parkimiseks, sh osaliselt kõnniteel (ilma lubava märgistuseta). Majale on kinnitatud silt eraterritoorium (aga krundi piiril vastavat tähist pole).
MuPo trahvib konkreetselt sellel teelõigul osaliselt kõnniteel parkivaid autosid. Samas ei trahvita 5-10m eemal täielikult kõnniteel parkivaid ja sõiduteega ristuva ülekäiguraja blokeerivaid autosid ega ka mitte sissesõidukeelu märkide ning peatumiskeelu mõjupiirkonnas parkivaid autosid.
Mina sain hoiatustrahvi õhtul kell 10, eramaal. Parkisin osaliselt kõnniteele, et tagada samal umbteel tagapool parkivatele autodele läbipääs. See auto, mis parkis minu kõrval ja sulges läbipääsu, trahvi ei saanud, kuna oli täielikult sõiduteel (kas ka läbipääsu blokeerimine pole karistatav?).
Ma olen valmis fotodega tõendama paar päeva hiljem samas kohas toimunud valikulist trahvimisoperatsiooni teise MuPo ametniku poolt (Laupäeva hommikul kell 9.00). Ta põhjendas seda teetöödest tulenevale keerulisele olukorrale vastava "inimliku käitumisega".
Minu arust oli aga tegu ametniku suvaga (ja/või kellegi isikliku huviga antud teelõigu osas), mis on päädinud korduva valikulise karistamisega.
Kui suur on tõenäosus valikuliselt väiksema rikkumise eest saadud hoiatusmenetlusega trahv tühistamiseks ja mida peaks selleks tegema?
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samas on kõnniteel parkimine keelatud ning tõenäosus, et vaidlustamine lõpeb menetluse lõpetamisega süüteokoosseisu puudumise tõttu, on väike. Seega võiks teeomanik kaaluda kõnniteel osaliselt lubava liikluskorralduse kehtestamist, mille kehtestamisel langeb ka MUPO jaoks ära alus kõnniteel parkivaid sõidukeid trahvida.
Küsimus: Kas kiiruseületamise eest on võimalik määrata mitu karistust maksimaalses määras?04.06.2014
Sain kiiruseületuse eest trahvi 1200 eurot ja 12 kuud lubadeta, kuigi mul puudusid eelnevad rikkumised. Trahvi sain, kuna ületasin kiirust +60 üle ning esitasin ka selle kohta vastulause, et soovin tasuda trahvi ositi ning juhtimisõigust piirata minimaalselt, kuna olen õpilane ja töötan poole kohaga ning ilma juhtimisõiguseta kaotaksin oma ainsa sissetuleku. Paraku neid faktoreid arvesse ei võetud ning määrati maksimaalne rahatrahv ja peaaegu maksimaalne juhtimisõiguse peatamine. Kas see on normaalne, et määratakse nii maksimaalsed trahvid ning mõlemad korraga.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Politsei otsust on võimalik vaidlustada kohtus. Kaebuse esitamise puhul karistust enam karmimaks muuta ei saa, seega pole tarvis karta veelgi karmimaid tagajärgi. Kohtus saate esitada omad argumendid ja taotleda karistuse kergendamist.
Küsimus: Kas teenuse osutajal on õigus esitada internetiühenduse arveid, kui tarbimiskohta enam pole (maja lammutati)?04.06.2014
Tere, kas teenuse osutajal on õigus esitada arveid, kui tarbimiskohta enam pole? Ehksiis kasutasin interneti-ühenduseks teatud teenusepakkujat, märtsi lõpul pidin välja kolima elukohast, kuna maja läks lammutamisele. Märtsi arve on tasutud korrektselt. Edaspidi saadeti siiski arveid, nüüd saadeti asi inkassole. Kas ma olen kohustatud maksma inkassole või on minul siiski õigus?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas mul on käendajana liisija surma korral autole mingeid õiguseid?04.06.2014
Tere
Käendan sõiduauto liisinglepingut. Kas mul on mingeid õiguseid autole liisija surma korral, kui käendajana lepingukohustusi täitma asun?
Tänud ette
Käendan sõiduauto liisinglepingut. Kas mul on mingeid õiguseid autole liisija surma korral, kui käendajana lepingukohustusi täitma asun?
Tänud ette
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas pean maksma elukaaslasele osa raha tagasi, kuna tema maksis laenumakseid, aga nüüd tahaks ma korterilaenu oma nimele vormistada?04.06.2014
Elukaaslasega koos võetud eluasemelaen, tema laenusaaja, mina kaastaotleja. Korteri omanik 100% mina. Pärast lahkuminekut leppisime kokku, et laenu jääb edasi tasuma endine elukaaslane, mina jäin elama ostetud korterisse. Sel hetkel ei olnud mõtet korterit müüma hakata, sest laenujääk oli suurem kui sel hetkel oleks olnud objekti turuhind. Mina ei oleks suutnud sel ajal oma sissetuleku juures laenumakseid tasuda. Praegu oleks mul võimalik laenuleping muuta nii, et laenusaaja oleksin ainult mina ja endine elukaaslane jääb laenulepingust välja. Küsimus: kas ma olen juriidiliselt kohustatud talle tasuma vahepealsel ajal tema poolt tasutud laenumaksed? Korteri ainuomanik olen mina, antud seisuga siis kaastaotleja.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
See, kas endise elukaaslase poolt võetud laenu pidite ka teie tasuma ning kuidas te temale korteri eest tasumise pidite hüvitama, puudutab ainult teid ja teie elukaaslast.
Küsimus: Kas tööandja võib keelduda puhkuse andmisest, kui koos lahkumisavaldusega esitan ka puhkuseavalduse?04.06.2014
Tere,
kui mul on planeeritud puhkus kuu lõpust ja koos puhkuseavaldusega esitan ka lahkumisavalduse, siis kas tööandja saab keelduda andmast mulle puhkust? Oma normtunnid teen graafiku järgi juba 5 päeva enne puhkuse algust täis.
kui mul on planeeritud puhkus kuu lõpust ja koos puhkuseavaldusega esitan ka lahkumisavalduse, siis kas tööandja saab keelduda andmast mulle puhkust? Oma normtunnid teen graafiku järgi juba 5 päeva enne puhkuse algust täis.
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Arvestades asjaolu, et töösuhe on lõppemas, pole mõistlik puhata rohkem, kui kalendriaastas väljateenitud on, kuna tööandjal on töötaja nõusolekuta õigus viimasest väljamaksest tasaarvestada tasu enampuhatud puhkusepäevade eest. Kalendriaasta põhipuhkuse jagamine osadeks on võimalik poolte kokkuleppel (TLS § 68 lg 5).
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas see on seaduslik, kui minu põhipalk on väiksem kui teistel töötajatel samal ametikohal?04.06.2014
Tere!
Töötasu (e. põhipalk) on minul millegipärast väiksem kui teistel töötajatel samal ametikohal ja samas ettevõttes. Sooviksin teada, kas selline erinev töötasu maksmine on tööandja poolt seaduslik?
Töötasu (e. põhipalk) on minul millegipärast väiksem kui teistel töötajatel samal ametikohal ja samas ettevõttes. Sooviksin teada, kas selline erinev töötasu maksmine on tööandja poolt seaduslik?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töötasu suurus on poolte kokkuleppe küsimus, mis arutatakse läbi enne tööle asumist. Kui üks pool ei ole nõus või ei pea õiglaseks talle pakutavat tasu, ei ole ta kohustatud töölepingut allkirjastama.
Seadusest ei tule tööandjale kohustust maksta samal ametikohal töötavatele isikutele sama töötasu.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui pikk võib olla kvoorumi puudumise tõttu toimumata jäänud üldkoosoleku ja korduskoosoleku ajaline vahe?03.06.2014
Kui pikk võib olla kvoorumi puudumise tõttu toimumata jäänud üldkoosoleku ja sama päevakorraga korduskoosoleku ajaline vahe, kui põhikirjas vahemik puudub?
MTÜ üldkoosolekul 28. aprillil puudus kvoorum. Kas näiteks 9. juuniks kokkukutsutav sama päevakorraga korduskoosolek on kehtiv osalejate arvust sõltumata? Kuidas peaks kutse olema vormistatud?
Meie põhikirjas on säte, et kvoorumi puudumisel toimub poole tunni pärast sama päevakorraga samas kohas, samade osalejatega korduskoosolek.
Tänan ette!
MTÜ üldkoosolekul 28. aprillil puudus kvoorum. Kas näiteks 9. juuniks kokkukutsutav sama päevakorraga korduskoosolek on kehtiv osalejate arvust sõltumata? Kuidas peaks kutse olema vormistatud?
Meie põhikirjas on säte, et kvoorumi puudumisel toimub poole tunni pärast sama päevakorraga samas kohas, samade osalejatega korduskoosolek.
Tänan ette!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Olukorras, kus põhikirja kohaselt kutsutakse korduskoosolek kokku 30 min pärast, on sisuliselt tegemist regulatsiooniga, mille kohaselt osalejate arvule piiranguid ei seata, kuna on vähetõenäoline, et 30 min hiljem on osalejaid rohkem. Põhimõtteliselt on lubatud ka regulatsioon, mille kohaselt kvoorumile nõudeid ei seata ehk pole oluline osalejate arv, kui koosoleku toimumisest on nõuetekohaselt kõigile liikmetele teatatud. Seega ka 1 liige võib sellise põhikirja korral üksi kõik otsused vastu võtta.
Teie poolt viidatud põhikirja sõnastus on halb ja 30 min hiljem toimuvat korduskoosolekut ma ei soovita. Mh põhjusel, et MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Seega, kui soovite kvooruminõuded kehtestada, siis võiks koosoleku ja korduskoosoleku vahe olla vähemalt 7 päeva.
Samas olukorras, kus põhikirjas on fikseeritud üldkoosoleku kvooruminõue, kuid puudub säte, mille kohaselt korduskoosolekul on teistsugune kvooruminõue, tuleb lähtuda tavalise üldkoosoleku kvooruminõudest. Seega vastus Teie küsimusele sõltub põhikirja täpsest sõnastusest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas alimente on võimalik maksta ka esemetes (riided, jalanõud jne) näidates tšekke?03.06.2014
Tere,
Olen lapse isa, kes on iga kuu kohustatud maksma lapse eest alimente 191.- eurot. Lapse ema väidab, et ta ei saa lapsele alla 90 euroseid jalanõusid jne.
1) Kas alimente on võimalik maksta ka esemetes (riided, jalanõud jne.) näidates tšekke? Kui ma need ise ostaksin.
2) Kas mina saan nõuda lapse emalt tšekke või mingit tõestust, et ta on lapse peale kulutanud alimendid? (ema ja laps elavad 5 toalises korteris. Ema käib reisidel. On ostnud endale auto)
3) Kas sellisel juhul kui laps on pool kuud minu juures ja pool kuud ema juures peab ikka alimente maksma? Kui laps on minu juures siis kulub lapsele minu juures samuti toidule raha ja muud elamis kulud.
4) Kas mul on mingi võimalus alimentide summat vähendada? Hetkel olen töötu. Ja uue elukaaslasega on teine laps 3 kuu pärast tulemas. Kas saab alimentide summat ennem uue lapse sündimist väiksemaks taotleda?
5) Kuna olen pool aastat töötu olnud siis ei ole kuidagi suutnud maksta mingi aeg alimente ja lapse ema andis minu tagaselja selle asja kohtutäiturile, kuigi ta teadis ja sai sellest aru, et olen töötu. Leppisime kokku, et hiljem kui võimalus tekib maksan tagasi. Kas mul on ka selles osas mingeid õigusi ja võimalusi. Hetkel lisandus veel alimentide võlale ka kohtutäituri tasu, mille suuruseks on ligikaudu 600.- eurot. Seega algsest võlast sai topelt suurusega võlg.
Olen lapse isa, kes on iga kuu kohustatud maksma lapse eest alimente 191.- eurot. Lapse ema väidab, et ta ei saa lapsele alla 90 euroseid jalanõusid jne.
1) Kas alimente on võimalik maksta ka esemetes (riided, jalanõud jne.) näidates tšekke? Kui ma need ise ostaksin.
2) Kas mina saan nõuda lapse emalt tšekke või mingit tõestust, et ta on lapse peale kulutanud alimendid? (ema ja laps elavad 5 toalises korteris. Ema käib reisidel. On ostnud endale auto)
3) Kas sellisel juhul kui laps on pool kuud minu juures ja pool kuud ema juures peab ikka alimente maksma? Kui laps on minu juures siis kulub lapsele minu juures samuti toidule raha ja muud elamis kulud.
4) Kas mul on mingi võimalus alimentide summat vähendada? Hetkel olen töötu. Ja uue elukaaslasega on teine laps 3 kuu pärast tulemas. Kas saab alimentide summat ennem uue lapse sündimist väiksemaks taotleda?
5) Kuna olen pool aastat töötu olnud siis ei ole kuidagi suutnud maksta mingi aeg alimente ja lapse ema andis minu tagaselja selle asja kohtutäiturile, kuigi ta teadis ja sai sellest aru, et olen töötu. Leppisime kokku, et hiljem kui võimalus tekib maksan tagasi. Kas mul on ka selles osas mingeid õigusi ja võimalusi. Hetkel lisandus veel alimentide võlale ka kohtutäituri tasu, mille suuruseks on ligikaudu 600.- eurot. Seega algsest võlast sai topelt suurusega võlg.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsest lahus elaval vanemal on võimalus täita lapse ees ülalpidamiskohustust vahetult ehk osta lapsele vajalikke asju ja maksta näiteks lapse treeningute arveid. Selline võimalus on olemas juhul, kui vanemad on eelnevalt sõlminud sellekohase kokkuleppe – reeglina täidab lahus elav vanem oma ülalpidamiskohustust siiski elatist makstes.
Kui elatis on juba kohtuotsusega välja mõistetud, tuleb elatisraha maksta vastavalt kohtuotsusele, vastasel juhul võib last kasvatav vanem pöörduda kohtutäituri poole ja nõuda maksmata jäänud elatisraha (vaatamata sellele, et lahus elav vanem on tegelikult lapsele elatisraha ulatuses vajalikke esemeid soetanud). Elatist saav vanem peab küll elatisraha kasutama lapse huvides, kuid samas ei ole tal kohustust esitada elatist maksvale vanemale kuludokumente lapsele tehtud kulude tõendamiseks.
Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast, ei peaks kumbki vanem elatist maksma, sest ajal, mil laps parasjagu emma-kumma vanema juures viibib, täidab see vanem oma ülalpidamiskohustust ju vahetult. Kui elatise väljamõistmise ajal oli lapse elukoht püsivalt ema juures, kuid nüüd elab laps võrdselt mõlema vanema juures, on põhjendatud pöörduda kohtuotsuse muutmiseks kohtu poole. Elatise vähendamiseks võib anda alust ka asjaolu, et Teie poolt ülalpeetavate isikute arv on suurenud.
Kui otsustate kohtuotsuse muutmiseks pöörduda kohtu poole ja kohus peab Teie nõuet põhjendatuks, ei muudeta kohtuotsust tagasiulatuvalt ehk siis praeguseks tekkinud elatisvõlg tuleb Teil ikkagi tasuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand