Õigus

Kui lapse isa ja ema vahel on sõlmitud notariaalne leping isa poolt lapsele ja emale elatisraha maksmise kohta ning siis tekivad isa vastu erinevatest tsiviilvaidlustest tulenevad teised nõuded, mis ähvardavad koormata isa sissetulekut, siis kas elatisraha lepingus määratud summade mahaarvamine isa sissetulekust on teiste nõuete osas eelisseisundis?

Ette tänades!

Mure selline. Jäin sõiduautoga juhilubadeta sõidu eest vahele. Karistus on ära kantud, kuid nüüd kui ARK-i eksamitele pöördusin nädal peale vahele jäämist, oli aasta pikkune lubade tegemise keeld peal.
Tuttavalt kuulsin, et tehakse lähiajal (augustis vist) seaduse muudatus vastava keelu osas. Kas lühendatakse selle piirangu aega või tühistatakse see seadus. On sellel tõepõhi all?
Seega, kas on lootust varem kuidagi juhilubade tegemise keeld maha saada? Sellega seoses on kahjuks palju tööalaseid probleeme.
Siiski ju soov ennast parandada ja juhiload omandada.
Tänud ette :)

Kohtu poolt välja mõistetud summa on 170 eurot kuus, tööandja maksab igakuiselt 22.69. Peale kohtuotsust pöördusin kohtutäituri poole, kuna isa ei maksnud. Vara enda nimel tal ei ole, palk laekub venna nimele. Kohtutäitur esitas hagi tööandjale elatise kinnipidamiseks palgast. Esimene laekumine 22.69 tuli kaks päeva enne kindlaks määratud kohtuistungit. Peale seda jälle vaikus. Aasta möödudes läksin politseisse, isa võeti kriminaalvastutusele.
Laekub 22.69. Tööandja põhjendas summat seoses firma majanduslikult raske seisuga, et isa on tööl poole kohaga. Isa on rekkajuht ja sõidab rootsi ja norra vahet. Kuidas on see võimalik? Aasta oli siis 2010.
Tänaseks on 18 kuud katseaega läbi ja laekub ikka 22.69.
Küsimus on ikka, kuidas nii saab? Mida mina peaksin edasi tegema, et ta oma lapsele maksaks täis summat? Lasteaia kohatasu on juba 20 eurot.

Kui on tegemist spordiklubiga, mis kogub liikmemakse (igakuised tasud treeningute eest) MTÜ arvele, siis kas see tegevus on legaalne? Sest minu teada MTÜ eesmärk ei tohi olla kasumi teenimine. Kas sellise tegevuse pealt ei peaks riigimakse maksma?

Korteriühistu asutatu 1999 ja siis valiti esimene juhatus. Põhikirjas volituste aega märgitud ei ole, mistõttu võiks eeldada, et volitused aegusid 3a hiljem.
Järgmise juhatuse valis KÜ 2007. aastal. Mingil põhjusel uut juhatust registrisse ei kantud, kuigi sisuliselt toimetas. Alates 2009.a registrisse kantud aastaaruannetele on allkirja andnud aga vana (esimene) juhatus, kel registrikande tõttu oli võimalus (kuid siiski mitte ju õigus) seda teha. Kas selline teguviis on põhjendatud ja õiguspärane (üldkoosolek aruandeid näinud ja eelnevalt kinnitanud ei olnud)?
Vahepeal üldkoosolekuid toimunud pole. Nüüd valiti ühistule taas uus juhatus. Koosoleku kutsus kokku ühistu liige, kes oli nö esimeses juhatuses. Protokollijaks oli kutsutud väline isik (EKÜL esindaja), mida osalejad ka aktsepteerisid. Koosolek oli tuline, hõlmas ka mõne liikme pahameelt volitusteta tegutsemise kohta. Valiti uus juhatus. Paraku on protokolli kantud aga ka otsus, mida seal ei tehtud - otsus esimese juhatuse tagasikutsumiseks. Otsus on väidetavalt langetatud kõigi liikmete poolthäältega. Kuna aga see juhatus ei olnud üldse juhatus (ja ka viimati valitud juhatuse volitused olid juba aegunud), siis ei oleks saanud neid tagasi kutsuda.
Protokollija peab seda ja teisi märkusi liiga ebaoluliseks, et protokolli ümber teha ja uuesti allkirjastada.

Kas selline otsus annab esimesele juhatusele mingi õigustatuse vahepeal esitatud aruannete esitamiseks? Kas selle "otsuse" kajastamine omab mingit muud tähendust? Kas ja kuidas peaks sellise otsuse tühistama?

Tere
Olen lahutatud 5a. Abielust on 2 last. Alimente hakkas maksma siis vabatahtlikult, kui asja kohtusse andsin. Loobusin nõudest kohtu kaudu. Krooni ajal maksis 3000 krooni. Nüüd euro ajal 250 kahe lapse peale ehk 125 lapse kohta. Kas on võimalik pöörduda veel kohtu poole elatise välja nõudmiseks või mitte? Millisest summast pean hakkama kulusid tõendama? Elan üksi lastega ja käin ka ise tööl poole kohaga.

Tere!
Mul on selline mure, et abiellusin 4 aastat tagasi Gruusia kodanikuga Eestis. Praegusel hetkel oleme mõlemad nõus lahutama, aga probleem on selles, et abikaasa viisa on lõppenud ja ta püsib juba pikemat aega Gruusias ja seetõttu perekonnaseisuametis me lahutada ei saa. Meil pole lapsi ega kinnisvara jagada.
Oleksin väga tänulik, kui saaksin nõu abielu lahutamise kohta kohtu kaudu. Arvan, et see on ainuke võimalus meid lahutada. Tahaksin teada, kui kaua see võib aega võtta ja milliseid dokumente vaja läheb. Tahaksin kiiremas käigus lahutada kuna ise juba Eestis ei ela.

Lugupidamisega,

Tere.
Olen oma laste isast pea kolm aastat lahus. Alimendid antud kohtu kaudu sisse, aga siiani ei maksa ühtegi senti. Tal on laenuvõlg, mis on kohtutäituri käes. Abielludes oli see meie ühine võlg, nüüd maksab ta iga kuu 150 eurot, aga mure selles, et kui panen alimendid kohtutäituri kätte, siis tema enam võlga ei maksa ja on oht jääda korterist ilma. Ise lapsi ei toeta, vaatamas ei käi ja ähvarda. Minu sisse tulek vaid lasteraha, pean tulema toime üksi ja tema ähvardamise tõttu on oht elamisest ilma jääda, kardan vaid laste tuleviku pärast. Küsimus ongi mida ma tegema pean või teha saan?

Kui koondamislehel on kirjas koondamine alates 03.08.13. ning tööleping lõppeb 03.08.13. Millal täpselt töösuhe lõppeb, kas 3. kuupäev kaasaarvatud on tööpäev? Ning kas siis tööandja saab mulle vaba päeva anda eelmise kuu ületunnid eest just 3. kuupäeval (reaalselt sel kuupäev enam tööd ei toimu)?

Tere
Olen sõprade kaudu kuulnud, et lapse ema abiellus mai alguses, nähtavasti muutis ka oma perekonnanime. Kuna elatis, mis on kohtu kaudu välja mõistetud ja mida ma siiani lapse ema arvele maksnud olen, tuli minule tagasi. Kas ja kuidas peaksin edasi käituma? Kas lapse emal on kohustus mind teavitada pangaandmete muutusest või võib ta otsejoones kohtutäituri juurde marssida, kuna nüüd on mul juba võlgnevus. Ei leia, et see kuidagi minu süü oleks, kuna olen kaks korda üritanud elatisraha maksta oma arvelt. Mis mind antud juhul kaitseks? Lapse emaga on 0 kontakti, ta ei vasta minu kõnedele ega sõnumitele.