Õigus
Küsimus: Kas ma saan nõuda lapse elatisraha suurendamist läbi maksekäsu ettepaneku?06.06.2013
Tere,
kas ma saan nõuda lapse elatisraha suurendamist läbi maksekäsu ettepaneku, kui eelnevalt oli lapsele määratud elatisraha kohtumäärusega? Kuna kulud on niikuinii suuremad ja miinimumpalk on samuti uuest aastast tõusnud, millest isa peaks 1/2 maksma lapsele elatist ehk 139,01 asemel nüüd 160.-?
Tänan ette.
kas ma saan nõuda lapse elatisraha suurendamist läbi maksekäsu ettepaneku, kui eelnevalt oli lapsele määratud elatisraha kohtumäärusega? Kuna kulud on niikuinii suuremad ja miinimumpalk on samuti uuest aastast tõusnud, millest isa peaks 1/2 maksma lapsele elatist ehk 139,01 asemel nüüd 160.-?
Tänan ette.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatise suurendamiseks peate kohtule esitama elatise suurendamise hagi, läbi maksekäsu kiirmenetluse seda paraku võimalik teha ei ole. Elatise suurendamist on võimalik nõuda TsMS § 459 lõike 1 alusel, mis eeldab, et oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
Kui lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused on suurenenud, on eelpool nimetatud eeldused ilmselt täidetud ja elatise suurendamine põhjendamine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millisest kohustuste täitmise järjekorrast peab lähtuma pärast lepingu lõppemist tarbijakrediidilepingu puhul?06.06.2013
Tarbijakrediidilepingu kohustuste täitmisel lähtutakse VÕS § 415 - (1. põhiosa, 2. intress, 3. põhiosa). Kui leping öeldakse üles, kas võib lähtuda VÕS § 88 lg 8 ehk muuta kohustuste täitmise järjekorda (1. viivis, 2. intress, 3. põhiosa)? Kui ei, mille puhul võib VÕS § 88 lg 8 kohaldada?
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks;
2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks;
3) kolmandas järjekorras intressi katteks;
4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.
Eeltoodust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 421). Kuna tarbijakrediidilepingute puhul on VÕS § 415 lg 2 eriregulatsioon ja VÕS § 88 lg 8 on tarbijale kahjulikum, siis VÕS § 88 lg 8 tarbijakrediidilepingute puhul ei kohaldata. See ei sõltu lepingu ülesütlemisest. VÕS § 88 lg 8 kuulub kohaldamisele teiste võlasuhete puhul, mis ei ole tarbijakrediidilepingud. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
Küsimus: Kas eksaminaator tohib arvestada veaks teekattemärgise ületamise, kui teekattemärgis on nähtamatuks kulunud?06.06.2013
Tere. Olen läbimas C kategooria koolitust ning suur osa sõidust toimub Lasnamäel, kus pole teekatte märgistusest enam midagi järgi. Õpetaja küll üritab erinevaid slaalomeid jms pähe õpetada aga tihti läheb üldine liiklus sealt, kus vanasti jooned seda ei lubanud. Kas ARK eksaminaator tohib arvestada veaks teekattemärgise ületamise ja/või oma reast väljakaldumise, kui teekattemärgis on nähtamatuks kulunud või tolmu alt mittenähtav?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teekattemärgise nõuet saab järgida vaid siis, kui teekattemärgis on nähtav. Nähtamatut teekattemärgist ei ole võimalik ületada põhjusel, et märgist lihtsalt ei eksisteeri. Samas saab sõiduraja hoidmist nõuda ka juhul, kui teekattemärgiseid ei ole. Sõidurada LS § 2 p 76 tähenduses on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liikumiseks ühes reas. Kasutatud sõnaühendist "võib olla" tuleneb, et sõidurada võib olla tähistatud, kuid ei pea seda alati olema. Seega ühest sellisest reast teise liikumisel tuleb sellist liikumist käsitleda kui manöövrit. Selliste tähistamata sõiduradadega tuleb arvestada ka sõiduki paiknemisel enne manöövrit.
Küsimus: Kui suur võib olla viivis korteriühistule maksmata remondifondi tasult?06.06.2013
Tere! Palun infot, kui suur võib olla viivis korteriühistule maksmata remondifondi tasult?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Mis saab kinnistamata maast peale erastamistähtaja lõppu?05.06.2013
Maja on 3 omaniku kaasomandis. Üks omanikest (ammu surnud) ega keegi tema pärijatest ei ole esitanud erastamisavaldust. Kuna pärijad ei ela Eestis, ei ole nad ilmselt sellest huvitatud.
Mis saab sellest maast peale erastamistähtaja lõppu? Kas meil tekib mingi võimalus moodustada kinnistu?
Mis saab sellest maast peale erastamistähtaja lõppu? Kas meil tekib mingi võimalus moodustada kinnistu?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimus: Kas kaasomanik on kohustatud kanalisatsioonitrassi remondi tõttu hüvitama teisele kaasomanikule terrassi taastamise kulu?05.06.2013
Olukorra kirjeldus. Kaasomandis olev kinnisasi (eluhoone) kuulub võrdelistes osades - 1/2 ja 1/2 - kahele kaasomanikule (kasutan kaasomanik -1 ja kaasomanik -2). Mõlemad kaasomanikud elavad ühes majas, kuid ruumid on omanike vahel jagatud ning notariaalselt kinnitatud. Kummalgi kaasomanikul on oma eraldi sissekäik majja ja kanalisatsioonitorustik. Kaasomanik - 2 kanalisatsioonitoru jookseb kaasomaniku -1 sissepääsuterrassi alt läbi. Kaasomanik - 2 andis kaasomanik -1-le teada, et soovib alustada suvel kanalisatsioonitoru lahti kaevamist ja soovib ligipääsu sellele. On selge, et kaasomanik -1-l pole õigust keelata ligipääsu kaasomanik -2 kanalisatsioonitorule. Ligipääsuks kaasomanik-2 kanalisatsioonitorule tuleb kaasomanik-1-l oma terrass osaliselt lammutada ning hiljem taastada.
Küsimused.
1. Kas kaasomanik-1-l on õigus küsida kaasomanik-2-lt terrassi taastamistöödel tekkinud kulude hüvitamist ja kui suures osas?
2. Kas kaasomanik-1-l on õigus nõuda kaasomanik-2-lt hilisemate samalaadsete probleemide vältimiseks muuta kanalisatsioonitoru kulgemist teisest kohast (lisan juurde, et tehniliselt on see täiesti võimalik), kas kaasomanik-2-l on õigus nõuda sel juhul kaasomanik-1-lt kompesatsiooni?
3. Kas kaasomanik-1-l on õigus nõuda kaasomanik-2-lt eelnevalt detailsemat infot seoses kanalisatsioonitoru töödega (tööde eesmärk, algus- ja lõppkuupäev)?
Küsimused.
1. Kas kaasomanik-1-l on õigus küsida kaasomanik-2-lt terrassi taastamistöödel tekkinud kulude hüvitamist ja kui suures osas?
2. Kas kaasomanik-1-l on õigus nõuda kaasomanik-2-lt hilisemate samalaadsete probleemide vältimiseks muuta kanalisatsioonitoru kulgemist teisest kohast (lisan juurde, et tehniliselt on see täiesti võimalik), kas kaasomanik-2-l on õigus nõuda sel juhul kaasomanik-1-lt kompesatsiooni?
3. Kas kaasomanik-1-l on õigus nõuda kaasomanik-2-lt eelnevalt detailsemat infot seoses kanalisatsioonitoru töödega (tööde eesmärk, algus- ja lõppkuupäev)?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kindlasti on puudutatud isikul ehk kaasomanikul 1 õigus teada, millal töödega alustatakse, kuidas need läbi viiakse ja millal lõpetatakse.
Küsimus: Kas kooselust sündinud pojal on samuti mingi õigus oma osale kui tema isa müüb enda korteri/kinnisvara?05.06.2013
Tere
Kooselust sündis meil mehega poeg. Abielus me ei olnud. Elasime mehe korteris. Läksime lahku. Nüüd elan mina pojaga kahekesi üürikorteris. Mehel on uus naine ja väike tütar, nad abiellusid.
Küsin nii, et kui minu poja lihane isa ehk minu eks elukaaslane plaanib seda suurt korterit näiteks ära müüa, siis kas meie ühisel pojal on ka mingisugune õigus osale kinnistule/varale?
Lugupidamisega
Kooselust sündis meil mehega poeg. Abielus me ei olnud. Elasime mehe korteris. Läksime lahku. Nüüd elan mina pojaga kahekesi üürikorteris. Mehel on uus naine ja väike tütar, nad abiellusid.
Küsin nii, et kui minu poja lihane isa ehk minu eks elukaaslane plaanib seda suurt korterit näiteks ära müüa, siis kas meie ühisel pojal on ka mingisugune õigus osale kinnistule/varale?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse isa endale kuuluvat vara müüb, ei teki lapsel mingisugust õigust müügitulust osa endale nõuda. Kui isa siiski soovib müügitulust teatava osa lapsele anda, on see ilmselgelt võimalik, kuid kohustust isal selleks kindlasti ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas arvestada tööaja pikkust, kui töötaja elab Tartus, kuid müügikohtumise peab tegema näiteks Pärnus?05.06.2013
Töötaja tegeleb müügitööga: kuidas arvestada tööaja pikkust. Lepingujärgselt on tööpäev 8 tundi + lõuna 1 tund. Kuidas arvestada tööaja pikkkust, kui töötaja elab Tartus ja peab oma esimese kohtumise tegemas Pärnus.
Eesti on jagatud 3 piirkonnaks, kas tööandja peab arvestama kilomeetreid jms piirkonna suurusel.
Eesti on jagatud 3 piirkonnaks, kas tööandja peab arvestama kilomeetreid jms piirkonna suurusel.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Täpseks vastamiseks peaksin nägema Teiega sõlmitud töölepingut. Terve mõistus ütleb, et eristada tuleb töökohta, kus harilikult tööd tehakse (kus on kontor) ja tööpiirkonda, mida teenindatakse. Tööaja arvestus peaks algama hetkest, mil töötaja oma harilikust töökohast hakkab sõitma Pärnusse ja lõpeb siis, kui töötaja on jõudnud tagasi oma harilikku töö tegemise kohta. Ebamõistlik on eeldada, et Tartus elava tööaeg algaks igal päeval alles siis, kui ta jõuab kas Pärnusse, Valka või Viljandisse.
Õiglast tööaja arvestust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas saan midagi ette võtta, kui töökonkursi tulemused on juba enne selle välja kuulutamist otsustatud?05.06.2013
Tere!
Kas ma saan midagi ette võtta, kui on selgunud, et konkursi tulemused on juba enne selle välja kuulutamist otsustatud ning inimesele koht lubatud. Tema sobivus aga ei vasta olulisel määral kuulutuses esitatud nõuetele. Kuidas on võimalik tööle konkureerijal kindel olla, et komisjon teeb oma tööd lähtudes kandideeritavate CV-st? Tänan!
Kas ma saan midagi ette võtta, kui on selgunud, et konkursi tulemused on juba enne selle välja kuulutamist otsustatud ning inimesele koht lubatud. Tema sobivus aga ei vasta olulisel määral kuulutuses esitatud nõuetele. Kuidas on võimalik tööle konkureerijal kindel olla, et komisjon teeb oma tööd lähtudes kandideeritavate CV-st? Tänan!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud töötasu nõue (3 aastat) ja töölepingu ülesütlemine (30 kalendripäeva). Selleks peaksite aga esitama töövaidlusorganile oma nõuet kinnitavad tõendid, mis võib üsna raskeks osutuda, sest lähtudes Isikuandmete kaitse seadusest on küsitav, kas Teil võimaldatakse tutvuda konkurentide CV-dega.
Töölepingu seadus ei reguleeri järelvalve korraldamist töötajate tööle võtmisel.
Ausaid konkursse soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas mul on õigust küsida tagant järele tõestust makstud arvete kohta?05.06.2013
Tere!
Paistab, et saite mu küsimusest valesti aru. Vähemalt ammendavat ja arusaadavat vastust ma teilt ei saanud. Katsun nüüd olla selgem. Kas mul on õigust nõuda autoremondi töökojalt tõendeid makstud arvete kohta pool aastat hiljem?
Küsimus siis selles, et olen lasknud parandada enda autot ühel remondi töökojal ja maksnud arved kohe pärast töö tegemist sularahas ja arvet ega tšekki ei ole küsinud. Nüüd sooviksin seoses töökoja vahetusega teada, mida ja mis summa eest on mu autot eelmises remonditud. Ehk, kas nad on kohustatud mulle näitama neid arveid, mida olen neile maksnud ja millal? Sest nende endi sõnul ei saa nad enam vanu arveid kätte.
Parimat soovides,
Paistab, et saite mu küsimusest valesti aru. Vähemalt ammendavat ja arusaadavat vastust ma teilt ei saanud. Katsun nüüd olla selgem. Kas mul on õigust nõuda autoremondi töökojalt tõendeid makstud arvete kohta pool aastat hiljem?
Küsimus siis selles, et olen lasknud parandada enda autot ühel remondi töökojal ja maksnud arved kohe pärast töö tegemist sularahas ja arvet ega tšekki ei ole küsinud. Nüüd sooviksin seoses töökoja vahetusega teada, mida ja mis summa eest on mu autot eelmises remonditud. Ehk, kas nad on kohustatud mulle näitama neid arveid, mida olen neile maksnud ja millal? Sest nende endi sõnul ei saa nad enam vanu arveid kätte.
Parimat soovides,
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Arvete tagantjärgi esitamise kohustust ei ole kellelgi. Soliidsetes töökodades säilitatakse iga teenindatud auto kohta kogu informatsioon arvutis (tellitud ja tehtud tööd, kasutatud osad ja materjalid, esitatud arved). Sealt saab andmed hõlpsasti kätte. Ilmselt antud juhul see nii ei ole ja töökojal pole tehtud tööde kohta andmeid lihtne väljastada. Jutt, et eelmise aasta müügiarveid ei saa kätte, pole tõsiseltvõetav – need on raamatupidaja kaustas ja/või raamatupidamisprogrammi sisestatult arvutis. Sealt saab need kliendi nime järgi välja filtreerida. Aga kuna te kavatsete töökoda vahetada, siis selline huvi tõenäoliselt puudub. Kui on tegu "mustemat" sorti töökojaga, siis korralikke (st detailseid) arveid pole võib olla kunagi vormistatudki ja võimalik, et ka raha saamist pole iga kord kassaraamatusse märgitud. Sel juhul pole ka hea tahte korral kuskilt midagi võtta.