Õigus

Sooviksin ja vajaksin puhkust 27.12.2012-03.01.2013. See periood meie firmas on kõige väiksema müügiga ja vaiksem periood üldse. Kuna üks töökaaslane soovis veel umbes samal ajal puhkust, siis minule ei anta seda põhjusega, et üks tüdruk läheb ka samal ajal puhkusele. Kuigi töötajaid peaks jaguma ja varemgi kaks inimest korraga puhkusel olnud. Küsimus siis selline, kas see oli piisav põhjus, miks juhataja võiks mu puhkusesoovid tagasi lükata ja millised on üldse need põhjused, mil ta ei pea mulle soovitud puhkust andma?

Tere!
Olen viiendat kuud rase ja mul on kaks tööandjat. Esimese tööandja juures on töö kergem ja vastab minu võimetele. Plaanisin ka mitte varem, kui 30 päeva enne dekreeti minna.
Teise tööandja juures on viimastel nädalatel suured töökorraldused ja neil ei ole enam mulle vastava sisuga tööd pakkuda, mis oli varem. Nii tööandja, kui ka mina, oleme aga huvitatud, et töösuhe jätkub. On pakutud ka teisi projekte, kuid need ei vasta hetkel enam minu võimalustele ja ka võimetele. Kui just mitte kohe, siis hiljem lapsehoolduspuhkuselt naastes, soovin aga teises firmas tööd jätkata.

Millised on minu võimalused? Kui mind näiteks teiselt töölt kergemale tööle üle viiakse, kas pean siis ka varem kui 30 päeva dekreeti minema? Kui nad mulle enam midagi pakkuda ei saa, kas pean siis koju jääma? Või üldse töösuhte katkestama? Kui olen kodus, kas selle aja eest lisanduvad puhkusepäevad? Kuidas sellises olukorras hiljem vanemahüvitist arvutatakse?

Tänades!

Kas pangal on õigus hoida enda käes liisingulõpetamise dokumente seni, kuni on tasutud teised võlad pangale, viidates VÕS paragrahv 110? Liisingu lõpetamisearved on tasutud, (tasus lepingu käendaja ja auto vormistatakse käendajale), kuid klient on pangale võlgu veel krediitkaardi eest. Nüüd pank ei väljasta liisingulõpetamise akti, kuigi tegemist on täiesti erinevate lepingutega.

Tere.
Käisin eelmise suvel elisas omale kõnepaketti(mida nägin internetis reklaamina) valimas ja lepingut vormistamas. Siis anti üks leht, kus olid kirjas kõik paketid. Sai küsitud iga paketi kohta küsimusi. Lõpuks soovisin paketti millel on tasuta 1000 minutit ja soovin just seda, seda rõhutasin ka teenindajale, et mulle oleks see parim. Kõik oli korrektne. Huvi pärast paar päeva hiljem vaatasin internetist ja sama pakett oli muudetud 100 minutiliseks ja oli vist päev hiljem kui nad üldse kaotasid ära selle. Mina ei tundnud muret sellepärast, sest mul oli leping enne seda tehtud ja polnud vastavat teadet ka tulnud, et paketti muudetakse. Kuu aega oli möödas ja tuli arve, nähes arvet, siis arvasin, et näen valesti. See 1000 minutit ei olnud tasuta. Loomulikult võtsin kohe elisaga ühendust ja nõudsin neilt asjade ülevaatamist. Alguses ei vastanud nad kohe, vaid peale mitme korra nendega ühenduse võtmist. Maksin siis ära vahepeal selle summa, mille oleks pidanud maksma ja keeldusin maksmast 1000 minutit. Kui sain ühendust lõpuks nendega, siis jäi mulje, et mingisugune eksitus nende poolt, aga jutt muutus hiljem ja klienditeenindus muutus väga vaenulikuks. Hakkas siis pihta vaidlus, mis siiani kestab. Nemad väidavad, et me pole sellist paketti tellinud (tegelikult oli paketti lihtsalt muudetud ja seda oli näha alguses internetis ja hiljem polnud sellest enam jälgegi, nemad seda ei tunnistanud). Peale selle, kirjutas teenindaja mu kontaktandmed valesti lepingusse ja seda tegi ka pärast uuendamist 3 korda. Lõpuks hakkasid saatma üldse nõudeid minu perekonnanimega inimeste aadressidele. Vaidlus ei jõudnud mitte kuskile välja ja saatsid otse inkassosse, kes hakkasid nõudma hiigel summasid.
Minu küsimus, mis teha? Kas on mõtet kohtusse anda elisat ja süüdistada neid kliendi petmises ja eksitamises?

Kas maakleril on õigus üürilepingu pikendamisel tasu küsida, kui leping on sõlmitud korteri omanikuga?

Tervist,
Kas tööandjal on õigus keelduda staažipäevade andmisest põhjendusel, et on ressursipuudus ja kedagi ei ole "vahetusse" panna. Töö on jooksva graafiku alusel (kolmekuuliselt summeeritud), kuna vajadus staažipäevade järele tekkis ootamatult, ei olnud võimalik kuu algul graafiku soovidesse seda kirja panna (tööandjat 2 kuud ette teavitada), ja graafiku saab iga kuu 25-ndaks kuupäevaks. (soov oleks tulnud kirja panna 02.07, et seda oleks arvestatud augusti graafiku koostamisel).

Ei olnud eelnevalt lapse isaga ametlikus abielus ja kolisime lapsega ca 8 kuud tagasi välja. Soov on hakata elatisraha ka tagasiulatuvalt küsima.
Kas on vaja ja kuidas täpselt tõendada lahkukolimise hetke?

Lgp Andry Krass
me oleme esitamas võõrandamisnõuet ühe meie majas asuva korteri võõrandamiseks, üldkoosolek on vastava otsuse vastu võtnud, täidetud on pea kõik KOS par 14 toodud eeldused (korter on väga kehvas seisus, kütmata, rämpsu täis, hiiglasliku kommunaalvõlaga jne). Probleem on selles, et Kinnistusregistris on siiani omanikuna märgitud inimene, kes tegelikult suri juba 2004. a ning ka enne seda ei olnud elanud seal korteris vähemalt paarteist aastat. Korterit kasutas elupaigana tema poeg, kes on oma ema pärandi vastu võtnud 2012. a, kuid viibib nüüd vanglas. Olgu öeldud, et korteri kehv seis ja võlg oli märkimisväärne juba enne tema vanglasse sattumist, tegemist oli asotsiaalset eluviisi harrastava isikuga. Kas vanglas viibiv inimene peab korteri võõrandama või pole ta seda kohustatud tegema kuna vabadus on piiratud (ta on lisaks meie majas asuvale korterile veel mõnede korteriomandite omanik, nii et teoreetiliselt ei saa tekkida olukord, et tal pole pärast vabanemist kuhugi minna) ja kas võõrandamisnõuet saab üldse esitada inimesele, kes pole korteri omanik? Või peab ta eelnevalt end kinnistusregistrisse omanikuks olemise avalduse tegema?

Kas elatisraha maksmiseks peab igal juhul olema tõendatav kokkulepe (isegi miinimum summa peale)?
Kolisime lahku ca 8 kuud tagasi, mingit kokkulepet pole sõlminud. Kas võin eeldada, et elatisraha maksmise (vähemalt miinimumsumma ulatuses) kohustus on lahuseleval vanemal sellest sõltumata?

Kas saab veel abielu lahutada perekonnaseisu ametis või käib nüüd alates 01.07.2013 ainult lahutus kohtu kaudu, juhul kui on ühised lapsed? Ja kui tahan jätta omale abikaasa nime ja abikaasa on vastu, kas see on tema otsustada, mis perekonna nime omale jätan? Tahan jätta lastega sama perekonnanime.