Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida peaks isa tegema võ kuhu pöörduma, kui ema keelab lapsega kohtuda?19.07.2013

Tere.
Mure nimelt selles, lapse ema keelab lapse isal lapsega kohtuda. Kuigi nad on seaduslikult abielus aga elavad eraldi. Mees käib soomes tööl ja kui on eestis käimas, siis ema keelab lapsega kohtuda. Naine seab utoopilisi tingimusi, et üldse last näha saaks. Samuti mõjutab ema last isale ütlema, et ei soovi teda näha. Laps 4-aastane. Kui isa teeb ettepaneku, et võtab lapse endaga kaasa, on ema kategooriliselt selle vastu, toodes põhjenduseks, et isa ei suuda piisavalt lapse järgi vaadata. Nüüd tahab aga ema lapse soome viia. Kui isa avaldas soovi, et eestisse tulles lapsega kuhugile sõita, oli vastuseks jälle ei. Nüüd ongi isa juba meeleheitel, et mida ta saab üldse ära teha, et lapsega koos olla? Või kuhu ta peaks pöörduma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Esmalt tuleks kirjeldatud olukorra lahendamiseks pöörduda lastekaitsetöötaja poole – lastekaitsetöötaja kutsub suure tõenäosusega välja ka lapse ema ja suunab vanemaid sõlmima kokkulepet lapsega suhtlemise osas.

Kui lastekaitsetöötaja vahendusel lapsega suhtlemise korras kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja tasuda sellelt riigilõiv.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peaks tegema notariaalse avalduse, et saada lapse elatisraha igakuiselt miinimumi ulatuses?19.07.2013

Nimelt asi selline, et hakkame oma abielu lahutama ja meil on üks ühine laps, kes saab oktoobris 3-aastaseks. Tundes oma meest, kes pole meie abielu jooksul mulle sentiga raha andnud, siis oma kindluse mõttes mõtlesin teha notariaalse avalduse elatisraha nõudeks. Me küll oleme rääkinud ja leppisime kokku, et ta maksab 160 eurot kuus lapsele. Aga mul ikka väike hirm, et äkki ütleb üks kuu, et näe mul pole ja kõik. Kuna mu esimese lapse isa on juba siuke mees, kes jätab ka vahel maksmata kuna väidetavalt tal pole, siis ei sooviks küll, et teisega ka nii läheb. Ja mind huvitaks palju see notariaalne toiming maksma läheks? Ja kas ikka tasub teha ja kas 160 eurot on siis igati õiglane küsida? Lisaksin veel, et abikaasal omal rohkem lapsi pole ja ta saab palka 1000 eurot kuus kätte.

Teie vastust ootama jäädes....

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Eeskätt tuleb vanemal oma lapse ees ülalpidamiskohustust täita vabatahtlikult – kokkuleppe elatise maksmise osas võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, sh notariaalses vormis. Kui elatise maksmiseks kohustatud vanem ei ole nõus vabatahtlikult oma ülalpidamiskohustust täitma, on võimalik elatise väljamõistmist nõuda kohtu kaudu. Seega tekib kohtusse pöördumise vajadus alles siis, kui lapse isa vabatahtlikult elatist ei maksa.

Elatise suurus oleneb eeskätt lapse vajadustest – kui lapse vajadused ei ületa 320 eurot kuus, on põhjendatud nõuda elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimummääras. Kui lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused on suuremad kui 320 eurot kuus, tuleks elatise suuruse kindlaksmääramiseks jagada lapse igakuised ülalpidamiskulud pooleks – üks pool neist jääks last kasvatava vanema kanda ja teise poole peaks elatisena maksma lapsest lahus elav vanem.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peab olema volitus, kui annan auto kasutamisele sõbrale, kes ei ole EL kodanik?19.07.2013

Tere.
Olen auto omanik. Kas peab olema volitus, kui annan auto kasutamisele sõbrale, kes ei ole EL kodanik? Ja siis, üldiselt, oskate vihje anda, mis lõik liiklusseaduses ütleb, et volitust enam ei ole vaja. Suur tänu.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Volikirja e. mootorsõiduki kasutamise kirjalikku nõusolekut on tarvis vaid juhul, kui sõidukiga sõidetakse väljapoole EL liikmesriike ning juhi nimi ei ole kantud registreerimistunnistusele ja kui omanikku või registreerimistunnistusele kantud kasutajat ei ole kaassõitjana sõidukis. Seega juhul, kui EL mittekuuluva riigi elanik kasutab sõidukit Eestis, ei ole volikiri nõutav, vaid piisab registreerimistunnistuse kaasas kandmisest.

Kuigi kehtivast seadusest ei leia selget sätet, et volikirja ei ole vaja, kirjeldab LS § 88 selgelt juhtumid, millal volikirja (kirjalikku nõusolekut) on vaja. Seega kõigil teistel juhtudel kirjalikku nõusolekut vaja ei lähe.

Loomulikult ei ole volikirja andmine ja kasutamine keelatud, kuid seadus seda ei nõua. Samuti ei asenda volikiri registreerimistunnistust juhtudel, kus seadus selle kaasaskandmist nõuab.
 

Küsimus: Kui me õdedega oma 3/4 maja onule kingime, kas siis 1/3 omanikul ei teki mingit eesõigust?19.07.2013

Tere!
Minul on suur palve, ehk saate Teie aidata. Oleme uurinud asja siit ja sealt aga abi pole saanud. Ise oleme sellistes asjades üsna oskamatud, ei tea ju seadusi. Meie isa suri 2010. aastal. Ta oli meie emast lahutatud ja abielus uue naisega. Isa ema oli kinkelepinguga teinud oma maja meie isa nimele. Kui isa suri, oli meid kokku kolm pärijat: 3 tütart ja isa abikaasa. Maja läks pärimisele võrdsetes osades. Meie, 3 tütart võtsime pärandi vastu aga ainult sellepärast, et anda või kinkida oma osa isa vennale - meie onule, kuna see on tema sünnikoht ja lapsepõlvekodu. Meile öeldi notaris, et me ei saa oma osa onule anda, isegi mitte müüa sümboolse summa eest, et isa abikaasal tekib eelisostuõigus. Mida me peaksime tegema, et oma osa onu nimele saada? Kas me kinkida saaks? Probleem selles, et isa abikaasa nõuab oma osa eest hingehinda, muidu tema ei müü. Samas kui talle pakkuda, et ostku siis meie osa, siis tahab ta saada seda osa praktiliselt tasuta. Oleme sundseisus, maja laguneb, muru ta niitmas ei käi. Onu teeks seal kõik korda aga pole ju mõtet, kui isa abikaasa maksta ei kavatse, prügiveo ja elektri eest maksta ei taha, ei maksa ka. Ta kolis sealt välja ja elab oma majas nüüd. Maja seisab tühjalt. Lasime koha ära hinnata, aga olenemata sellest summast, mis kinnivara hindaja määras, nõuab isa abikaasa ikka mitmekordset hinda oma osa eest. Peamine küsimus ongi, kas me saaks kuidagi oma osa onu nimele, siis oleks tal kolm osa, isa abikaasal üks-ehk saavad nad omavahel kokkuleppele, meie-kolm tütart lihtsalt ei taha neid asju ajada, vältimaks tülisid, kuna see naine ei suuda rahulikult asju ajada - karjub ja ähvardab. Kas seaduse järgi pole ta kohustatud maja korras hoidma, muru niitma ja kui ta sellest keeldub, tegelikult ju teebki seda, kuna praegu ju juba teine suvi, kui ta pole seda teinud, kas pole mingit õigust meil tema käest tema osa välja osta selle hinnaga, mis määras hindaja? Vabandan, kui mu jutt keeruline sai aga loodan, et Te mõistate meie muret.

Ette tänades

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kaasomanikult tekib ostueesõigus kinnisasja müümisel. Kui kingite, siis ostueesõigust ei ole. Seega saaksite oma osad onule ära kinkida. Teiseks saaksite nõuda kaasomandi lõpetamist selliselt, et ostate tema osa välja. Kui te hinnas kokkuleppele ei jõua, siis otsustab hüvitise suuruse kohus vastavalt tegelikule turuhinnale. Paistab, et kaasomandi lõpetamise küsimus tuleb lahendada olenemata sellest, kas majaosa kuulub teile või teie onule, sest isegi, kui 3/4 osa omanik oleks onu, on olukord sama, ainult, et sellisel juhul oleks teie, kolme kaasomaniku asemel, teie onu. Lahkarvamused aga jääks. Teie isa endine naine nõuaks neid samu summasid onult. Olenemata sellest, kui suur on kaasomandi osa, on kaasomanikul alati õigus nõuda kaasomandi lõpetamist.
Kohus lähtub kaasomandi eest hüvitise suuruse määramisel kehtivast väärtusest, mis saadakse eksperdi poolt kinnisvara väärtuse hindamisel.
Kaasomanikul on kohustus oma kaasomandi osa korras hoida. Kui ta seda ei tee, saavad teised kaasomanikud hädavajalikud tööd ise ära teha ja nõuda selleks tehtud kulude hüvitamist. Kuid need kulud peavad olema tehtud asja säilimiseks. Muru niitmine ja asja korrashoidmine ei ole asja säilimiseks hädavajalik, pealegi on teil väga raske näidata, milliseid kulusid te selliste tööde tegemiseks olete teinud (kui te just ei telli neid töid kolmandalt isikult). Pelgas asjaolu, et kaasomanik ei osale asja tavapärases korrashoidmises, ei anna alust tema osa sundvõõrandamist nõuda.
 

Küsimus: Kas ka mopeedijuhil võib juhilubade asemel olla kaasas üksnes isikut tõendav dokument?18.07.2013

2011. aasta 1. juulil jõustunud liiklusseaduse järgi ei ole kohustust kaasas kanda juhilube, kui on kaasas pildiga isikut tõendav dokument. Kas see seadus kehtib ka mopeedijuhilubadele ja piiratud juhtimisõigusele?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 88 lg 2 regulatsioon on üldnorm e. kehtib kõikide juhilubade suhtes, mis on väljastatud Eestis, sh seega ka mopeediloa kui ka piiratud õigusega juhiloa suhtes.
 

Küsimus: Kas kool võib nõuda lastelt 8 tundi tasuta aiatööd?18.07.2013

Tere,
Kas kool võib nõuda lastelt 8 tundi tasuta aiatööd teha ning ähvardada, et kui aiatööpäevad pole tehtud, ei saa kooli lõpus lõputunnistust?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Antud teema väljub töölepinguseaduse alusel reguleeritust, kuna töö tegemist kellelegi (tööandjale) eeldatakse seaduse järgi üksnes raha eest.
Soovitan antud küsimusega pöörduda haridusministeeriumi poole, samuti ei teeks paha nõu küsida tööinspektorilt, kelle pädevuses on kaitsta töö tegemisel alaealiste huve.

Koolivaheaja nautimist soovides:

Merike Michelson
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kuidas tagandada ametist korteriühistu esimees?17.07.2013

Tere,
Paluksin nõu, kuidas maha võtta KÜ juhatuse esimeest, kes ise on ka ainus juhatuse liige? Korteriühistu inimesed on mures ühistu rahade liikumises ja kuna KÜ koosolekut ei ole tehtud 7 aastat ja majarahvale ei näidata mingeid pabereid rahade liikumise osas, siis on ühine otsus esimees oma ametist tagandada. Kuna aga vajalikud teadmised selles puuduvad, on tarvis samm-sammult teada, kuidas juriidiliselt sellist asja läbi viia? Senise juhatuse esimehega kindlasti me arvestada ei saa, kuna ta ei ole huvitatud üldkoosoleku kokkukutsumisest jms. arutamisest. Ehk siis, peaksime majarahvaga seda tegema omakeskis. Kuidas täpselt ja mille alusel saab teha muudatused registris ja kas saab praeguse esimehe seljataga sellist otsust teha? Kuidas toimida, kui inimesega ei võimalik normaalselt suhelda ja maja paberite jms. kättesaamine on ilmselt tema käest võimatu.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere,
igal juhul tuleb esimese sammuna paluda üldkoosoleku kokkukutsumist juhatuse esimehe poolt. Ning alles siis, kui juhatuse esimees üldkoosolekut kokku ei kutsu, saavad korteriomanikud ise üldkoosoleku kokku kutsuda.
Konkreetne aja- ja tegevuskava oleks järgmine:
1. Koostage korteriomanike nimel juhatuse esimehele üldkoosoleku kokkukutsumise taotlus.
2. Näidake üldkoosoleku kokkukutsumise taotluses ära ka päevakord ning koosoleku kokkukutsumise aeg. Viimase osas veenduge, et taotluse kättetoimetamise ja koosoleku kokkukutsumise aja vahele jääks piisavalt aega nii koosoleku ettevalmistamiseks kui kutsete korteriomanikele tähtaegselt kättetoimetamiseks - 3 nädalast peaks piisama.
3. Võtke taotlusele vähemalt 1/10 korteriühistu liikme allkiri.
4. Korraldage taotluse üleandmine juhatuse esimehele nii, et sellest jääks maha jälg. Selleks saate kasutada kutse üleandmist isiklikult allkirja vastu, tähitud posti või ka taotluse üleandmist tunnistajate juuresolekul.
5. Juhul, kui juhatuse esimees taotluses antud aja jooksul üldkoosolekut kokku ei kutsu, siis tekib Teil õigus ise üldkoosolek kokku kustuda.
6. Jälgige, et Teie kokkukutsutud üldkoosoleku päevakord oleks sama, mis juhatuse esimehele esitatud taotluses, samuti, et üldkoosolekust oleks korteriomanikele ette teatatud piisavalt pikalt. Täpne etteteatamise aeg on sätestatud korteriühistu põhikirjas. Üldkoosoleku etteteatamise tähtaega hakatakse lugema koosoleku kutse väljasaatmisele järgmisest päevast.
7. Viige läbi üldkoosolek, koostage üldkoosoleku protokoll.
8. Pöörduge protokolliga notari poole, kes koostab kandeavalduse juhatuse liikmete muutmiseks ning esitab dokumendid registrisse.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas töölt lahkumise etteteatamistähtaeg on endiselt 30 päeva või on midagi selles osas muutunud?17.07.2013

Tere,
kas tänasel päeval on töölt lahkumise etteteatamise tähtaeg (enne tööandja sai hoida töötajat 30 päeva pärast avalduse esitamist) ikka 30 päeva või on olnud mingisuguseid muudetusi viimase aja jooksul?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Ka kehtiv TLS paneb töötajale kohustuse töölepingu korralisest (omal soovil) töölepingu lõpetamisest ette teatada 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1).
Kui mõlemad pooled on nõus lühema etteteatamistähtajaga, siis TLS § 79 lubab poolte kokkuleppel töösuhte lõpetada ka varem.
Probleemidevaba ja korrektset töösuhte lõpetamist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas kinnisasja tagatiseks olemine takistab kinkimist?17.07.2013

Perekonnasiseselt soovitakse kinnisvara kinkida ühelt perekonnaliikmelt teisele (vanemalt lapsele). Kingitav kinnisvara on kinkija laenu tagatiseks. Kas kinnisasja tagatiseks olemine takistab kinkimist? Millised dokumendid peavad kinkelepingu sõlmimiseks olemas olema? Milliste tasudega tuleb kinnisvara kinkimise puhul arvestada?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kinnisasjale seatud hüpoteek ei takista kinnisasja võõrandamist. Tavaliselt on laenulepingus aga klausel, mis kohustab teid laenuandjat võõrandamisest teavitama. Tehingu tegemiseks tuleb esitada notarile tavaliselt kinnisasja omandamise dokumendid, täpse loetelu ütleb notar. Tehingu tasud olenevad kinnistu väärtusest.
 

Küsimus: Kas sularahas laenu andmise kohta on mingi vorm, üleandmise ja vastuvõtu akt vms?17.07.2013

1. Kas sularahas laenu üleandmise kohta on mingi vorm (üleandmise ja vastuvõtu akt) vms?
2. Kui suur on hetkel viivise protsent?
3. Mitu päeva on mõistlik aeg märkida lepingu ülesütlemise pikkuseks peale laenuandjalt kirjaliku teatise saamist laenuvõtja kohustuste mittetäitmise korral?

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Vastan teie küsimustele alljärgnevalt:
1) Konkreetset kohustuslikku vormi sätestatud ei ole, kuid kindlasti soovitan sularahas laenu üleandmisel vormistada korrektne laenuleping ning raha üleandmisel ka sularaha üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on selgelt märgitud üleantud summa, viide lepingule (alus) ja saaja kinnitus summa kättesaamise osas;
2) seadusest tulenev viivis on EURIBOR + 7% aastas ehk hetkel ca 0,022% päevas
3) mõistlik tähtaeg oleks vähemalt 14 päeva.