Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis saab võlast pärast seda, kui kohus jättis hagi menetlusse võtmata?01.08.2013

Tere, selline lugu siis, et jäin kunagi kiirlaenufirmale võlgu ja nad hakkasid küsima utoopilisi summasid, mida keeldusin maksmast. Asi jõudis välja kohtuni, nimelt maksekäsuni, millele esitasin vastuväite ja kohus otsustas, et minu vastu suunatud hagi võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb jätta menetlusse võtmata. Küsimus ongi siis selles, et mis nüüd edasi saab. Kas ma pean midagi maksma või mitte. Kiirlaenufirma saatis mulle uue kirja, milles nõuab ikkagi mingit tasu, kuigi kohus otsustas, et võlgnevus tuleb jätta menetlusse võtmata.

lugupidamisega

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Teadmata täpselt faktilisi asjaolusid, siis eelduslikult ei ole laenuandja soovinud võlgniku vastuväite korral maksekäsu kiirmenetluse muutumist hagimenetluseks. Kui avaldaja (võlausaldaja) on sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, menetlus lõpetatakse, mida käesoleval juhul on siis tehtud. Selgitan, et makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule juhul, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada.
Maksmise kohustus sõltub nõude olemasolust ning kuivõrd on see nõue aegunud või mitte. Tehingust tulenev nõue aegub 3 aasta jooksul. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel ehk siis vaidluse korral tuleb aegumise olemasolu korral selle arvesse võtmist kohustatud isiku poolt eraldi taotleda.
 

Küsimus: Kas pean tasuma kommunaalteenuste võla, kuigi mul on kirjalik kinnitus võlgnevuste puudumisest?01.08.2013

Tere,
Probleem järgnev, 2012 aasta jaanuaris ostsin korteri. Majas asuvast korteriühistust küsisin kinnituse, et eelmise omaniku suhtes puuduvad rahalised nõuded ja võlad. KÜ esitas kirjalikult kinnituse, et kõik võlgnevused ja kohustused on tasutud. Kirja näitasin ka notarile, kes müügitehingu kinnitas.

2013. aastal valiti uus KÜ juhatus koos raamatupidajaga, kes leidis vea 2011. aastal esitatud arvete osas, mis nüüdseks minu korteri kohta käib ning nõuavad minult selle tasumist sh. viivistega.
Siiani olen tasunud kõik arved, mis mulle on esitatud ning olen olnud teadmises, et võlga pole.
Siit küsimus, kuidas peaksin käituma?
Kas mul on kohustus nii pikalt tagasiulatuvate maksete tasumiseks, isegi siis kui ma omanik polnud ning võlgade puudumise kinnitus on olemas.
Kui oleks võlg olnud, siis oleks see notaris tasaarveldatud, kuid kuna oli kinnitus, et võlga pole siis ei osanud seda ka karta.

Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, KÜ kirjalik kinnitus võlgnevuse ja kohustuste puudumise kohta on käsitletav tahteavaldusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõistes. Tahteavaldus on kehtiv seni, kuni tahteavalduse tegija ei ole seda tagasi võtnud. Seega juhul, kui KÜ ei ole oma varasemalt antud kinnitust nõuete puudumise kohta tühistanud, ei saa KÜ Teie käest nõuda tõendi väljastamisele eelnevast perioodist pärineva võla tasumist.
Juhul, kui KÜ peaks oma tahteavalduse tagasi võtma, siis tuleb olukorda uuesti hinnata - kas tahteavaldust sai tagasi võtta? Kas tahteavalduse tagasivõtmine on põhjendatud? Kes vastutab Teile tahteavalduse tagasivõtmisega tekitatud kahju eest? jne.
Mis puutub KÜ nõude aegumisse, siis KÜ puhul toimub see üldises korras 3 aasta jooksul, kusjuures jooksvat aastat aegumisel ei arvestada, st 2009 ja varasemast perioodist pärinevad nõuded on aegunud.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas keldriboks korteri endiselt omanikult kätte saada?31.07.2013

Tere! Kuidas saada kätte keldriboks endiselt omanikult? Omanik müüs oma korteri, aga kasutab keldriboksi oma asjade hoidmiseks ikka edasi. KÜ põhikirja järgi on üldkasutatavad ruumid omanike kasutada ja korrastada. Olen saatnud talle tähitud kirja, mille ta on ka kätte saanud aga ta lihtsalt ei koli oma asjadega sealt välja ja kõik. Keldriboksi uks on lukus ja ise seda lihtsalt lahti murda ei julge ja pole ka vist seadusega kooskõlas. Kuid nüüd tuleb keldriakende vahetus ja ka seda tööd takistab, kuna selles boksis asub ka aken, mis vajab vahetamist. Mida teha?
Lugupidamisega,

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, KÜ võimalus Teid aidata on piiratud, kuna KÜ ei ole ise üldkasutatavate ruumide omanik. Ise kaaluksin ilmselt samas olukorras asjaõigusseaduse paragrahv 41 lg 3 sätestatud omaabi, mille kohaselt juhul kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta, kasutamist. Samas tuleb enne veenduda, et kõik õigusnormis sätestatud omaabi kasutamise eeldused on ikka täidetud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu liikmetel on korteri ostu eesõigus?31.07.2013

Tere. Meil on ridaelamu (8 korteriboksiga). Müügis on korteriühistu viimane korter (nr 8). Kas naabritel on ostueesõigus või ainult korteril nr 7? Mis seadus seda reguleerib?
Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandi müügi korral ei ole naaberkorterite omanikel ostueesõigust. Vastavaks sätteks on korteriomandiseaduse paragrahv 7 lg 2, mille kohaselt on korteriomanikul korteriomandi ostu eesõigus ainult siis, kui ostueesõigus on tema kasuks seatud tehingu või seadusega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on mingit vaidlusvõimalust, kui parkisin eraparkla teadetetahvli järgi, kuid teisel pool oli hoopis linna parkla?31.07.2013

Parkisin Tartu mnt alguses väikeses parklas mobiilselt. Panin auto paika, läksin teavitustahvli juurde ja helistasin seal näidatud numbrile. Vastu sain sõnumi, et olen alustanud parkimist CP25 tsoonis. Peale parkimise lõpetamist helistasin teavitustahvlil olnud numbrile ja sain sõnumi, et parkimine on lõpetatud.
Kõik nagu korras, aga auto klaasipuhastaja vahel oli leppetrahvi nõue 35-le eurole. Selgus, et teavitustahvli ühel poolel on citypark andmed, teisel poolel aga ühisteenuste omad. Mina parkisin ennast cityparki, aga trahvi sain ühisteenustelt. Helistasin ühisteenustesse, aga tulemust ei mingit. Kuidas peaksin käituma? Auto kuulub liisingfirmale.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Saan aru, et tegelikult ei asunud sõiduk CP 25 tsoonis. Sellisel juhul on Ühisteenuste poolt esitatud leppetrhvi nõue formaalselt õigustatud, kuivõrd nende tsoonis parkis sõiduk tasu maksmata. Asjaolu, et parkimise eest sai tasu Citypark, annab Teile põhimõttelise õiguse küsida Citypargile makstud parkimistasu tagasi, kui alusetult saadu. See ei võta aga Ühisteenustelt õigust nõuda leppetrahvi tasumist nende parkimisalal tasu maksmata parkimise eest. Võimalik on vaidlustada Ühisteenuste poolt avaldatud teabe arusaadavus ja nõuda lepingu ebaselgusele tuginedes leppetrahvi tühistamist. Tõenäoliselt ei vii aga selline käik Teid soovitud tulemuseni või siis toob kaasa ebaproportsionaalselt mahuka vaidluse. Lisaks informeerite Ühisteenuseid sõiduki parkinud isiku e. teise lepingupoole osas. Leppetrahvi õigusliku siduvuse kohta ja selle maksmata jätmise tagajärgede osas soovitan uurida varasemaid vastuseid sarnastes küsimustes.
 

Küsimus: Kas kindlustusfirmal on õigus nõuda kahjuhüvitist teo eest, mille eest on kantud juba kriminaalkaristus? 31.07.2013

Kas kindlustusfirmal on õigus nõuda kahjuhüvitist teo eest, mille eest on kodanik kandnud juba kriminaalkaristuse? Samal põhjusel igatahes lõpetati vääreteomenetlus antud kahju tekitamise osas.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldjuhul ei sõltu kahju saaja (või kahju saaja nõude omandanud kindlustusseltsi) tsiviilõiguslik nõue sellest, kas kahju tekitaja suhtes kohaldati/ei kohaldatud kriminaal- või väärteokaristust. Teadmata konkreetses asjas kriminaal- (või väärteomenetluse) lõpetamise aluseid, ei saa ma siinkohal avaldada arvamust, kas konkreetses asjas on kindlustusseltsi nõue põhjendatud või mitte. Kui süüteomenetlus lõpetati seetõttu, et kahju tekitamine ei olnud tõendatud, tuleb ka kindlustusseltsi nõuet sellest vaatenurgast analüüside e. selgitada välja, kas väidetav kahju tekkis arvatavast kahju tekitajast tulenevatel asjaoludel ja tema süül ning kas esineb põhjuslik seos väidetava kahju tekitaja tegevuse ja kahju saabumise vahel. Kui neile asjaoludele leitavad vastused on jaatavad, siis võib kindlustusseltsi nõue olla põhjendatud vaatamata sellele, et näiteks väärteo- või kriminaalmenetluses ei peetud isiku karistamist otstarbekaks.
 

Küsimus: Kui abikaasa ei suuda tähtajaks laenu ära maksta, kas pangal on õigus võtta raha minu või laste kontolt?31.07.2013

Tere,
kui abikaasa võtab minu teadmata laenu, kuid ei suuda seda tähtajaks ära maksta, kas pangal on õigus võtta raha minu või laste kontolt?

Ette tänades,

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Pangal on õigus saada enda nõude katteks raha kolmanda isiku pangakontolt juhul, kui ta on selle kolmanda isikuga sõlminud vastava lepingu või tal on selle kolmanda isiku suhtes täitedokument (näiteks kohtulahend), mida täidab kohtutäitur. Nende asjaolude puudumisel pangal vastavat õigust ei ole.
 

Küsimus: Kuidas mehele kuuluv maja ühisvaraks muuta?30.07.2013

Abikaasa ostis enne meie abielu pangalaenuga maja. See on tema nimel. Nüüd oleme abielus. Pangalaen kuulub veel maksmisele. Kas abikaasa võib selle maja ümber vormistada meie ühisvaraks?
Kas peame selle toimingu teostamiseks panga poole pöörduma või saaks kohe notari juurde minna. Milliseid dokumente on vaja? Põhimure siis selles, et laen on maksmata ja sellisel juhul on ju maja omanik veel pank?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Iseenesest on võimalik abieluvaralepinguga määrata abikaasade ühisvaraks esemeid, mis seadusekohaselt oleksid emma-kumma abikaasa lahusvara, kuid antud juhul peaksite kindlasti enne vastava sooviga notari poole pöördumist konsulteerima pangaga. Selleks peaks abikaasa pöörduma oma laenuhalduri poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas viivis- ja kordusarvetele võib igale arvele lisada nn käitlemiskulud 40€, mis reguleerib nende suurust?30.07.2013

1. Kas viivisnõuded eri maksete kohta võib koondada ühte arvesse või tuleb iga makseviivituse kohta esitada eraldi arved?
2. Oleme arvelduste aluseks olnud arvetel kasutanud 0,2% ja 0,5% viivise päevamäära. Kas nende alusel viiviste väljanõudmine on asjakohane või tuleb kasutada mingit muud määra? Viimasel juhtumil ületab viivise summa juba põhivõlga, kuidas sellega käituda?
3. Kas võlgniku poolt on õigustatud uue arve küsimine juhul, kui talle on arve kokkulepitud korras meili teel digitaalselt allkirjastatuna esitatud ja ta on selle ka kätte saanud vastates meilile?
4. Kas viivis- ja kordusarvetele võib igale arvele lisada nn käitlemiskulud a´40€?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

1. Võib esitada koondnõude.
2. Viivisemäära näitamine arvel ei tähenda iseenesest midagi ja sel alusel pole võimalik mingeid nõudeid esitada. Võlaõigusseaduse kohaselt loetakse viivise määraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (kehtiv intressimäär on avaldatud Ametlikes Teadaannetes). Kui pooltevahelise lepinguga on ette nähtud kõrgem määr, siis rakendatakse seda.
3. Arvan, et mõistlik müüja peaks nii tagasihoidliku soovi täitma. Allkirja ei pea arvel olema.
4. Küsida võib kõike, aga võlgnik peab maksma ainult juhul, kui on vastav kokkulepe. Arvan, et mõistlik müüja nii ei käitu.
 

Küsimus: Kas väärteomenetluses on politseinikul õigus allkirjastada protokoll nii koostajana kui tunnistajana?30.07.2013

Tere!

Väärteomenetluses on politseinik koostanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, siis kas tal on õigus allkirjastada protokoll nii koostajana kui tunnistajana? Sama politseiametnik on väärteoasjas tunnistaja ja tunnistaja ülekuulamise protokolli on täitnud omakäeliselt (mitte ütluste osa vaid kogu protokolli) väärteoprotokolli koostanud isik on ainult allkirjastanud ülekuulamise protokolli. Kas need toimingud ei lähe seadusega vastuollu?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli näol on senise kohtupraktika kohaselt tegemist järelevalvetoimingu protokolliga. Järelevalvetoimingu protokolli võib täita (koostada) ka järelevalvetoimingu läbiviija. Sama toimingu läbiviija saab väärteomenetluses olla ühtlasi tunnistajaks läbiviidud toimingu e. kiiruse mõõtmise toimingu osas.

Tunnistaja võib omakäeliselt kirjutada vaid oma ütlused. Ülekuulamistoimingu peab läbi viima menetleja, sh peab menetleja ette valmistama ka üle kuulamiseks vajalikud dokumendid, sh ülekuulamise protokolli. Kui protokoll on täidetud tunnistaja poolt kogu ulatuses, saab sellist olukorda käsitleda menetlusõigusliku rikkumisena. Samas ei pruugi selline rikkumine kaasa tuua järelevalvetoimingu tühisust ja väärteomenetluse lõpetamist.