Õigus
Küsimus: Kas abikaasa peab maksma abikaasale elatisraha, sest lahus elamise tõttu on majanduslik seis halvenenud?22.07.2013
Abikaasa muutus vägivaldseks (põhjuseks kolmas inimene meie elus). Avaldus ka politseis ja sooviti algatada kriminaalasi, millest ma keeldusin, kuna on riigiametnik. Pärast seda soovisin, et ta kodunt lahkuks - mida ka tegi. Korter kuulub notari juures tehtud lepingu järgi minule (vanemate ostetud ja vajab hädasti remonti - tehtud viimati 20 aastat tagasi). Lahus elamise tagajärjel on majanduslik olukord muutunud raskeks. Abikaasa jättis ka omad lemmikloomad minule ja lubas nende eest hoolitseda (pole ka seda teinud). Kas mul on õigust saada abikaasalt elatisraha (lubas mind aidata) ja kuhu ma peaks siis pöörduma? Kas mul on võimalust teda korterist välja kirjutada (elab juba üüripinnal 2 aastat)? Ka osa ta asju on veel ära viimata - kas ma tohin need viia tasulisele hoiule (olen korduvalt seda meili ja sõnumi teel palunud).
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abikaasad on kohustatud perekonda ühiselt ülal pidama ja seda ka siis, kui elatakse eraldi. Kui abikaasad elavad eraldi, on abivajaval abikaasal õigus nõuda teiselt abikaasalt elatist – selle eelduseks on asjaolu, et ta ei suuda end ise ülal pidada ega ole lahuselu põhjustanud oma käitumisega.
Kui abikaasa ei ole nõus vabatahtlikult Teile elatist maksma, on võimalik pöörduda vastava hagiga kohtu poole, sh nõuda elatist 1 aasta tagasiulatuvalt.
Kui olete abikaasale korduvalt teinud meeldetuletusi temale kuuluvate asjade äraviimise osas, kuid ta pole oma asjadele järgi tulnud, võite minu hinnangul talitada nende hoiustamisega endale sobival viisil.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ainuhooldusõigust saab ka kohtuta, näiteks notariaalselt?22.07.2013
Laps on veidi üle 1 aasta vana. Eelmisest sügisest sees ka elatisenõue, millele tuleb otsus augustis nüüd. Lapse bioloogiline isa nö vaatab lapse korra üle 2-3 kuu tagant ja viskab siis nö näpu vahele 50 eurot, nagu mees muiste... Tegu on paadunud kriminaaliga jne (ei teadnud kahjuks enne rasedust, mis inimesega tegu). Kuna tegelikult lapse vastu ja temaga suhtlemise ja lapsega omavahelise suhte vastu huvi tegelikult puudub, siis kas on lootust saada ainuhooldusõigust (kuna praegune abikaasa kasvatab seda last nagu enda oma ja sooviks ehk ka oma nimele nö saada kunagi, lapsendada vist õigem sõna) või sellest ei piisa?
Kas ainuhooldusõigust saab ka kohtuta, näiteks notariaalselt?
Kui mul oleks ainuhooldusõigus, mis õigused-kohustused sellega kaasneks. Lapse elukoht (ka välismaale kolides), kool, kus käib jne oleks minu otsustada?
Kui nüüd elatis talle mõistetakse ja ta seda ei täida ning last ka eriti (eriti on muidugi suhteline mõiste) näha tunda ei soovi, siis on lootust hooldusõigus endale saada?
Kas ja kuidas käiks nö vanemlike õiguste äravõtmine (või andmine, kui bioloogiline isa nõus ise on) või käibki see ainuhooldusõiguse nime alla?
Kas ainuhooldusõigust saab ka kohtuta, näiteks notariaalselt?
Kui mul oleks ainuhooldusõigus, mis õigused-kohustused sellega kaasneks. Lapse elukoht (ka välismaale kolides), kool, kus käib jne oleks minu otsustada?
Kui nüüd elatis talle mõistetakse ja ta seda ei täida ning last ka eriti (eriti on muidugi suhteline mõiste) näha tunda ei soovi, siis on lootust hooldusõigus endale saada?
Kas ja kuidas käiks nö vanemlike õiguste äravõtmine (või andmine, kui bioloogiline isa nõus ise on) või käibki see ainuhooldusõiguse nime alla?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alates käesoleva aasta 1. juulist ei ole enam võimalik muuta hooldusõiguse kuuluvust kohtuväliselt. Seega juhul, kui peate põhjendatuks, et hooldusõigus kuuluks täielikult Teile, peate vastava nõudega kohtu poole pöörduma.
Pelgalt Teie poolt esitatud asjaolude alusel on keeruline öelda, kas kohus Teie nõude rahuldab. Reeglina ei pea kohtud põhjendatuks vanemate lahkumineku korral koheselt ühine hooldusõigus lõpetada, kuid lahus elava vanema huvipuudus lapse vastu ja sellest tulenev mitteosalemine lapse elus võib ühise hooldusõiguse lõpetamiseks iseenesest alust anda küll.
Kui kohus annab Teile täielikult üle lapse hooldusõiguse, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada kõiki lapsega seotud asju, sh lapse elukohta, lasteaeda ja kooli.
Reeglina on lapse lapsendamiseks vajalik teise vanema nõusolek. Erandlikult ei ole vanema nõusolekut vaja siis, kui temalt on PkS § 135 alusel lapse isikuhoolduse õigus täielikult ära võetud. PkS § 135 alusel võetakse vanemalt isikuhooldusõigus täielikult ära siis, kui vanem ohustab lapse heaolu – kui kohus annab last kasvatava vanema taotlusel PkS § 137 alusel vanemale täielikult hooldusõiguse üle, väljendab see eelkõige seda, et lapse kasvatamisega tegeleb peaasjalikult üks vanematest ja lapse heaolu ohustamine ei pruugi üldse olla asjakohane.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui ema tegi kinkelepinguga maja minu nimele, kuidas seal muretult elavad sugulased välja saada?22.07.2013
Ema tegi minu nimele maja kinkelepinguga. Kõik oleks nagu korras, aga seal elavad ka minu õetütar koos oma elukaaslasega. Ema on vana inimene ja õetütar ahistab teda ja keeldub minu ütlemise peale ka välja kolima. Üüri ega ka muid makse pole nad kunagi maksnud, seda kõike on teinud ema. Tahan neid sealt välja saada, aga ei tea kuidas. Kas tõesti saab ainult kohtu kaudu. (ps õetütrel on ka sellepärast tegemist olnud mitmeid kordi politseiga).
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kui lähen varem tööle, kas siis võin ka varem töölt lahkuda või võib tööandja mind kindla kellani kinni pidada?22.07.2013
Tekkis töö juures olukord, millele tahaks lahendust. Tööpäev algab kell 7.30 ja lõppeb 16.00. Mina isiklikult lähen tööle kella 6-ks ja tahan lõpetada 15.30. Tööandjale see ei meeldi. Kas tööandja saab mind hoida kella 16.00-ni tööl.
Töölepingus on:
"Töötaja asub tööle vastavalt tööandja poolt kehtestatud töögraafikule, mis võib muutuda sõltuvalt turusituatsioonist ja firma klientide poolt esitatud tellimustest."
"Tööaeg algab ja lõppeb vastavalt töögraafikule."
Mina isiklikult olen firmale vastu tulnud ja pole nõudnud ületunni tasu, lootuses, et ka firma tuleb minule vastu.
Töölepingus on:
"Töötaja asub tööle vastavalt tööandja poolt kehtestatud töögraafikule, mis võib muutuda sõltuvalt turusituatsioonist ja firma klientide poolt esitatud tellimustest."
"Tööaeg algab ja lõppeb vastavalt töögraafikule."
Mina isiklikult olen firmale vastu tulnud ja pole nõudnud ületunni tasu, lootuses, et ka firma tuleb minule vastu.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kahjuks ei saa ma Teile meelepärast vastust anda. Tööandja maksab töötajale palka selle eest, et töötaja teeks tööd tööandja poolt määratud ajal, mitte siis, kui töötaja seda soovib. Seda reguleerivad TLS § 47 lg 1 ja lg 4.
Omal initsiatiivil tehtud ületunde ei ole tööandja kohustatud hüvitama, sest selle kohta puudub TLS § 44 lg 1 nõutav kokkulepe.
Teie küsimuses olev väljavõte töölepingust on igati korrektne ja nendest tingimustest tuleb kuni uue kokkuleppe sõlmimiseni kinni pidada.
Tööandjaga vastastikku mõistvaid läbirääkimisi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mida teha, et tööandja peaks kinni lubatud vabade päevade andmisest?22.07.2013
Tere
Töötan firmas graafiku alusel. Kui tulin tööle, lubati, et kuna tegu on graafiku alusel tööga, iga kuu on võimalik paluda 3 vaba päeva soovi ning on samuti võimalik teha kolleegidega 3 vahetust.
Nüüd on tekkinud selline olukord, et kui enne tööandja on rääkinud, et seaduse järgi ei tohi töötajal olla järjest rohkem kui 40 töötundi ilma puhkuseta (siis, palusin tol ajal järjest 6 vaba päeva ning olin valmis kõik tunnid ära töötama) nüüd aga töötaja paneb järjest 48 töötundi ning kui esitan palve teha mulle järjest 4 vaba päeva (2 on juba olemas ning 2 päeva soovin võtta kui vabade päevade soov) ei taha mulle tööandja neid anda. Ammu sain aru, et inimesel, kes koostab graafikuid, ei ole minu poole väga hea suhtumine ning esimesel võimalusel teeb kõike, et mulle mitte vastu tulla. Küsimus: kas seaduse järgi on tööandjal õigus:
1. Lasta töötajal graafiku alusel töötada 6 tööpäeva järjest (8 töötundi päevas + 30 min lõuna), anda 1 puhkepäev ning pärast seda lisada järgnevad 5 tööpäeva (viimane nendest n 10 töötundi ning öine vahetus).
2. Keelata lubatud vabade päevade soovi (palun kaks vaba päeva lubatud kolmest) avamist (õigeaegset soovi avamist).
Ette tänades
Töötan firmas graafiku alusel. Kui tulin tööle, lubati, et kuna tegu on graafiku alusel tööga, iga kuu on võimalik paluda 3 vaba päeva soovi ning on samuti võimalik teha kolleegidega 3 vahetust.
Nüüd on tekkinud selline olukord, et kui enne tööandja on rääkinud, et seaduse järgi ei tohi töötajal olla järjest rohkem kui 40 töötundi ilma puhkuseta (siis, palusin tol ajal järjest 6 vaba päeva ning olin valmis kõik tunnid ära töötama) nüüd aga töötaja paneb järjest 48 töötundi ning kui esitan palve teha mulle järjest 4 vaba päeva (2 on juba olemas ning 2 päeva soovin võtta kui vabade päevade soov) ei taha mulle tööandja neid anda. Ammu sain aru, et inimesel, kes koostab graafikuid, ei ole minu poole väga hea suhtumine ning esimesel võimalusel teeb kõike, et mulle mitte vastu tulla. Küsimus: kas seaduse järgi on tööandjal õigus:
1. Lasta töötajal graafiku alusel töötada 6 tööpäeva järjest (8 töötundi päevas + 30 min lõuna), anda 1 puhkepäev ning pärast seda lisada järgnevad 5 tööpäeva (viimane nendest n 10 töötundi ning öine vahetus).
2. Keelata lubatud vabade päevade soovi (palun kaks vaba päeva lubatud kolmest) avamist (õigeaegset soovi avamist).
Ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui töölepingus on kokku lepitud töö graafiku alusel, siis tööandja koostab graafiku töökorralduse huvidest. Sealjuures peab ta jälgima, et töötaja saaks kätte oma igapäevase järjestikuse puhkeaja 11 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul (TLS § 51) ja iganädalase järjestikuse puhkeaja 36 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (TLS 52 lg 2).
Kui lubatud vabade päevade andmine soovitud ajal oli kokku lepitud suuliselt ja seda tõendada ei ole võimalik, siis on see kahjuks ainult tööandja eetika ja suhtluskultuuri küsimus.
Pingevaba töökeskkonda soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui karistuseks võeti juhtimisõigus ära, siis kas oleks pidanud ise juhiload kuhugi ära andma selleks ajaks?22.07.2013
Tere
Kui oli määratud juhtimisõiguse keeld kuueks kuuks, algusega 01.01.2012, mis lõppes 01.07.2012, on kohtul, politseil, maanteametil või kellegil veel õigus nõuda minult juhiloa loovutamist 16.07.2013, kui on lõppemisest 1 aasta möödunud? Mida peaksin tegema, kui see juhtimiskeeld on veel peal? Mingit teadet juhiloa loovutamisest minule pole tulnud ja olen oma karistuse ära kandnud.
Ette tänades
Kui oli määratud juhtimisõiguse keeld kuueks kuuks, algusega 01.01.2012, mis lõppes 01.07.2012, on kohtul, politseil, maanteametil või kellegil veel õigus nõuda minult juhiloa loovutamist 16.07.2013, kui on lõppemisest 1 aasta möödunud? Mida peaksin tegema, kui see juhtimiskeeld on veel peal? Mingit teadet juhiloa loovutamisest minule pole tulnud ja olen oma karistuse ära kandnud.
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mida teha, kui kommunaalteenuste eest ei saadeta mulle juba mitu kuud arveid?20.07.2013
Tere,
Mis moodi peaksin käituma, kui ei ole haldusfirmalt saanud kommunaalteenuste arveid juba 5 kuud? Majas on KÜ, olen saatnud igal kuul e-kirja, et sooviksin arvet, kuid mida pole seda pole. Arveid saadetakse meie majas juba aastaid e-postiga. Mis siis saab, kui KÜ minult kohtu kaudu võlga nõudma hakkab? Kas nad saavad seda teha kui mulle teadlikult arved saatmata jäetakse? Probleem seisneb siin tegelikult selles, et eelmisel üldkoosolekul juhtisin tähelepanu kahtlaste rahaliikumiste ja juhatuse sõlmitud lepingute kohta ühe juhatuse liikme perefirmaga. Ja sellele reageeriti nii, et mulle enam arveid ei saadeta. Kuni selle koosolekuni oli kõik korras ja arved saabusid ja said ka makstud.
Mis moodi peaksin käituma, kui ei ole haldusfirmalt saanud kommunaalteenuste arveid juba 5 kuud? Majas on KÜ, olen saatnud igal kuul e-kirja, et sooviksin arvet, kuid mida pole seda pole. Arveid saadetakse meie majas juba aastaid e-postiga. Mis siis saab, kui KÜ minult kohtu kaudu võlga nõudma hakkab? Kas nad saavad seda teha kui mulle teadlikult arved saatmata jäetakse? Probleem seisneb siin tegelikult selles, et eelmisel üldkoosolekul juhtisin tähelepanu kahtlaste rahaliikumiste ja juhatuse sõlmitud lepingute kohta ühe juhatuse liikme perefirmaga. Ja sellele reageeriti nii, et mulle enam arveid ei saadeta. Kuni selle koosolekuni oli kõik korras ja arved saabusid ja said ka makstud.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui Teile ei ole teatavaks tehtud KÜ üldkoosoleku otsust majanduskava kinnitamise kohta, mis kõnealust perioodi puudutab, ega esitatud tõendeid kaasomandi eseme kulude kandmise kohta, siis ma Teie seisukohalt muretsemiseks otsest põhjust ei näe, küll aga teeb antud olukorras muret KÜ jätkusuutlikkus.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisavarahalduse OÜ
Küsimus: Kas rõdude remondi eest peavad tasuma ainult rõdudega korterite omanikud või kõikide korterite omanikud?20.07.2013
Elan 86 korteriga korterelamus, ühistut meil ei ole. Eelmisel aastal otsustati teha rõdude remont ja otsaseinte soojustamine. Valitseja otsustas korteriomanikelt remondiraha koguda nii, et otsaseinte soojustamise eest maksavad kõik korteriomanikud võrdselt, aga rõdude remondi eest ainult rõdudega korterite omanikud ehk 48 korteriomanikku. Rõdu ei ole mainitud maja eksplikatsioonil ühegi korteri koosseisus ega ka korteriomandite kinnistamisotsuses, kuigi maja plaanil on rõdud värviliselt märgitud vastavate korteritega kokku.
Väidetavalt olevat nüüd rõdude remondist raha üle jäänud ja see kantakse korterelamu remondifondi, millest saavad kasu kõik korteriomanikud, kuigi raha maksavad ainult rõdudega korterite omanikud.
Kas Valitseja on toiminud õigesti? Kas antud juhul on rõdu korteriomandi osa või on ta kõigi korteriomanike kaasomandis ja rõdude remondi eest peaksid samuti kõik korteriomanikud võrdselt maksma?
Kui raha üle jäi, kas ei peaks seda siis konkreetsetele maksjatele proportsionaalselt tagasi maksma?
Väidetavalt olevat nüüd rõdude remondist raha üle jäänud ja see kantakse korterelamu remondifondi, millest saavad kasu kõik korteriomanikud, kuigi raha maksavad ainult rõdudega korterite omanikud.
Kas Valitseja on toiminud õigesti? Kas antud juhul on rõdu korteriomandi osa või on ta kõigi korteriomanike kaasomandis ja rõdude remondi eest peaksid samuti kõik korteriomanikud võrdselt maksma?
Kui raha üle jäi, kas ei peaks seda siis konkreetsetele maksjatele proportsionaalselt tagasi maksma?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Antud olukorras peaks valitseja selgitama välja, milliste korteriomanike käest nõuti remondiraha rohkem kui seadus ette näeb, ning tagastama neile enamkogutud summa.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kust läheb piir, millised otsused on korteriühistu juhile lubatud ja millised on üle volituste?20.07.2013
1.Ühistu nõuab remondi käigus trepikojas mitte liikumist 24 tundi. Kas selline asi on mõeldav, kui käin õhtuses vahetuses tööl ja pole pärast enam kuhugi minna?
2.Kas ühistu esinaisel on õigus keelata vastasmaja lastel hoovis jalgrattaga liigelda ja seal mängida?(Unikivist katte pärast)
3.Ühistu esinaine paigaldab kõikjale lillepotte koos lilledega ja paljud lastega pered ei saa akna alla lastevankreid panna. On selline käitumine lubatud?Tegemist siiski ühistu remondifondiga?
4.Kas ühistu esinaisel on õigus muuta elanike arvu üürilehel kui käiakse külas ja ei viibita iga päev korteris?
5.Tõstataks veel kord ka küsimuse parkimise teemal. Kui parkla on uuendatud ja kõigile kohti ei jätkunud, siis kas ühistu esinaisel on õigus kutsuda politsei ja keelata külla tulnud inimestel hoovialas parkida, parkimiskohad on märgitud korteri numbritega. Kusjuures vana parkla ümberehituseks puudus kõikide korterite nõusolek.
Ootan huviga küsimustele vastuseid ja tänud juba ette!
Kaunist suve!
2.Kas ühistu esinaisel on õigus keelata vastasmaja lastel hoovis jalgrattaga liigelda ja seal mängida?(Unikivist katte pärast)
3.Ühistu esinaine paigaldab kõikjale lillepotte koos lilledega ja paljud lastega pered ei saa akna alla lastevankreid panna. On selline käitumine lubatud?Tegemist siiski ühistu remondifondiga?
4.Kas ühistu esinaisel on õigus muuta elanike arvu üürilehel kui käiakse külas ja ei viibita iga päev korteris?
5.Tõstataks veel kord ka küsimuse parkimise teemal. Kui parkla on uuendatud ja kõigile kohti ei jätkunud, siis kas ühistu esinaisel on õigus kutsuda politsei ja keelata külla tulnud inimestel hoovialas parkida, parkimiskohad on märgitud korteri numbritega. Kusjuures vana parkla ümberehituseks puudus kõikide korterite nõusolek.
Ootan huviga küsimustele vastuseid ja tänud juba ette!
Kaunist suve!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
1. Trepikoja kasutamise 24 tunniks keelamine on korteriühistu poolt väga äärmuslik käik, mis peab olema kindlasti põhjendatud. Kuigi minu üle 15 aastase praktika jooksul ei ole sellist vajadust kordagi ette tulnud, ma selle võimalust siiski päris välistada ka ei julge. Igal-juhul on aga Teie kirjeldatud olukord käsitletav korteri kasutamise takistamisega, mis tuleb korteriomandiseaduse paragrahv 11 lõige 1 punkt 3 kohaselt korteriühistul Teile hüvitada.
2. Korteriühistu juhatuse liikmel puudub õigus korteriomanike kaasomandi kasutust keelata isegi siis, kui ta teab, et konkreetne isik ei ole korteriühistu liige või korteriühistu liikme perekonnaliige.
3. Kaasomandi eseme kasutamise sihtotstarbe määramisel tuleb lähtuda hoone projektist. Kui hoone projekt jätab konkreetse küsimuse reguleerimata, siis mõistlikkuse põhimõttest.
4. Kulude jagamise aluse sätestab korteriühistu põhikiri, millest tuleks juhatuse õigused seoses kulude jagamisega üle kontrollida.
5. Kuna parkla näol on tegu korteriomanike kaasomandiga, siis kattub minu vastus punktis 1. antud vastusega.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui ma soovin naisest lahutada, siis mis kulud sellega kaasnevad kui annan kohtusse avalduse?19.07.2013
Tere, selline küsimus: kui ma soovin naisest lahutada ja naine ei ole nõus, siis mis kulud minul sellega kaasnevad kui annan kohtusse avalduse?
Abielu lahutamise korral kohtus loetakse hagihinnaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 1. lõike järgi 3500 eurot. Mis see õigemini tähendab, kas ma pean maksma sellise summa, et saada naiselt lahutus?
Vara jagada ei ole palju, abielu jooksul on soetatud ühine auto, kuigi leian ka sellele rohkem õigust kui naisele, siis olgu las see läheb pooleks. Naine ei anna kiusu pärast lahutust. On ka 2 last meil 7a ja 4a, kui kaua võtab lahutus aega kohtu kaudu, ilmselt ma arvan naine ikka kohtusse tuleb.
tänan kui saate aidata
Abielu lahutamise korral kohtus loetakse hagihinnaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 1. lõike järgi 3500 eurot. Mis see õigemini tähendab, kas ma pean maksma sellise summa, et saada naiselt lahutus?
Vara jagada ei ole palju, abielu jooksul on soetatud ühine auto, kuigi leian ka sellele rohkem õigust kui naisele, siis olgu las see läheb pooleks. Naine ei anna kiusu pärast lahutust. On ka 2 last meil 7a ja 4a, kui kaua võtab lahutus aega kohtu kaudu, ilmselt ma arvan naine ikka kohtusse tuleb.
tänan kui saate aidata
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abielu lahutamise hagilt tuleb riigilõivu tasuda 100 eurot, kuid esitades hagiavalduse elektrooniliselt läbi e-toimiku veebikeskkonna, on riigilõivu suuruseks 75 eurot.
Kui soovite lisaks abielu lahutamise nõudele esitada kohtule ka ühisvara jagamise nõude, tuleb lisaks tasuda riigilõivu summas 300 eurot (läbi e-toimiku esitades 250 eurot).
Kui saate ise hagiavalduse koostamisega hakkama ja spetsialisti abi ei vaja, piirduvad Teie kulud kohtumenetluse algatamisel riigilõivu(de) tasumisega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand