Õigus
Küsimus: Kas mul on õigus lõpparvele kuigi leping oli sõlmimata ning lahkusin poole päeva pealt?11.08.2013
Tööasin kolm päeva uues kohas 12 tunniste vahetustega. Kaks päeval ja kaks öösel. Eile õhtul andsin poole õhtu pealt lahkumisavalduse ja tulin tulema. Oli teine öine vahetus, mind pandi kõige raskema töö peale, kus poleks kuni hommikuni kordagi puhata saanud, masin oli rikkis ning töö toimus käsitsi. Teised töötajad selle masina taha tulla ei tahtnud.
Kuni eilseni polnud minuga veel töölepingut sõlmitud, ka ei küsitud esimesel päeval isikut tõendavat dokumenti. Avaldusele märkisin siiski, et palun lõpetada minu tööleping alates 02.08.2013. Otsesele ülemusele ütlesin, et pean poole öö pealt minema, sest 3-aastane laps oli võõras kohas ning nuttis ema järgi ja oli hüsteerias. Süda ei lubanud tööle jääda.
Avaldusele märgitud kuupäeval lõpparvet kolme päeva eest ei laekunud.
Soovin teada kas mul on õigus lõpparvele kuigi leping oli sõlmimata ning lahkusin poole päeva pealt.
Kuni eilseni polnud minuga veel töölepingut sõlmitud, ka ei küsitud esimesel päeval isikut tõendavat dokumenti. Avaldusele märkisin siiski, et palun lõpetada minu tööleping alates 02.08.2013. Otsesele ülemusele ütlesin, et pean poole öö pealt minema, sest 3-aastane laps oli võõras kohas ning nuttis ema järgi ja oli hüsteerias. Süda ei lubanud tööle jääda.
Avaldusele märgitud kuupäeval lõpparvet kolme päeva eest ei laekunud.
Soovin teada kas mul on õigus lõpparvele kuigi leping oli sõlmimata ning lahkusin poole päeva pealt.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Seadus lubab töölepingut suuliselt sõlmida juhul, kui töösuhte kestus ei ületa kahte nädalat.
Sõlmimata lepingu puhul ei saa eitada töösuhet, kuid töötingimused, mis enne lepingu sõlmimist kokku lepitakse, on keeruline, kui mitte võimatu, suulise lepingu puhul tõestada.
Töölepingu lõpetamisest tuleb tööandjat ette hoiatada, seda ka erakorralisel ülesütlemisel. Erakorralist töölepingu üleütlemist tuleb põhjendada ning kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitada. Antud juhul ilma kirjaliku kokkuleppeta ongi seda raske teha, sest kumbki pool ei ole tingimustes korrektselt kokku leppinud.
Etteteatamise tähtaeg on katseajal 15 kalendripäeva ning erakorraline ülesütlemine vaid mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ülesütlemise aluseks olnud asjaolud ilmsiks tulid (TLS § 91 lg 4).
Saamata jäänud töötasu on Teil küll õigus nõuda, kuid samas on tööandjal õigus esitada vastunõue töölepingu lõpetamisest etteteatamistähtaja eiramise eest. Siinkohal on õige asjaajamise korral oht hoopis tehtud töö eest peale maksta.
Õigeid valikuid edaspidiseks.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas korteriühistu üldkoosoleku otsusega saab üürivõlglase korteri sundvõõrandada?10.08.2013
Üürivõlglaste tõttu on meie korteriühistu nii raskes seisus, et meil pole raha isegi üürivõlglaste kohtusse andmiseks. Kas korteriühistu üldkoosoleku otsusega saab üürivõlglase korteri sundvõõrandada? Või mida tuleks antud olukorras ette võtta?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Pikaajalise võlgnevuse korral on alternatiivseks tegutsemisvariandiks võlgnevuse nõudega kohtusse pöördumine. Juhul, kui kohus võlgnevuse korteriomanikult välja mõistab, siis saab võlgnevuse kättesaamisel kasutada juba kohtutäituri abi.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas võin emalt tšekke nõuda, sest kardan, et minu makstav elatisraha ei jõua lapseni?09.08.2013
tervist...
Olen üks isadest, kes maksab elatusraha, last näen harva, kuna elab nüüd teisis eesti otsas. Aga kui last näen, siis on tal kogu aeg mingid vanad riided seljas. Kas mul on õigus nõuda lapse emalt tšekke, et näha, kas laps saab sellest rahas ka midagi. Kui on koolis mingi väljasõit, siis laps helistab mulle ja küsib raha, et saaks ka väljasõidule minna. Muidugi ma kannan talle selle väljasõidu raha.
Olen üks isadest, kes maksab elatusraha, last näen harva, kuna elab nüüd teisis eesti otsas. Aga kui last näen, siis on tal kogu aeg mingid vanad riided seljas. Kas mul on õigus nõuda lapse emalt tšekke, et näha, kas laps saab sellest rahas ka midagi. Kui on koolis mingi väljasõit, siis laps helistab mulle ja küsib raha, et saaks ka väljasõidule minna. Muidugi ma kannan talle selle väljasõidu raha.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus küll kohustab vanemat kasutama elatist lapse huvides, kuid kahjuks puudub seaduslik alus nõuda elatist saavalt vanemalt kuludokumente/aruannet elatise kasutamise kohta.
Kui Teil on kahtlus, et lapse ema ei kasuta makstavat elatist lapse vajaduste rahuldamiseks, võite tema tähelepanu juhtida seadusest tulenevale kohustusele kasutada elatist ainult lapse huvides.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasa peab üleval pidama ka minu lapsi, kuigi ei ole laste isa?09.08.2013
Olen abielus ja mul on kaks last (abikaasa pole bioloogiline isa). Ühel lapsel pole sünnitunnistusel märget isa kohta ja teise oma ei tunne mitte mingit huvi lapse heaolu vastu (elatise võlad üüratud). Mina lõpetasin kooli juuni kuus ja kahjuks siiani olen töötu. Tean, et abikaasal on kohustus mind üleval pidada, kui olen töötu, küsimus aga kas tal lasub see kohus siis ka mu lastele, kuna abielludes moodustasime perekonna, või loeb ikka see, mis sünnitunnistusel kirjas?
Kaitseväeteenistuse seadusest leidsin § 43 lõige 2) 2) lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna on kohustatud ülal pidama vähemalt kahte last ning ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest;
Kas see paragrahv käib ka mu abikaasa kohta? Või peab ta ikka ajateenistusse astuma?
Kaitseväeteenistuse seadusest leidsin § 43 lõige 2) 2) lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna on kohustatud ülal pidama vähemalt kahte last ning ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest;
Kas see paragrahv käib ka mu abikaasa kohta? Või peab ta ikka ajateenistusse astuma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie abikaasa ei ole kohustatud ülal pidama Teie lapsi – selline kohustus on lapse isal, kes on kantud lapse sünnitunnistusele. Selle lapse osas, kelle sünnitunnistusel puudub isa kohta kanne, on ülalpidamiskohustus vaid Teil, vähemalt seni, kuni tuvastatakse mõne mehe isadus selle lapse suhtes.
Seega Teie laste olemasolu ilmselt ei vabasta Teie abikaasat ajateenistusse astumise kohustusest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kust leida ainuhooldusõiguse avalduse näidist?09.08.2013
Tere!
Lapse isaga oleme lahus ja soovin nüüd minna lapsega elama välismaale, et laps seal kooli panna jne. Lapse isa sellega nõus ei ole, ometigi ta ei täida kohustust maksta lapsele igakuist elatisraha, mis on kohtu poolt välja mõistetud. Lisaks pole ta lapse vastu tundnud huvi 3 aastat. Soovingi teada, et kas kuskil netis äkki on olemas avalduse blankett vms näideseks, et ma saaks teha kohtule avalduse, et ainuhooldusõigus mulle määrata? Ma ise olen piisavalt rumal, et ei suuda seda ise teha ning et võtta omale advokaat või minna juristi juurde - selleks pole kahjuks raha. Tean, et e-toimik portaalis (kui mäletan õigesti) sai teha avalduse, aga sinna saab ainult id-kaardiga ja mul seda ei ole.
Lapse isaga oleme lahus ja soovin nüüd minna lapsega elama välismaale, et laps seal kooli panna jne. Lapse isa sellega nõus ei ole, ometigi ta ei täida kohustust maksta lapsele igakuist elatisraha, mis on kohtu poolt välja mõistetud. Lisaks pole ta lapse vastu tundnud huvi 3 aastat. Soovingi teada, et kas kuskil netis äkki on olemas avalduse blankett vms näideseks, et ma saaks teha kohtule avalduse, et ainuhooldusõigus mulle määrata? Ma ise olen piisavalt rumal, et ei suuda seda ise teha ning et võtta omale advokaat või minna juristi juurde - selleks pole kahjuks raha. Tean, et e-toimik portaalis (kui mäletan õigesti) sai teha avalduse, aga sinna saab ainult id-kaardiga ja mul seda ei ole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Internetis nö näidisblanketti ei ole, sest iga juhtum on asjaoludelt erinev ja pelgalt teatava vormi täitmine ei annaks ilmselt kohtule piisavalt informatsiooni. Korrektse avalduse koostamisel on oluline, et avaldusse oleks märgitud menetlusosaliste andmed, avalduse aluseks olevad asjaolud oleksid objektiivselt kirjeldatud ja avaldaja nõue oleks selgelt väljendatud. Lisaks sellele tuleb avaldusele lisada lapse sünnitunnistuse koopia, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus ja vajadusel muid dokumentaalseid tõendeid.
Kui Teie majanduslik olukord on halb ja tasulise spetsialisti poole ei ole võimalik pöörduda, on Teil võimalus taotleda riigi õigusabi. Selleks tuleb kohtule esitada vastav taotlus – rohkem informatsiooni riigi õigusabi taotlemise kohta leiate järgnevalt veebiaadressilt: http://www.riigioigusabi.ee/korduma-kippuvad-kysimused#Kuidas-saada-riigi-igusabi
Tasuta õigusabi pakub ka Tallinna Üliõpilaste Õigusbüroo.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peale lapse sündi on aega isadust vaidlustada 1 aasta?09.08.2013
Tere,
Kas olen õigesti aru saanud, et peale lapse sündi on aega isadust vaidlustada 1 aasta? Ning kui on möödunud rohkem kui aasta, siis vaidlustamiseks peab olema nii rahvastikuregistri järgse ema kui ka isa nõusolek?
Kuid seadus ka ütleb, et nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda loa mõjuval põhjusel isaduse tuvastamisele. Mida sellistes situatsioonides loetakse mõjuvateks põhjusteks? Ning kuidas see kohtupraktikas lahenenud suuremalt osalt on?
Nimelt aasta jooksul ei ole olnud mingit kippu ega kõppu, kuid kui nüüd aasta möödudes peaks tärkama huvi, kuidas siis see olukord lahendada?
§ 91. Isaduse vaidlustamine
(1) Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.
Kas olen õigesti aru saanud, et peale lapse sündi on aega isadust vaidlustada 1 aasta? Ning kui on möödunud rohkem kui aasta, siis vaidlustamiseks peab olema nii rahvastikuregistri järgse ema kui ka isa nõusolek?
Kuid seadus ka ütleb, et nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda loa mõjuval põhjusel isaduse tuvastamisele. Mida sellistes situatsioonides loetakse mõjuvateks põhjusteks? Ning kuidas see kohtupraktikas lahenenud suuremalt osalt on?
Nimelt aasta jooksul ei ole olnud mingit kippu ega kõppu, kuid kui nüüd aasta möödudes peaks tärkama huvi, kuidas siis see olukord lahendada?
§ 91. Isaduse vaidlustamine
(1) Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldreeglina võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Seega ei pruugi isaduse vaidlustamise tähtaeg lõppeda lapse sünnist aasta täitumisega, vaid hoopis hiljem, so aasta peale seda, kui isikule said teatavaks vastavad asjaolud.
Eelpool kirjeldatult on reguleeritud isaduse vaidlustamise tähtaeg juhul, kui isadust tahab vaidlustada mees, kelle isadus on tuvastatud abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud või kui isadust soovib vaidlustada lapse ema ning laps.
Erandlikult ja oluliselt piiratumana on reguleeritud olukord, mil isadust soovib vaidlustada mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Sellisel juhul on isaduse vaidlustamise tähtaeg tõepoolest 1 aasta arvates lapse sünnist ja selle tähtaja möödumisel on võimalik isadust vaidlustada vaid lapse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ja lapse ema nõusolekul – nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele siiski loa vaidlustada teise mehe isadus.
Kahjuks ei ole kohtud mulle teadaolevalt analüüsinud PkS § 91 lõikes 1 nimetatud mõjuva põhjuse tähendust, seega paraku ei oska ma konkreetselt välja tuua olukordi, mis vastaksid kindlasti PkS § 91 lõikes 1 nimetatud mõjuva põhjuse mõttele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja peab maksma konkurentsikeelu täitmise eest tasu ka peale töölepingu lõppemist?08.08.2013
Tere.
Vana TLN-i kehtivuse ajal sõlmitud lepingus on kirjeldatud, et tööandja tasub igakuiselt N summa palka, millest Y summa on konkurentiskeelu täitmise eest. Seda siis töösuhte ajal. Kokkulepet tasu kohta peale TL lõppemist ei ole. Lepingujärgne konkurentsipiirang peale lepingu lõppemist on 6 kuud.
Uus TLS sätestab, et konkurentsipiirang on kehtiv, kui sh selle järgimise eest tööandja tasub igakuiselt mõistliku tasu piirangu kehtivuse ajal.
Küsimus: kas tööandja võib väita, et piirangu täitmise tagamiseks/eest on makstud nö ette ning peale lepingu lõppemist hoiduda tasu maksmisest?
Vana TLN-i kehtivuse ajal sõlmitud lepingus on kirjeldatud, et tööandja tasub igakuiselt N summa palka, millest Y summa on konkurentiskeelu täitmise eest. Seda siis töösuhte ajal. Kokkulepet tasu kohta peale TL lõppemist ei ole. Lepingujärgne konkurentsipiirang peale lepingu lõppemist on 6 kuud.
Uus TLS sätestab, et konkurentsipiirang on kehtiv, kui sh selle järgimise eest tööandja tasub igakuiselt mõistliku tasu piirangu kehtivuse ajal.
Küsimus: kas tööandja võib väita, et piirangu täitmise tagamiseks/eest on makstud nö ette ning peale lepingu lõppemist hoiduda tasu maksmisest?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Tulenevalt kehtiva töölepingu seaduse § 131 lõikest 1, kohaldatakse enne 1. juulit 2009 sõlmitud töölepingule alates nimetatud kuupäevast kehtivas töölepingu seaduses sätestatut. Töölepingu seaduse § 131 lg 3 kohaselt, kui töölepingu tingimus on pärast töölepingu seaduse jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut.
Kehtiv töölepingu seadus sätestab imperatiivselt eeldused, millisel juhul pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib (vt töölepingu seaduse § 24 lg 1) ning kuivõrd seadus nõuab muuhulgas konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuise mõistliku hüvitise maksmist, siis nimetatud nõudest ei saa tööandja ühepoolselt kõrvale kalduda, olenemata asjaolust, et senini on makstud töötajale varemkehtinud töölepingu seaduse mõttes eritasu palgalisana. Samuti on märgitud töölepingu seaduse eelnõu seletuskirjas (299 SE III), et töölepingu seaduses nimetatud eeldustest sõltub konkurentsipiirangu kehtivus ja eeldused on kumulatiivsed ehk kui üks eeldustest on täitmata, ei saa tööandja töötajalt piirangule allumist nõuda.
Arusaadavalt tekitab küsimusi olukord, kus tööandja on varemkehtinud töölepingu seaduse alusel sõlmitud töölepingus sätestatu kohaselt sisuliselt maksnud konkurentsipiirangust kinnipidamise kompenseerimiseks eritasu nö ettemaksuna. Kuivõrd aga 01.07.2009 jõustunud töölepingu seaduse rakendamiseks ei sätestatud nimetatud juhuks eriregulatsiooni, tuleb konkurentsipiirangut täita täna kehtiva seaduse alusel ning töötajale ka pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist maksta. Iseasi, kui lepingupooled jõuavad kokkuleppele, et juba tehtud maksed arvatakse ettemakseks (vt ka E. Ojamäe, „Saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang uues töölepingu seaduses“, Juridica, IV, 2009).
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
www.melk.ee
Küsimus: Kas joodikust isale on võimalik taotleda lähenemiskeeldu?08.08.2013
Tere.
Olen kasvatanud last üksi üle 10 aasta. Nüüd ilmus välja lapse isa. Üritasime mõnda aega koos elada. Eluaseme ja lapse kasvatamisega seotud kulud jäid endiselt minu kada. Tema rahaline panus on olnud naeruväärne. Tegemist on kroonilise alkohoolikuga, kelle joomatuurid on muutnud koduse olukorra väljakannatamatuks. Ta käitub agressiivselt ja ebaadekvaatselt, on ohtlik teistele ja iseendale. Väljakolimisest ei taha kuuldagi.
Kas sellisele inimesele on võimalik taotleda lähenemiskeeldu ja kuidas nõuda elatisraha, kui tegemist on vallaslapsega.
Tänan
Olen kasvatanud last üksi üle 10 aasta. Nüüd ilmus välja lapse isa. Üritasime mõnda aega koos elada. Eluaseme ja lapse kasvatamisega seotud kulud jäid endiselt minu kada. Tema rahaline panus on olnud naeruväärne. Tegemist on kroonilise alkohoolikuga, kelle joomatuurid on muutnud koduse olukorra väljakannatamatuks. Ta käitub agressiivselt ja ebaadekvaatselt, on ohtlik teistele ja iseendale. Väljakolimisest ei taha kuuldagi.
Kas sellisele inimesele on võimalik taotleda lähenemiskeeldu ja kuidas nõuda elatisraha, kui tegemist on vallaslapsega.
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lähenemiskeeld kui selline on olemuselt isiku isiklike õiguste väga oluline piirang, millest tulenevalt ei rahuldata taotlusi lähenemiskeelu kohaldamiseks kergekäeliselt. Lähenemiskeelu määramine eeldab reaalse ohu olemasolu või reaalset ähvardust isiku suhtes ja seda kohaldatakse üksnes juhul, kui kohus leiab, et see on vältimatu.
Lähenemiskeelu kohaldamise taotlemiseks peate pöörduma vastava avaldusega kohtu poole.
Kui lapse bioloogilist isa ei ole lapse sünniakti kantud, ei ole võimalik temalt kohtu kaudu elatist nõuda. Elatisraha nõudmiseks peab kohus eelnevalt tuvastama lapse isa ja alles seejärel on võimalik temalt välja mõista igakuine elatisraha lapsele. Isaduse tuvastamise nõude ja elatise väljamõistmise nõude saab esitada samaaegselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kiviarand
Küsimus: Kas märgi nr 157a "Ohtik teepeenar" alas on endiselt tegu haljasalaga?08.08.2013
Tervist,
Antud teelõigul, kuhu oma masina parkisin, on mõlemas sõidusuunas üleval märk nr 157a "Ohtik teepeenar". Täna hommikul oli aga Munitsipaalpolitsei teinud trahvi samal teelõigul haljasalal parimise eest.
Kas antud olukorras on Munitsipaalpolitseil õigustus teha trahvi? Isiklikult leian, et kuna märk tähistab teepeenart, siis oleks mul nagu õigus parkida antud teelõigul, kui aga märki ei oleks, siis oleks tegu haljasalaga?
Antud teelõigul, kuhu oma masina parkisin, on mõlemas sõidusuunas üleval märk nr 157a "Ohtik teepeenar". Täna hommikul oli aga Munitsipaalpolitsei teinud trahvi samal teelõigul haljasalal parimise eest.
Kas antud olukorras on Munitsipaalpolitseil õigustus teha trahvi? Isiklikult leian, et kuna märk tähistab teepeenart, siis oleks mul nagu õigus parkida antud teelõigul, kui aga märki ei oleks, siis oleks tegu haljasalaga?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas selline korteriühistu juhatuse valimine on korrektne, kui üldkoosolekul hääletustulemusi teatavaks ei tehtud?08.08.2013
Juuli keskel toimus meie KÜ üldkoosolek, mil valiti KÜ-le ka uus juhatus. Toimus hääletus, hääled pandi kirja, kuid kokku ei loetud. Seega ei antud ka ühistu liikmetele üldkoosolekul teada, kes KÜ uue juhatuse liikmeteks saavad. Kahe nädala pärast lubati avalikustada KÜ koosoleku protokoll. Siiamaani ei ole seda aga tehtud. Täna sain juhuslikult teada, et kaks liiget said võrdseid hääli. Meil juhatuses 9 liiget ja need võrdsete häälte saajad olidki nn. piiripealsed, s.t et 8 liiget said rohkem hääli ja 9. ja 10. võrdselt. Kuna koosolek on toimunud ja kordushääletust teha ei saa, siis kuidas on juriidiliselt õige - kes neist kahest saab juhatusse ja kas üldse on juriidiliselt korrektne, et häälte arvu koosolekul kokku ei loeta ning ühistu liikmetele ei öelda.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ