Õigus

Sain Eestis endale esmased juhiload 2010a. jaanuaris. Mul olid veel esmased juhiload, kui sain karistada 2011 augustis vahtraleheta sõidu eest. Käisin küsimas ARK-ist, et kas ma pean nüüd tegema uuesti teooria eksami (lubade vahetuseni oli mõni kuu jäänud). ARK-is vastati, et "Jah, pead küll". Kuna ma ei olnud sellega nõus, siis vahetasin kiiresti 2011 detsembris oma juhiload Soome lubade vastu ümber. Soomes sain kohe õiged load (mitte mingid esmased), mille kehtivus oli 2052 aastani. Ainuke vahejuhtum Soome juhilubadega Eestis oli 2012. aasta augustis, kui sain kiiruse ületamise eest trahvi (selle maksin kohe ära ja ma ei tea kas sellest Eesti politsei andmebaasi märge jäi). Nüüd aga kolisin Eestisse tagasi ja sooviksin vahetada taas Eesti lubade vastu (alaline elukoht on Eesti).
Küsimus: "Kas mul tuleb või võib tulla probleeme ARK-is lubade vahetusega, et too aeg oleks pidanud teooria uuesti tegema, või seda ei näe enam keegi ja kas see 2012 augustis saadud trahv mõjutab lubade vahetust?
Veel olen mitmelt inimeselt kuulnud, et 01.04.2013 võeti vastu seadus, mis ei lase juhilube enne ringi vahetada, kui kõik vanad trahvid on tasutud (tean et esmastega on vist nii, aga kas see kehtib ka välismaa lubade vahetuse kohta)? Nimelt, mul aastatest 2007-2009 veel mitu rahatrahvi juhtimisõiguseta sõitude eest, mida jupphaaval siiani maksan. Aga seaduses on kirjas järgnev "Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest."
Kas need väärteo otsuse täitmised juba aegunud ei ole 2007-2009?
Tänan vastamast!

Tere!
Kas mootorrattaga võib sõita kahekesi kõrvuti? Liiklusseaduse järgi ja liikluskooli väitel võib, aga ainult asulas.

Liiklusseaduses on selle kohta üteldud:
§ 2. Mõisted
76) sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Kaherattaline mootorratas ja mopeed võivad sõidurajal liikuda kahes reas;

Samas järgnev punkt välistab selle asulavälisel teel (sisemine mootorratas ei paikne parema ääre lähedal.

§ 45. Sõiduki asukoht sõites
(7) Asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti.
ette tänades.

Tere, töötan poole kohaga. Asutus ei luba mul ega ka teistel koristajatel puhata suvel rohkem kui 2 nädalat korraga. Seaduses on aga kirjas, et puhkama peab korraga vähemalt 2 nädalat ja puhkuse poolitamine väiksemateks osadeks on poolte kokkuleppel. Mulle aga on esitatud fakt, et ainult 2 nädalat saab korraga ja kogu lugu. Kas mul on õigus nõuda 3 nädalat järjest puhkust, sest mina ju pole lühikeses puhkuses kokku leppinud? Või pean tegema tööandja tahtmist mööda? Kas piisaks, kui esitan avalduse 3 nädalase puhkuse saamiseks?

Tere,
Tegin 15. oktoobril 2012 tööandjale avalduse, et soovin alates 1. novembrist emapuhkuselt tööle naasta. Sama päeva õhtul (15.okt) sain koondamisteate. Koondamise hetkeks oli 15. detsember. Koondamisteate kätte saamise ajal viibisin veel emapuhkusel. Pidin veel 1. november kuni 15. detsember 2012 tööl käima, ehk siis käisin tööl 1,5 kuud. Koondamisteade tuli küll 2 kuud ette, aga emapuhkuse ajal. See tähendas, et tööandja maksis mulle ainult 1,5 kuu töötasu.
Mul oli koos emapuhusega tööstaaži üle 5 aasta. Kas koondamisteate oleksin pidanud saama alles tööle naasmise hetkel? Ja kas koondamise puhul oleksin pidanud saama siiski 2 kuu tasu + ühe kuupalga ulatuses koondamistasu?
Ja kas tööandjal oli koondamistasu määrates õigus arvesse võtta ainult mu viimase 1,5 kuu keskmist töötasu või oleks ta siiski pidanud arvestama viimase kuue tööl käidud kuu keskmist?
Sai küll kolm küsimust, aga mulle tundub, et tööandja eksis kõigis neis kolmes punktis. Kas mul on õigus veel saamatajäänud tasusid küsida?
Aitäh?

Tere!
Soovin oma korterit laiendada korteri all oleva soklikorruse võrra. Kunagi on seal olnud pesuköök, praegu seisab tühjana. Missugune on asjade ajamise käik? Tean, et peab olema majaelanike 100% nõusolek, aga kuidas seda vormistada? Millised dokumendid on veel vaja, millest alustada?

Naaber alustas ehitamist oma korterist otse pööningule ja sulges trepikojast pööningule ligipääsu. Pööning on kaasomandis. Tal õnnestus kuu aega tagasi saada ehitusluba, sest lisas taotlusse ühistu koosoleku protokolli, kust saab välja lugeda, et üldkoosolekul justkui otsustati toetada ehitusloa taotlemist. Allkirjalehel on koosolekul osalejate allkirjad (12 allkirja ja 11 korterit). Linnavalitusus väidab, et sellest piisab. Meil on kahe majaga ühistu ühise maa ja 16 korteriga, kummaski majas 8 korterit. Saaga algas 2006. aastal, kui naaber tuli meie käest allkirja nõudma, et ta saaks oma korterile ja vastaskorterile juurde lisapinna pööningult. Meie tegime ettepaneku jagada pind kolme korteri vahel. Üks teise korruse korteritest ei soovi laieneda. Naabrile see lahendus ei sobi, sest siis jääb temale vähem pinda. Sellisel juhul ei ole me üldse ehitusega nõus, sest meie korteri peale tulev ehitus tekitab meile igapäevase lisamüra, mida majja kolimisel ei olnud, rääkimata ehitustegevusest endast. Samuti kaob meil võimalus pööningut kasutada ja ise laieneda. Teisel korrusel on 4 korterit, 3 kahetoalist ja meil kolmetoaline. Nüüd ajab ta asju salaja ja ühistu juhatus toetab teda. Kumbki ei teavitanud meid ehitusloa taotlemisest, saamisest, ega ehitustegevuse alustamistest. Saime sellele jälile alles nädal tagasi. Milline on Teie hinnangul parim võimalus enda kaitseks? (Vaie linnavalitsusele ehitusloa tühistamiseks, hagi halduskohtule linnavalitsuse vastu, tsiviilhagi naabri vastu jne). Juhul kui see on tsiviilhagi, siis kuidas seda koostada ja mida taotleda.

Tere
Soovime korteris teha remonti ja ühte kandeseina ava. Sooviks teada, kas selleks peavad teised korteri omanikud kõik nõus olema või peab see nõusolek olema 51% häältest?

Lugupidamisega

Olles vallaline sain päranduseks 1/2 hoonetest - teise poole omanik kinkis oma osa mulle. Hoonete alune maa ei olnud kinnistusse kantud - seega omasin vallasvara. Abiellusin. Ostsin hoonete aluse maa, kogu protsess oli väga pikk, algatati kui olin vallaline, kinnistusraamatusse kanti kui olin abielus. Kas sel juhul on tegu ühisvaraga?
Juhul kui ühisvara, kas abikaasa eelmisest abielust lastel on õigus sellele kinnistule juhul kui abikaasa sureb?

Tere!
Eksnaine laseb mul praegu veel oleva ühise hooldusõiguse ajal last näha vaid 1-2 korda kuus. Kui lapse ema saab endale lapse ainuhooldusõiguse, kas ma pean siis ikka elatist maksma? Kuigi tema soov oli lapse ainuhooldus endale saada.
Kui lapse ema viib lapse minu elukohast 200 km kaugusele oma vanemate juurde, kas ma pean sinna last vaatama minema või on ema kohustatud lapse tooma oma elukohta, mis asub minust 15 km kaugusel?
Kui laps on vähemalt nädala kuus minuga, kas ma pean ikka elatise täissummas maksma? Isegi kui minul on ka selle nädala jooksul kulutused?

Tänud ette!

Elan abikaasast 4 aastat lahus. Abikaasa elab majas, mis on meie abielu ajal ostetud ja mille pangalaenu tasun ainuisikuliselt mina, sest abikaasa on töötu ja temal pole pangalaenu kusagilt maksta, kuigi tegin ettepaneku, et maksame mõlemad pooleks.
Minu sooviks on, et lahutame abielu ja jagame majalaenu nii, et mina maksan majalaenu üksinda edasi ning tulevikus on maja ainult minu oma.
Abielu ajal olen loonud oma firma, millel pisike kasum. Kas abielulahutuse ajal võib abikaasa hakata tahtma endale poolt kasumit?
Kas minu plaanid on üldse reaalsed täituma või pean arvestama, et abikaasa saab poole? Kuigi varasid meil pole, sest ainuke ühisvara on see maja, mida veel maksta 20 aastat.
Ühiseid lapsi ka pole, kas on mõeldav lahutamine ja vara jagamine ainult notaris? Siiani on abikaasa lahutuse vastu, põhimõtteliselt ütleb, et enne surma ma temast ei pääse. Kas kohtulisel teel on sellised jagamised kallid?