Õigus
Küsimus: Mis saab võlast pärast seda, kui kohus jättis hagi menetlusse võtmata?01.08.2013
Tere, selline lugu siis, et jäin kunagi kiirlaenufirmale võlgu ja nad hakkasid küsima utoopilisi summasid, mida keeldusin maksmast. Asi jõudis välja kohtuni, nimelt maksekäsuni, millele esitasin vastuväite ja kohus otsustas, et minu vastu suunatud hagi võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb jätta menetlusse võtmata. Küsimus ongi siis selles, et mis nüüd edasi saab. Kas ma pean midagi maksma või mitte. Kiirlaenufirma saatis mulle uue kirja, milles nõuab ikkagi mingit tasu, kuigi kohus otsustas, et võlgnevus tuleb jätta menetlusse võtmata.
lugupidamisega
lugupidamisega
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Maksmise kohustus sõltub nõude olemasolust ning kuivõrd on see nõue aegunud või mitte. Tehingust tulenev nõue aegub 3 aasta jooksul. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel ehk siis vaidluse korral tuleb aegumise olemasolu korral selle arvesse võtmist kohustatud isiku poolt eraldi taotleda.
Küsimus: Kas pean tasuma kommunaalteenuste võla, kuigi mul on kirjalik kinnitus võlgnevuste puudumisest?01.08.2013
Tere,
Probleem järgnev, 2012 aasta jaanuaris ostsin korteri. Majas asuvast korteriühistust küsisin kinnituse, et eelmise omaniku suhtes puuduvad rahalised nõuded ja võlad. KÜ esitas kirjalikult kinnituse, et kõik võlgnevused ja kohustused on tasutud. Kirja näitasin ka notarile, kes müügitehingu kinnitas.
2013. aastal valiti uus KÜ juhatus koos raamatupidajaga, kes leidis vea 2011. aastal esitatud arvete osas, mis nüüdseks minu korteri kohta käib ning nõuavad minult selle tasumist sh. viivistega.
Siiani olen tasunud kõik arved, mis mulle on esitatud ning olen olnud teadmises, et võlga pole.
Siit küsimus, kuidas peaksin käituma?
Kas mul on kohustus nii pikalt tagasiulatuvate maksete tasumiseks, isegi siis kui ma omanik polnud ning võlgade puudumise kinnitus on olemas.
Kui oleks võlg olnud, siis oleks see notaris tasaarveldatud, kuid kuna oli kinnitus, et võlga pole siis ei osanud seda ka karta.
Ette tänades
Probleem järgnev, 2012 aasta jaanuaris ostsin korteri. Majas asuvast korteriühistust küsisin kinnituse, et eelmise omaniku suhtes puuduvad rahalised nõuded ja võlad. KÜ esitas kirjalikult kinnituse, et kõik võlgnevused ja kohustused on tasutud. Kirja näitasin ka notarile, kes müügitehingu kinnitas.
2013. aastal valiti uus KÜ juhatus koos raamatupidajaga, kes leidis vea 2011. aastal esitatud arvete osas, mis nüüdseks minu korteri kohta käib ning nõuavad minult selle tasumist sh. viivistega.
Siiani olen tasunud kõik arved, mis mulle on esitatud ning olen olnud teadmises, et võlga pole.
Siit küsimus, kuidas peaksin käituma?
Kas mul on kohustus nii pikalt tagasiulatuvate maksete tasumiseks, isegi siis kui ma omanik polnud ning võlgade puudumise kinnitus on olemas.
Kui oleks võlg olnud, siis oleks see notaris tasaarveldatud, kuid kuna oli kinnitus, et võlga pole siis ei osanud seda ka karta.
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Juhul, kui KÜ peaks oma tahteavalduse tagasi võtma, siis tuleb olukorda uuesti hinnata - kas tahteavaldust sai tagasi võtta? Kas tahteavalduse tagasivõtmine on põhjendatud? Kes vastutab Teile tahteavalduse tagasivõtmisega tekitatud kahju eest? jne.
Mis puutub KÜ nõude aegumisse, siis KÜ puhul toimub see üldises korras 3 aasta jooksul, kusjuures jooksvat aastat aegumisel ei arvestada, st 2009 ja varasemast perioodist pärinevad nõuded on aegunud.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas keldriboks korteri endiselt omanikult kätte saada?31.07.2013
Tere! Kuidas saada kätte keldriboks endiselt omanikult? Omanik müüs oma korteri, aga kasutab keldriboksi oma asjade hoidmiseks ikka edasi. KÜ põhikirja järgi on üldkasutatavad ruumid omanike kasutada ja korrastada. Olen saatnud talle tähitud kirja, mille ta on ka kätte saanud aga ta lihtsalt ei koli oma asjadega sealt välja ja kõik. Keldriboksi uks on lukus ja ise seda lihtsalt lahti murda ei julge ja pole ka vist seadusega kooskõlas. Kuid nüüd tuleb keldriakende vahetus ja ka seda tööd takistab, kuna selles boksis asub ka aken, mis vajab vahetamist. Mida teha?
Lugupidamisega,
Lugupidamisega,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu liikmetel on korteri ostu eesõigus?31.07.2013
Tere. Meil on ridaelamu (8 korteriboksiga). Müügis on korteriühistu viimane korter (nr 8). Kas naabritel on ostueesõigus või ainult korteril nr 7? Mis seadus seda reguleerib?
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on mingit vaidlusvõimalust, kui parkisin eraparkla teadetetahvli järgi, kuid teisel pool oli hoopis linna parkla?31.07.2013
Parkisin Tartu mnt alguses väikeses parklas mobiilselt. Panin auto paika, läksin teavitustahvli juurde ja helistasin seal näidatud numbrile. Vastu sain sõnumi, et olen alustanud parkimist CP25 tsoonis. Peale parkimise lõpetamist helistasin teavitustahvlil olnud numbrile ja sain sõnumi, et parkimine on lõpetatud.
Kõik nagu korras, aga auto klaasipuhastaja vahel oli leppetrahvi nõue 35-le eurole. Selgus, et teavitustahvli ühel poolel on citypark andmed, teisel poolel aga ühisteenuste omad. Mina parkisin ennast cityparki, aga trahvi sain ühisteenustelt. Helistasin ühisteenustesse, aga tulemust ei mingit. Kuidas peaksin käituma? Auto kuulub liisingfirmale.
Kõik nagu korras, aga auto klaasipuhastaja vahel oli leppetrahvi nõue 35-le eurole. Selgus, et teavitustahvli ühel poolel on citypark andmed, teisel poolel aga ühisteenuste omad. Mina parkisin ennast cityparki, aga trahvi sain ühisteenustelt. Helistasin ühisteenustesse, aga tulemust ei mingit. Kuidas peaksin käituma? Auto kuulub liisingfirmale.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas kindlustusfirmal on õigus nõuda kahjuhüvitist teo eest, mille eest on kantud juba kriminaalkaristus? 31.07.2013
Kas kindlustusfirmal on õigus nõuda kahjuhüvitist teo eest, mille eest on kodanik kandnud juba kriminaalkaristuse? Samal põhjusel igatahes lõpetati vääreteomenetlus antud kahju tekitamise osas.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kui abikaasa ei suuda tähtajaks laenu ära maksta, kas pangal on õigus võtta raha minu või laste kontolt?31.07.2013
Tere,
kui abikaasa võtab minu teadmata laenu, kuid ei suuda seda tähtajaks ära maksta, kas pangal on õigus võtta raha minu või laste kontolt?
Ette tänades,
kui abikaasa võtab minu teadmata laenu, kuid ei suuda seda tähtajaks ära maksta, kas pangal on õigus võtta raha minu või laste kontolt?
Ette tänades,
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Küsimus: Kuidas mehele kuuluv maja ühisvaraks muuta?30.07.2013
Abikaasa ostis enne meie abielu pangalaenuga maja. See on tema nimel. Nüüd oleme abielus. Pangalaen kuulub veel maksmisele. Kas abikaasa võib selle maja ümber vormistada meie ühisvaraks?
Kas peame selle toimingu teostamiseks panga poole pöörduma või saaks kohe notari juurde minna. Milliseid dokumente on vaja? Põhimure siis selles, et laen on maksmata ja sellisel juhul on ju maja omanik veel pank?
Kas peame selle toimingu teostamiseks panga poole pöörduma või saaks kohe notari juurde minna. Milliseid dokumente on vaja? Põhimure siis selles, et laen on maksmata ja sellisel juhul on ju maja omanik veel pank?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Iseenesest on võimalik abieluvaralepinguga määrata abikaasade ühisvaraks esemeid, mis seadusekohaselt oleksid emma-kumma abikaasa lahusvara, kuid antud juhul peaksite kindlasti enne vastava sooviga notari poole pöördumist konsulteerima pangaga. Selleks peaks abikaasa pöörduma oma laenuhalduri poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas viivis- ja kordusarvetele võib igale arvele lisada nn käitlemiskulud 40€, mis reguleerib nende suurust?30.07.2013
1. Kas viivisnõuded eri maksete kohta võib koondada ühte arvesse või tuleb iga makseviivituse kohta esitada eraldi arved?
2. Oleme arvelduste aluseks olnud arvetel kasutanud 0,2% ja 0,5% viivise päevamäära. Kas nende alusel viiviste väljanõudmine on asjakohane või tuleb kasutada mingit muud määra? Viimasel juhtumil ületab viivise summa juba põhivõlga, kuidas sellega käituda?
3. Kas võlgniku poolt on õigustatud uue arve küsimine juhul, kui talle on arve kokkulepitud korras meili teel digitaalselt allkirjastatuna esitatud ja ta on selle ka kätte saanud vastates meilile?
4. Kas viivis- ja kordusarvetele võib igale arvele lisada nn käitlemiskulud a´40€?
2. Oleme arvelduste aluseks olnud arvetel kasutanud 0,2% ja 0,5% viivise päevamäära. Kas nende alusel viiviste väljanõudmine on asjakohane või tuleb kasutada mingit muud määra? Viimasel juhtumil ületab viivise summa juba põhivõlga, kuidas sellega käituda?
3. Kas võlgniku poolt on õigustatud uue arve küsimine juhul, kui talle on arve kokkulepitud korras meili teel digitaalselt allkirjastatuna esitatud ja ta on selle ka kätte saanud vastates meilile?
4. Kas viivis- ja kordusarvetele võib igale arvele lisada nn käitlemiskulud a´40€?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

2. Viivisemäära näitamine arvel ei tähenda iseenesest midagi ja sel alusel pole võimalik mingeid nõudeid esitada. Võlaõigusseaduse kohaselt loetakse viivise määraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (kehtiv intressimäär on avaldatud Ametlikes Teadaannetes). Kui pooltevahelise lepinguga on ette nähtud kõrgem määr, siis rakendatakse seda.
3. Arvan, et mõistlik müüja peaks nii tagasihoidliku soovi täitma. Allkirja ei pea arvel olema.
4. Küsida võib kõike, aga võlgnik peab maksma ainult juhul, kui on vastav kokkulepe. Arvan, et mõistlik müüja nii ei käitu.
Küsimus: Kas väärteomenetluses on politseinikul õigus allkirjastada protokoll nii koostajana kui tunnistajana?30.07.2013
Tere!
Väärteomenetluses on politseinik koostanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, siis kas tal on õigus allkirjastada protokoll nii koostajana kui tunnistajana? Sama politseiametnik on väärteoasjas tunnistaja ja tunnistaja ülekuulamise protokolli on täitnud omakäeliselt (mitte ütluste osa vaid kogu protokolli) väärteoprotokolli koostanud isik on ainult allkirjastanud ülekuulamise protokolli. Kas need toimingud ei lähe seadusega vastuollu?
Väärteomenetluses on politseinik koostanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, siis kas tal on õigus allkirjastada protokoll nii koostajana kui tunnistajana? Sama politseiametnik on väärteoasjas tunnistaja ja tunnistaja ülekuulamise protokolli on täitnud omakäeliselt (mitte ütluste osa vaid kogu protokolli) väärteoprotokolli koostanud isik on ainult allkirjastanud ülekuulamise protokolli. Kas need toimingud ei lähe seadusega vastuollu?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tunnistaja võib omakäeliselt kirjutada vaid oma ütlused. Ülekuulamistoimingu peab läbi viima menetleja, sh peab menetleja ette valmistama ka üle kuulamiseks vajalikud dokumendid, sh ülekuulamise protokolli. Kui protokoll on täidetud tunnistaja poolt kogu ulatuses, saab sellist olukorda käsitleda menetlusõigusliku rikkumisena. Samas ei pruugi selline rikkumine kaasa tuua järelevalvetoimingu tühisust ja väärteomenetluse lõpetamist.