Õigus

Tere, jah, saate õigesti aru. Arvestite soetamist ja paigaldamist korteriomanike enamuse otsuse alusel võimaldab korteriomandiseaduse paragrahv 15 lg 6 p 6. Nende samade arvestite alusel kulude jagamiseks tuleb aga kokkulepe sõlmida korteriomandiseaduse paragrahv 13 lg 1 ja 3 tulenevalt. Erandiks on olukord, kui arvestite näitudest lähtuv kulude jagamise kord on sätestatud korteriühistu põhikirjas.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, jään oma varasema seisukoha juurde, et ka ehitise mittekandva seina näol on tegu kaasomandi esemega. Kui korteriomandiseaduse paragrahv 2 lg 2 negatiivse tõlgendamise tulemusel on kaasomandi ese muuhulgas ehitis ja selle osa, siis mis muu kui ehitise osa saab mittekandev sein olla?

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Ilma materjalidega täpsemalt tutvumata võiks arvata, et võite nõude aegumisele tuginedes selle tasumisest keelduda.

Kui valite kohtutee, siis on üsnagi ilmne, et teie omavahelised suhted lähevad senisest halvemaks. Kui te aga ilma kokkuleppeta kaasomandit jagatud ei saa, siis ei ole peale kohtu muud valikut. Kohtusse pöördumisel peate esialgu kandma jah kõik kulud, mis on asjaolude tõendamiseks vajalikud, olenevalt tulemusest võite need kulud hiljem vastaspoolelt sisse nõuda.

Kui sõber sõlmis ostjaga ise auto müügilepingu, siis andsite talle sisuliselt laenu auto ostmiseks või siis ka täiesti niisama ilma mingi aluseta. See, kui suur on perspektiiv kohtus raha tagasi saada, oleneb sellest, kuidas suudate raha andmise ära tõendada.

Äriseadustiku kohaselt kantakse äriregistrisse äriühingu asukoht ja aadress, seejuures tuleb registrisse kantud andmete muutumisel vastava ettevõtte juhatusel esitada avaldus muudatuste registrisse kandmiseks. Eelkõige omab tähtsust see, et juriidilise isikuga oleks tema registrijärgse aadressi kaudu võimalik kontakteeruda ning registrisse kantud aadressil oleks võimalik isikule dokumente kätte toimetada.

Üheks võimaluseks käesolevas asjas on pöörduda äriregistri pidaja (vastava maakohtu registriosakonna) poole ning teavitada registripidajat äriregistris olevatest ebaõigetest andmetest. Registripidaja teavitab seejärel kande ebaõigsusest ettevõtjat, kellel tulnuks andmed muuta ehk antud juhul ettevõtet B. Juhul, kui registripidajal õnnestub ettevõttega B ühendust saada, tehakse andmete muutmise kanne ning saate arve õigele aadressile saata.

Teiseks on võimalik arve ettevõttele kätte toimetada kohtutäituri vahendusel (tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lõikest 5 ning täitemenetluse seadustiku §-st 212), seejuures kohaldatakse sel viisil kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut (kui seadusest ei tulene teisiti) ning kohtutäitur võib kasutada dokumendi kättetoimetamiseks kõiki kohtule lubatud viise (täitemenetluse seadustik § 213). Siinkohal tuleb aga arvestada, et nimetatud toimingu eest tuleb tasuda kohtutäituri tasu ettemaksuna ning kõnealust tasu ei pruugi vastava menetluse lõppemisel tagasi saada.

Kolmandaks märgin, et kui kõnealuste teenuste osutamises ning selle eest tasu maksmises on ettevõtted eelnevalt kokku leppinud ning ettevõte B on teadlik osutatud teenuste eest tasu maksmise kohustusest, siis olenemata arve kättetoimetamise võimatusest, on teenuste eest tasu maksmise eiramise näol tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega ettevõtte B poolt ning ettevõttel A on võimalik kõnealusel juhul rakendada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Samuti on mõistlik eeldada, et kui ettevõte on lepingulises suhtes esitanud kohustuste täitmiseks kontaktandmed, siis ettevõte korraldab ka nimetatud asukohas adresseeritud posti tõrgeteta kättesaamise ehk eelkirjeldatud juhul kannab ettevõte B ka arve kättesaamise riski.

Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
www.melk.ee

Vastavalt hetkel kehtivale äriseadustikule § 184 lõige 7 võib juhatuse liige tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Kui teiega on sõlmitud ka juhatuse liikme leping, siis sellele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.

Kokkuvõttes soovitan Teil esitada avaldus osanikele ja teisele juhatuse liikmele, milles teatate, et astute juhatuse liikme kohalt tagasi. Selle avalduse koopia tuleks saata ka äriregistrile ning paluda viia äriregistrikaart kooskõlla tegeliku olukorraga.

Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
www.melk.ee

Tere!

Kui laps veedab mõlema vanema juures võrdse osa ajast, puudub sisuliselt elatise maksmise kohustus, sest mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi. Kui aga selline periood esineb vaid korra, ei ole ilmselt põhjendatud elatise vähendamine, sest last alaliselt kasvataval vanemal võivad siiski olla lapse kasvatamisega seonduvad püsikulud, mida ei mõjuta asjaolu, et laps viibib pikema perioodi teise vanema juures. Sellisteks püsikuludeks võib olla nt lasteaiatasu, treeningutasu jms.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Eluasemele, riietele-jalanõudele ja meelelahutusele tehtud kulutusi on tõepoolest lihtsam tõendada, sest saab lähtuda konkreetsest summast arvel, tšekil või maksekorraldusel.

Lapse osa kindlaksmääramiseks näiteks bensiinikulust tuleks välja arvutada nö lapse osa – arvestate välja, kui palju kilomeetreid sõidate igapäevaselt lapse transportimiseks ja seejärel auto kütusekulust lähtuvalt saate välja arvutada, kui suure summa eest peate keskmiselt lapse sõitude tarvis tankima. Kui tegemist on juba suurema lapsega, kes kasutab iseseisvalt ühistransporti, tõendab transpordikulusid lapse sõidukaart (eeldusel, et laps ei saa kasutada tasuta ühistransporti).

Kulutusi lapse söögile-joogile on võimalik tõendada poetšekkidega, kuid praktikas kujuneb selle kuluartikli tõendamine üsna keeruliseks, sest lapsele ostetakse toitu reeglina teiste perekonnaliikmetega ühiselt ja väga keeruline on tuvastada, milline konkreetne toode on lapsele ostetud. Pigem on kohtupraktika kujunenud selliseks, et lapse toidule tehtavaid kulutusi detailselt tõendada ei ole vaja, kui tegemist ei ole just nö keskmisest märkimisväärselt suurema tarbimisega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Ühisvara on tõepoolest võimalik jagada muuhulgas selliselt, et ühisvaraks olev kinnistu määratakse ühe abikaasa ainuomandisse ja kinnistu saanud abikaasa peab teisele abikaasale tema osa hüvitama. Kui kodu on puudega lapse jaoks kohandatud ja peale lahutust on Teil lapsega kindel soov sinna elama jääda, oleks ilmselt ühisvara jagamine eelpool kirjeldatud viisil põhjendatud. Reeglina loetakse abikaasade osad ühisvaras võrdseteks ja abikaasa, kelle ainuoamandisse mõni ese ühisvaras määratakse, peab teisele abikaasale hüvitama poole eseme väärtusest – reeglina mööndusi abikaasade osade võrdsuse osas ei tehta, olenemata asjaoludest.

Vanemal on ülalpidamiskohustus ka täiskasvanud lapse ees, kui laps ei ole võimeline enda ülalpidamise eest ise hoolitsema ehk on teisisõnu abivajav perekonnaliige. Sügava puudega täiskasvanud laps on kindlasti abivajavaks perekonnaliikmeks perekonnaseaduse mõttes ja sellega seoses on lapse isal lapse ees ülalpidamisekohustus. Kui isa elab lapsest eraldi ja lapse kasvatamises märkimisväärselt ei osale, väljendub isa ülalpidamiskohustus lapse ees peamiselt igakuises elatisraha maksmises. Elatise suurus oleneb peamiselt lapse vajadustest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand