Õigus
Küsimus: Kas võlausaldaja võib võlgniku ekslikult makstud topeltsumma tasaarveldada varasema võlaga?30.07.2013
Lepingupartner on firmale pikaajaliselt võlgu 4600€ ja samas on teinud "eksliku" topeltmakse teise arve osas 700€.
Kas võlausaldaja võib selle maksega võla tasaarveldada ning selle alusel esitada uuesti saldo- ja võlateatise?
Kas võlausaldaja võib selle maksega võla tasaarveldada ning selle alusel esitada uuesti saldo- ja võlateatise?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas eraisikul tekib maksukohustus, kui mõne aasta pärast saab tagasi korteri, mida firma remontis ja välja rentis?30.07.2013
Juriidiline isik (käibemaksukohustuslane) sai tasuta kasutamise lepinguga oma valdusesse korteri, mida tulenevalt nimetatud lepingust tohib ta kasutada oma ettevõtluseks, sh osutada selle korteri renditeenust. Põhjuseks asjaolu, et füüsilisel isikul seisis korter tühjana ja oli hävimisohus finantsvahendite puudumisel. Juriidiline isik on teostanud pinnal remondi ja soetanud tehnikat (boiler, kaminahi) ning sisustust (uued uksed, trepp, käsipuud, esiku sisustus). Kuna tegemist on ettevõtluse tarbeks tehtud kuludega, on nendelt maha arvestatud käibemaks ja nii on ka Maksu- ja tolliametile esitatud käibemaksudeklaratsioonid. Tegemist on eluruumiga ja nüüd juriidiline isik sõlmis üürilepingu füüsilise isikuga. Eluruumi omanik mingit tulu ei saa, üürimaksed laekuvad juriidilise isiku kontole. Küsimused:
1. Kuidas peab juriidiline isik saadud teenust deklareerima ja laekunud summade pealt makse maksma, kui igakuuliselt esitatakse üürnikule arve teenuse osutamise kohta?
2. Kas igakuise renditeenuse arve peal tohib või peab näitama eraldi reana ka käibemaksusumma?
3. Kuidas ja millist tulu on saanud füüsiline isik, kui tasuta kasutamise leping 2014 mais ära lõppeb ja ta valduse tagasi saab (juriidiline isik eeldatavalt teenib selle ajaga tagasi oma tehtud kulutused ja saab ka mõningast tulu)?
1. Kuidas peab juriidiline isik saadud teenust deklareerima ja laekunud summade pealt makse maksma, kui igakuuliselt esitatakse üürnikule arve teenuse osutamise kohta?
2. Kas igakuise renditeenuse arve peal tohib või peab näitama eraldi reana ka käibemaksusumma?
3. Kuidas ja millist tulu on saanud füüsiline isik, kui tasuta kasutamise leping 2014 mais ära lõppeb ja ta valduse tagasi saab (juriidiline isik eeldatavalt teenib selle ajaga tagasi oma tehtud kulutused ja saab ka mõningast tulu)?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kuidas tean, mis aja eest kohtusse pöördudes võlgnikult intresse nõuda, kui ma ei tea mis aja pärast ta võla tagasi maksab?30.07.2013
Kui pika aja jooksul pärast laenulepingu lõppemist saab võlgniku vastu kohtusse minna? Ja kui ma ei tea kunas võlgnik kavatseb raha tagasi maksta, siis kui pika aja eest ma saan viivist küsida? Kas kuni selle hetkeni kui ma asja kohtusse annan või saan ma seda küsida ka umbes näiteks 1 aasta eest?
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Kui tihiti on lubatud samas küsimuses läbi viia KÜ üldkoosolekul hääletus?29.07.2013
Eelmine korteriühistu üldkoosolek oli ca 1 kuu tagasi. Üritati ühistu põhikirja muuta. Foorum saadi kokku, aga õnneks muutmine ebaõnnestus. Muuta soovitakse punkti, kus on kirjas, et kütte arvestamine toimub ruutmeetri alusel. KÜ juhatus soovis selle asemele panna, et juhatus võib muuta arvestusmeetodit.
Sellega seoses tekkis kaks küsimust.
1. Kui tihiti on võimalik sooritada hääletus põhikirja muutmises osas, kas tõesti saavad nad igal üldkoosolekul uuesti hääletamist nõuda kuni hääletatakse vastavalt nende soovidele või on ka mingisugune ajaline piirang selliste asjade suhtes?
2. Kas neil on üldse õigus nõuda sellist muudatust. Nii saavad nad ju igale korterile oma soovide järgi arveid kirjutama hakata.
Sellega seoses tekkis kaks küsimust.
1. Kui tihiti on võimalik sooritada hääletus põhikirja muutmises osas, kas tõesti saavad nad igal üldkoosolekul uuesti hääletamist nõuda kuni hääletatakse vastavalt nende soovidele või on ka mingisugune ajaline piirang selliste asjade suhtes?
2. Kas neil on üldse õigus nõuda sellist muudatust. Nii saavad nad ju igale korterile oma soovide järgi arveid kirjutama hakata.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Konkreetsete küsimuste osas oleksid vastused järgmised: üldkoosoleku kokkukutsumine ja selle päevakorra määramine on juhatuse pädevuses ning seadus ei näe ette vastava õiguse piiramise võimalust. Seega on juhatusel igal ajal õigus uus koosolek sama päevakorraga uuesti kokku kutsuda. Mis puutub konkreetsesse päevakorrapunkti, kus sooviti juhatusele anda õigus ise otsustada küttekulu jagamise arvestusmetoodika üle, siis näen sellises ettepanekus seadusega vastuolu kahes kohas. Esiteks puudub kortermajades põhjendus sellel, et küttekulusid tuleb jagada teisiti, kui m2 alusel. Seda põhjusel, et küttekulu näol ei ole tegu korteri (reaalosa) vaid kaasomandi eseme säilitamiseks vajaliku kuluga, kaasomandi esemega seotud kulusid tuleb aga jagada vastavalt kaasomandi suurusele ehk korteri m2-st lähtudes. Kuna kaasomandi korrashoiuks vajalik küttekulu ei ole seoses reaalosaga vaid kaasomandi esemega, siis on igasugune muu kulude jagamise kord eelduslikult vastuolus hea usu põhimõttega. Teiseks ei saa korteriühistuseaduse paragrahvis 15 primm sätestatud kulude jagamise üldregulatsioonist erineva korra kehtestamise otsustusõigust delegeerida juhatusele. Viimases küsimuses on oma seisukoha välja öelnud ka Riigikohus, kes on oma 25.mai 2011 lahendi nr 3-2-1-28-11, punktis 11 märkinud, et juhul kui kaldutakse kõrvale korteriühistuseaduse § 15 primm lg 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest, siis peab korteriühistu põhikirjas endas olema konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise aluste ja korra kehtestamist põhikirjas rõhutab ka KÜS § 4 lg 2.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas enne välismaale minekut lapse nimemuutus ja isa nõusolek vormistada?29.07.2013
Soovin minna koos 5-aastase lapsega Soome elama ja tööle. Lapse tahan panna Soome lasteaeda ja hiljem kooli. Lapse isaga koos ei ela ning ta on lapse kolimisega nõus. Milliseid dokumente oleks vaja vormistada, et kõiki last puudutavaid küsimusi saaks ema Soomes olles ainuõiguslikult otsustada? Lapsel on isa perekonnanimi, mil moel on võimalik lapsele ema perekonnanimi panna, kui isa on nimevahetusega nõus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa on lapse perekonnanime muutmisega nõus, peate ühiselt tegema vastava avalduse perekonnaseisuasutusele. Seejärel otsustatakse, kas lapse perekonnanime muutmine on põhjendatud või mitte.
Lapse välismaale elama asumise kohta peab isa nõusoleku vormistama notariaalselt ehk siis peate lapse isaga vastava sooviavaldusega notari poole pöörduma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui oleme abielu lahutamas ja mehel on võlad, kuidas siis ühisvaraks olevat korterit jagada?29.07.2013
Tere! Olen abikaasast lahutamas ja meie ühiseks varaks on pangalaenuga korter. Abikaasa on käendaja ja mina (küsimuse esitaja) olen laenu võtja. Elan korteris juba pikemat aega üksi ja maksan kommunaale+laenumakset üksinda. Nüüd on selgunud, et abikaasal on tekkinud võlgnevused (tegemist on tulumaksu võlgnevustega, mis on aastate jooksul tekkinud välismaal töötamisega).
Kas on võimalik, et võlgade katteks võetakse pool korterist kuidagi ära või seatakse piirangud? Kas ja mille alusel on üldse võimalik ühisvara hakata võlgnevuste jaoks likvideerima. Millised võimalused hetkel oleks, kas kinkeleping lastele lahutuse korral päästaks olukorra või ma ei pea kartma, et keegi korteri kallale tuleb?
Kas on võimalik, et võlgade katteks võetakse pool korterist kuidagi ära või seatakse piirangud? Kas ja mille alusel on üldse võimalik ühisvara hakata võlgnevuste jaoks likvideerima. Millised võimalused hetkel oleks, kas kinkeleping lastele lahutuse korral päästaks olukorra või ma ei pea kartma, et keegi korteri kallale tuleb?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui pangalaen korteri soetamiseks on Teie ja abikaasa ühine kohustus, mille eest vastutate täies ulatuses ühisvaraga (ja ka mõlema abikaasa lahusvaraga), siis abikaasa võla näol on tegemist vaid tema kohustusega, mille eest vastutab abikaasa oma lahusvara ja pooles väärtuses ühisvaraga. Kui tekib olukord, mil abikaasa lahusvarast ei piisa tema kohustuste täitmiseks (võla tagasimaksmiseks), võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist.
Ühisvaraks oleva korteriga on tehinguid (võõrandamine, kinkimine) võimalik teha siis, kui abikaasa võla kättesaamiseks ei ole algatatud täitemenetlust. Kuna Teie kirjeldusest ei selgu, kas täitemenetlus on algatatud või mitte, on konkreetsemaid juhiseid kahjuks keeruline anda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteri müüja vastutab ka juhul, kui ei olnud varjatud puudustest ka ise teadlik?29.07.2013
Tere.
Kas varjatud puuduste eest vastutamise kohustus on müüjal ka juhul, kui ta väidab, et ta ei olnud nendest puudustest teadlik? Nimelt sai müüja korteri päranduseks ja tegi selles korteris müügieelse sanitaarremondi. Mina ostjana aga teostan korteris kapitaalremonti ja konstruktsioonide lahtivõtmisel avastasin mitmeid olulisi puudusi. Müüja väidab, et tema ei ole nendest teadlik, kuna ta ei ole selles korteris ise reaalselt elanud ja need puudused olid ka temale varjatud ehk ta ei ole sihilikult puudusi varjanud. Kas müüjal lasub vastutus antud olukorras või mitte?
Kas varjatud puuduste eest vastutamise kohustus on müüjal ka juhul, kui ta väidab, et ta ei olnud nendest puudustest teadlik? Nimelt sai müüja korteri päranduseks ja tegi selles korteris müügieelse sanitaarremondi. Mina ostjana aga teostan korteris kapitaalremonti ja konstruktsioonide lahtivõtmisel avastasin mitmeid olulisi puudusi. Müüja väidab, et tema ei ole nendest teadlik, kuna ta ei ole selles korteris ise reaalselt elanud ja need puudused olid ka temale varjatud ehk ta ei ole sihilikult puudusi varjanud. Kas müüjal lasub vastutus antud olukorras või mitte?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas valget värvi vilkureid võib tavasõiduk kasutada?29.07.2013
Tere
Tekkis juriidilise tagataustaga küsimus. Teatavasti on kriminaalselt karistatav alarmsõiduki tähistuse ebaseaduslik kasutamine. Sh värvilahendus, sireen, vilkurid. Kui alarmsõidukid kasutavad siniseid vilkureid, siis kas tavasõidukitel on õigus kasutada valgeid vilkureid? On ju lausa sellised olemas ja täiesti müügis. Näiteks: http://en.autoladu.ee/tuled/10345
Ehk siis, kas valget värvi vilkureid võib tavasõiduk kasutada ja kas sellise värvusega vilkurite kohta on üldse seaduslikku seletust?
Tänades
Tekkis juriidilise tagataustaga küsimus. Teatavasti on kriminaalselt karistatav alarmsõiduki tähistuse ebaseaduslik kasutamine. Sh värvilahendus, sireen, vilkurid. Kui alarmsõidukid kasutavad siniseid vilkureid, siis kas tavasõidukitel on õigus kasutada valgeid vilkureid? On ju lausa sellised olemas ja täiesti müügis. Näiteks: http://en.autoladu.ee/tuled/10345
Ehk siis, kas valget värvi vilkureid võib tavasõiduk kasutada ja kas sellise värvusega vilkurite kohta on üldse seaduslikku seletust?
Tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1 kood 201 kohaselt sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202–224 ja 1002 käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid. Täiendavalt võib sõidukile paigaldada valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid, mille paigaldamise kohustus tuleneb „Liiklusseaduse“ § 73 lõike 11 või „Teeseaduse“ § 10 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest. Ükski märgitud normidest ei käsitle valgeid vilkureid. Seega ei ole sõidukil muude valgustus- või valgussignalisatsiooniseadmete, kui ülalmärgitud õigusnormides nimetatud, kasutamine lubatud.
Küsimus: Kellele kuuluvad korteriühistuga majas elektrijuhtmestikud?26.07.2013
Tere
Kellele kuuluvad kortermajas olevad elektrijuhtmed:
1. juhtmed mis tulevad peakilbist korterite elektri arvestisse (keldri peakilbist korrustel asuvasse kilpidesse)?
2. juhtmed mis lähevad korteri elektri arvestist korteri elektri kaitsmetesse?
3. juhtmed mis lähevad elektri kaitsmetest korterisse (koridori kilbist korterisse)?
4. korteri seina sees oleva elektri juhtmed?
Igal korteri omanikul on tehtud EE leping ja omanikud arveldavad otse EE'ga. Elektri arvestid kuuluvad EE-le ja need on plommitud - neid hooldab samuti EE.
Ette tänades
Kellele kuuluvad kortermajas olevad elektrijuhtmed:
1. juhtmed mis tulevad peakilbist korterite elektri arvestisse (keldri peakilbist korrustel asuvasse kilpidesse)?
2. juhtmed mis lähevad korteri elektri arvestist korteri elektri kaitsmetesse?
3. juhtmed mis lähevad elektri kaitsmetest korterisse (koridori kilbist korterisse)?
4. korteri seina sees oleva elektri juhtmed?
Igal korteri omanikul on tehtud EE leping ja omanikud arveldavad otse EE'ga. Elektri arvestid kuuluvad EE-le ja need on plommitud - neid hooldab samuti EE.
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida peaksime tegema, kui trepikojas ööbib purjus ja haisev naaber, keda korterisse ei lasta?26.07.2013
Meie trepikojas elab perekond, kus peremees on korralik inimene aga naisterahvas on nn asotsiaal, kes ei ela siin igapäevaselt vaid enamus ajast ööbib tänaval. Vähemalt paar korda nädalas ilmub ta aga trepikoja ukse taha haisvana ja juua täis. Võtmeid tal ei ole ja mees teda tavaliselt sisse ei lase. Siis ta haiseb, jaurab ja magab trepikojas. Kogu trepikoda on sellist lehka täis, et korteri ust ei saa avadagi ilma, et kogu see lehk tuppa ei tuleks. Lapsed ei julge samuti liikuda, kui keegi magab keset treppi. Ülemistele korrustele pääsemine eeldab üle tema astumist.
Mida saab sellise naabriga teha? Mees on ju korralik, maksab arveid jne aga naine lihtsalt ära pööranud.
Kas ühistu peab ja saab midagi ette võtta. Siiani laiutatakse ainult käsi.
Mida saab sellise naabriga teha? Mees on ju korralik, maksab arveid jne aga naine lihtsalt ära pööranud.
Kas ühistu peab ja saab midagi ette võtta. Siiani laiutatakse ainult käsi.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisavarahalduse OÜ