Õigus
Küsimus: Kuidas kohustada ka teist last oma isa eest hooldama?24.07.2013
Tere!
Sooviksin teada, kas ja kuidas saaksin kohustada oma mehe õde hooldama sügava puudega isa. Nimelt 20 aastat tagasi suri minu ämm, kes enne surma teatas oma kahele lapsele, et raha, mis on tal pangas, saab tütar ja maja saab poeg (maja oli äia nimel). Tütar sai raha ja poeg sai maja kinkelepinguga ilma kohustuseta isa ülalpidamisele. Nende 20 aasta jooksul pole tütar isa eest hoolitsenud. Kõik need aastad hoolitsesime tema eest meie abikaasaga (17 aastat käisime iga nädalavahetusel abistamas). Kuna 3 aastat tagasi äi haigestus ja ei olnud võimeline üksi hakkama saama, siis tõi abikaasa ta elama meile. Kuna aga kogu see hoolitsemine on jäänud minu õlgadele ja ise olen ka tööl käiv töövõimetuspensionäär, ei jaksa ma rohkem tema eest hoolitseda (korra olin üleväsimuse ja närvipinge tõttu infarktieelses seisundis haiglas). Loodan, et on mingi seadus, mis kohustab mõlemaid lapsi hooldama isa või maksma hooldekodu arveid.
Sooviksin teada, kas ja kuidas saaksin kohustada oma mehe õde hooldama sügava puudega isa. Nimelt 20 aastat tagasi suri minu ämm, kes enne surma teatas oma kahele lapsele, et raha, mis on tal pangas, saab tütar ja maja saab poeg (maja oli äia nimel). Tütar sai raha ja poeg sai maja kinkelepinguga ilma kohustuseta isa ülalpidamisele. Nende 20 aasta jooksul pole tütar isa eest hoolitsenud. Kõik need aastad hoolitsesime tema eest meie abikaasaga (17 aastat käisime iga nädalavahetusel abistamas). Kuna 3 aastat tagasi äi haigestus ja ei olnud võimeline üksi hakkama saama, siis tõi abikaasa ta elama meile. Kuna aga kogu see hoolitsemine on jäänud minu õlgadele ja ise olen ka tööl käiv töövõimetuspensionäär, ei jaksa ma rohkem tema eest hoolitseda (korra olin üleväsimuse ja närvipinge tõttu infarktieelses seisundis haiglas). Loodan, et on mingi seadus, mis kohustab mõlemaid lapsi hooldama isa või maksma hooldekodu arveid.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie abikaasa ja abikaasa õde kui sama astme sugulased peaksid isa suhtes ülalpidamiskohustust täitma osavõlgnikena, st isa ülalpidamiseks on lisaks Teie abikaasale kohustatud ka Teie abikaasa õde. Kui abikaasa õde vabatahtlikult oma ülalpidamiskohustust ei täida, on võimalik abikaasa isa õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole ja nõuda abikaasa õelt ülalpidamiskohustuse täitmist.
Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, mille abikaasa isa peaks ilmselt esitama lepingulise esindaja vahendusel (eeldan, et ta ei ole ise enam võimeline kohtuistungil osalema). Kui Teie abikaasa oleks oma isa eestkostjaks, saaks ka tema isa seadusliku esindajana esitada kohtule hagi, kuid eestkostjaks määramine eeldaks olukorda, mil isa ei suudaks vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada (või neid juhtida). Seega ei pruugi eestkoste seadmine olla üleüldse põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui load on ära võetud 3 kuuks, kas need hakkavad 3 kuu möödudes kehtima vaatamata sellele, et trahv maksmata?24.07.2013
Tere
Kui load on ära võetud 3 kuuks, siis kas nad hakkavad 3 kuu pärast kehtima isegi kui pole jõudnud trahvi veel ära maksta?
Kui load on ära võetud 3 kuuks, siis kas nad hakkavad 3 kuu pärast kehtima isegi kui pole jõudnud trahvi veel ära maksta?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas 5 minutilise vahega saadud kiiruse ületamise karistust ei peaks vaatlema kui sama rikkumist?24.07.2013
Tere
Sõitsin Tallinn-Pärnu maanteel ning sain 5 minutise vahega kahest erinevast kiirusekaamerast trahviteate. Kuna kumbki kaamera pildistamise hetkel mingit silmaga tuvastavat välku ei teinud, siis ei osanud ka peale esimest rikkumist oma käitumist parandada.
Kas on õigustatud ühe ja sama rikkumise eest topelt trahvi maksmine? Kui politsei oleks mind kinni pidanud, siis ju ilmselgelt oleksin ma teadnud oma käitumist korrigeerida.
Sõitsin Tallinn-Pärnu maanteel ning sain 5 minutise vahega kahest erinevast kiirusekaamerast trahviteate. Kuna kumbki kaamera pildistamise hetkel mingit silmaga tuvastavat välku ei teinud, siis ei osanud ka peale esimest rikkumist oma käitumist parandada.
Kas on õigustatud ühe ja sama rikkumise eest topelt trahvi maksmine? Kui politsei oleks mind kinni pidanud, siis ju ilmselgelt oleksin ma teadnud oma käitumist korrigeerida.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mida teha, kui isa ei maksa elatist, kuigi see on välja mõistetud?24.07.2013
Tere!
Isale on kohtu poolt elatis 2-le lapsele välja mõistetud, aga ta ei suvatse maksta. Olen enda poolt kõik teinud, aga tulemust ei ole. Nimelt võtsin isegi juristi, kes tegi politseisse avalduse. Selle peale kutsuti ta kohale, kus ta isegi tunnistas, et käib mitteametlikult tööl, aga ikka tulemust ei ole. Kas mul on veel mingi võimalus, et lastele elatis kätte saada?
Isale on kohtu poolt elatis 2-le lapsele välja mõistetud, aga ta ei suvatse maksta. Olen enda poolt kõik teinud, aga tulemust ei ole. Nimelt võtsin isegi juristi, kes tegi politseisse avalduse. Selle peale kutsuti ta kohale, kus ta isegi tunnistas, et käib mitteametlikult tööl, aga ikka tulemust ei ole. Kas mul on veel mingi võimalus, et lastele elatis kätte saada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa kohtuotsusega väljamõistetud elatist ei maksa, tuleks pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Täitemenetluses on võimalik sissenõue pöörata lisaks sissetulekule ka elatise maksmiseks kohustatud isiku vallas- ja kinnisvarale (eeldusel, et laste isal üldse on vallas- või kinnisvara).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eraisikult võetud laenu intress võib kahe kuuga olla neli korda suurem kui laenusumma ise?24.07.2013
Tere. Võtsin kaks kuud tagasi eraisikult laenu 250 eurot. Tagasimakse tähtaeg oli 10 päeva hiljem ja kokku sai lepitud kirjalikult, et iga tähtajast üle läinud päev läheb intressi alla. Nüüdseks on möödunud kaks kuud kuni sain tööle ja soovisin laenu tagastada. Olin arvestanud, et mingisuguse intressi pean niikuinii lisaks põhisummale maksma, aga kui küsisin, et kui palju mul nüüdseks summa koos intressiga kokku tuleb, siis vastati mulle, et 1250 eurot. Küsimus siis selline, et kas see on reaalne nii suurt summat nõuda intressiks ja mida oleks kõige kasulikum sellises olukorras teha?
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Eeltoodu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi viivise osas.
Küsimus: Kas lapsel on täiskasvanuna kohustusi mehe (isa) ees, kes ta kunagi hülgas ja keda ta ei tunne?23.07.2013
Tere, minu mure järgmine: olen last kasvatanud üksi alates poolest eluaastast (ka enne seda, aga siis elas lapse isa veel vahelduva eduga meil). Me ei olnud abielus ja lapsel on minu perekonnanimi, aga ka isa nimi sünnitunnistusel. Peale lahkuminekut pole ta lapse vastu huvi tundnud ja mingit sidet muul moel pole meil ka olnud. Ka alimendid sain alles nüüd, 10 aastat hiljem, ja mitte temalt (kuna temal puudub pidevalt ja alaliselt sissetulek), vaid Soome riigilt, kus elame lapsega juba aastaid. Meil on siin uus pere, lapsel tõeline uus isa ja kes andis ka lapsele oma perekonnanime, kui abiellusime. Kuni abiellumiseni olin üksikhooldaja.
Kas sellel inimesel, kes lapse maha jättis, on kunagi tulevikus veel õigusi lapse suhtes. Näiteks, et nõuda lapselt, et see teda ülal peaks või toetaks, kui ta on sattunud raskustes või mingil muul moel.
Ühesõnaga, kas lapsel on täiskasvanuna kohustusi mehe ees, kes ta kunagi hülgas ja keda ta ei tunne?
Tänan!
Kas sellel inimesel, kes lapse maha jättis, on kunagi tulevikus veel õigusi lapse suhtes. Näiteks, et nõuda lapselt, et see teda ülal peaks või toetaks, kui ta on sattunud raskustes või mingil muul moel.
Ühesõnaga, kas lapsel on täiskasvanuna kohustusi mehe ees, kes ta kunagi hülgas ja keda ta ei tunne?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina on lapsel oma abivajava vanema suhtes ülalpidamiskohustus, kuid erandkorras võib kohus lapse vanema ülalpidamisest vabastada või ülalpidamiskohustust piirata, kui seda oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda. Eeskätt oleks selliseks olukord, mil vanem on kunagi jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust lapse ees.
Ilmselt võib Teie poolt kirjeldatud olukord anda alust lapse vabastamiseks ülalpidamiskohustusest (või ülalpidamiskohustuses piiramiseks), mis tal on/oleks oma abivajava isa ees.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutada abielu, kui mees on küll nõus, kuid viibib vanglas?23.07.2013
Soovin lahutada abielu. Tean, et perekonnaseisuametisse pean minema mehega koos, et esitada avaldus, kuid kuna mees on vanglas, siis me seda koos teha ei saa. Kas pean ootama kuni ta vabaneb või on mul mingi muu võimalus? Lahutusega oleme mõlemad nõus.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Minule teadaolevalt on kinnipidamisasutuses viibival isikul õigus taotleda luba lühiajaliseks väljasõiduks, sh seoses abielu lahutamisega. Täpsemat informatsiooni väljasõidu kohta tuleks abikaasal küsida kinnipidamisasutuse ametnikelt.
Kui abikaasal ei õnnestu kinnipidamisasutusest abielu lahutamiseks vajalike toimingute tegemiseks vabaneda, tuleb kohtule esitada hagiavaldus abielu lahutamiseks. Kohus saab abielu lahutada ka siis, kui abikaasa kohtuistungil ei viibi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutusega maja jagatakse, kui ostsime selle koos enne abielu, kuid mehe nimele?23.07.2013
Olles n-ö vabaabielus võtsime abikaasaga pangalaenu ja ostsime maja. Vormistasime maja mehe nimele (mees on omanik). Umbes aasta peale maja ostu me abiellusime.
Meil mehega lapsi ei ole, mehel on esimesest abielust 3 last.
Kuidas toimub vara/maja jagamine, kui peaksime lahutama või abikaasa sureb?
Meil mehega lapsi ei ole, mehel on esimesest abielust 3 last.
Kuidas toimub vara/maja jagamine, kui peaksime lahutama või abikaasa sureb?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui maja on soetatud enne abielu sõlmimist, kuulub maja sellele abikaasale, kelle nimel see on – antud juhul on siis tegemist Teie abikaasa lahusvaraga, mis abielu lahutamise korral abikaasade vahel jagamisele ei kuulu.
Ilmselgelt ei välista eelöeldu Teie ja abikaasa vahelist kokkulepet, millega jagate maja peale lahutust justkui ühisvara, kuid see eeldab abikaasa vastavat tahet.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kellele pean esitama lahkumisavalduse, kas oma vahetule ülemusele?23.07.2013
Tere,
Olen komandeeringus tööl ning esitasin lahkumisavalduse 08.07.2013 tööjuhatajale (mitte kõige tähtsamale ninale). Nüüd tuli välja, et tööjuhataja andis avalduse suurele ülemusele alles 18.07.2013 ning seejärel suur ülemus helistas ja ütles, et tema sai selle avalduse alles täna ning kuu aega hakkab alles tänasest kehtima, kuigi avalduses on kirjas, et vabastada mind alates 02.08.2013 (4 nädalat ehk siis 28 päeva). Minu teada kehtib ikka see kuupäev, mis avalduses kirjas on, mitte ei hakka siis alles kehtima, kui suur ülemus selle enda kätte saab töödejuhataja vea tõttu. Kummal poolel siis õigus on? Kas avalduses märgitud 02.08.13 lõpukuupäev peab paika või mitte? Kas suurel ülemusel on õigus mind kuu aega kinni hoida alates sellest ajast, kui tema avalduse enda kätte sai või peab ikkagi paika avalduses märgitud kuupäev?
Olen komandeeringus tööl ning esitasin lahkumisavalduse 08.07.2013 tööjuhatajale (mitte kõige tähtsamale ninale). Nüüd tuli välja, et tööjuhataja andis avalduse suurele ülemusele alles 18.07.2013 ning seejärel suur ülemus helistas ja ütles, et tema sai selle avalduse alles täna ning kuu aega hakkab alles tänasest kehtima, kuigi avalduses on kirjas, et vabastada mind alates 02.08.2013 (4 nädalat ehk siis 28 päeva). Minu teada kehtib ikka see kuupäev, mis avalduses kirjas on, mitte ei hakka siis alles kehtima, kui suur ülemus selle enda kätte saab töödejuhataja vea tõttu. Kummal poolel siis õigus on? Kas avalduses märgitud 02.08.13 lõpukuupäev peab paika või mitte? Kas suurel ülemusel on õigus mind kuu aega kinni hoida alates sellest ajast, kui tema avalduse enda kätte sai või peab ikkagi paika avalduses märgitud kuupäev?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu korralise ülesütlemise etteteatamise tähtaeg on 30 kalendripäeva (TLS §98 lg1). Töösuhte lõpetamiseks tuleb sellest tööandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitavas vormis (e-kiri, faks, vms.) teavitada.
08.07.2013.a esitatud avalduse järgi on Teie viimaseks tööpäevaks 07.08.2013.a. Sellel päeval peab Teie kontole laekuma ka lõpparve. Avaldus on alati suunatud tööandjale, kuid selle vahendajaks on otsene ülemus. Seega ei ole tööandjal õigust Teid pikemalt kinni hoida, kui suudate tõendada, et avaldus jõudis töödejuhatajani selle esitamise päeval.
Rahumeelset töösuhte lõppu soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas võin päevapealt töölt lahkuda, kui on arstitõend, et mulle ei sobi füüsiline töö?22.07.2013
Soovin päevapealt lahkuda töölt. Esitasin arsti tõendi, et mulle ei sobi raske füüsiline töö (mul on kroonilised valud). Kas tööandjal on õigus mind kinni hoida?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda temale sobivat tööd (TLS § 91 lg 3).
Erakorralisel ülesütlemisel ei ole kohaldatud 30 kalendripäevast etteteatamise nõuet. Arstitõend on piisavaks põhjenduseks, et Teie tervislik seisund ei võimalda enam kokkulepitud tööd teha ja töösuhet jätkata.
Tervisetaastumist ning sobiva töö leidmist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu