Õigus
Küsimus: Kas tööinspektsiooni otsuse järgi peab tööandja maksma mulle brutosummad või maksud juba ise maha arvestama?10.06.2013
Tere,
Kas tööinspektsiooni otsuse järgi peab endine tööandja kandma mulle brutosummad, mis otsuse järgi on, või peab ta ise minu tasult maksud maksma?
Kas tööinspektsiooni otsuse järgi peab endine tööandja kandma mulle brutosummad, mis otsuse järgi on, või peab ta ise minu tasult maksud maksma?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui on tegemist sotsiaalmaksuga maksustatavate summadega (töötasu, puhkusetasu, lõpparve, poolte kokkuleppel makstav hüvitis jne), siis töövaidluskomisjon mõistab töötajale välja brutosumma, mille pealt tööandja ise maksab sotsiaalmaksu ja peab enne töötajale väljamaksmist kinni seadusega ettenähtud maksud.
Rahade õiglast laekumist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus muuta mu graafikut 2 päeva ette ja mind tööle kutsuda?10.06.2013
Esitasin tööandjale lahkumisavalduse 7. mai 2013 ja viimane tööpäev graafiku alusel on 4. juuni 2013. Avaldusse märkisin viimaseks tööpäevaks 8. juuni, kuna mul on graafiku järgselt 5-8.06 vabad päevad ja nüüd nõuab tööandja, et ma tuleks tööle 6 ja 7 juuni, kuigi need on mul vabad ning graafikud on meil 3 kuud ette teada. Kas tal on õigus muuta mu graafik 2 päeva enne ja öelda, et pean tööle tulema?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Praegu kehtiv Töölepingu seadus ei määra tööaja graafikust etteteatamise aega. Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning vastastikusest lojaalsuskohustusest, tuleks kõiki asjaolusid arvestades kaaluda, kas niisugune graafiku muudatus oli põhjendatud ja hädavajalik. Reeglina (aga mitte alati) võib kahepäevast etteteatamist lugeda liiga lühikeseks etteteatamisajaks, sest see võtab töötajalt võimaluse planeerida oma isiklikku elu.
Valutut töökoha vahetust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus töögraafikut muuta, kui meil oli graafikust tulenevalt juba suvi planeeritud?10.06.2013
Suve graafik on tehtud märtsis. Töötajatel on vahetused omavahel tehtud ja vastavalt ka reisid planeeritud. Kas nüüd juuni kuus on õigus tööandjal uus graafik teha ja kas saan siis palgata puhkuse võtta või kui on teisi palgata puhkuse soovijaid, siis kellel on eelisõigus palgata puhkusele. Palun lühidalt Teie vastust.
ette tänades
ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kahjuks ei reguleeri TLS tööaja graafikute koostamist. Mõistlik on eeldada, et graafikud on tehtud, lähtuvalt töövajadusest ja pikka aega ette tehtud graafikud vajavad korrigeerimist.
Samas peavad nii töötaja kui tööandja täitma oma kohustusi vastastikku lojaalselt. Kui töötaja suudab tõendada, et lähtuvalt märtsikuus tehtud suve töögraafikule, on ta teinud kulutusi ja nüüd kannab ta graafiku muudatuse tõttu näiteks ettemakstud reisipaketi tõttu kahju, peab tööandja sellega arvestama. Siin võib tugineda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele (VÕS § 5 ja § 6).
Nn palgata puhkust antakse poolte kokkuleppel ja seadus siin kellegi eelisõigust ette ei näe.
Suveplaanide täitumist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas korteriühistu koosolekul võib valida protokollijaks inimese, kes ei ole ühistu liige?09.06.2013
Olen KÜ juhatuses. Viimasel koosolekul, kus ma viibisin juhatuse liikmena, valiti mind protokollijaks, kuigi ma ei ole KÜ liige. Kas seaduse järgi on see lubatud?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas lahutuse ja ühisvara jagamise käigus võib kohus määrata eluasemelaenulepingu teisele poolele?09.06.2013
Tere
Kuidas mõista järgmist paragrahvi? Kas selle alla kuulub ka näiteks laenuleping? Kas lahutuse ja ühisvara jagamise käigus võib kohus määrata eluasemelaenulepingu teisele poolele? Näiteks kui mees on laenu põhitaotleja ja naine kaastaotleja, siis määrata naine põhitaotlejaks, kes jääb lapsega korterisse elama?
§ 68. Perekonna eluase abielu lahutamise korral
(4) Kui eluruumi kasutatakse muu lepingu alusel kui üürileping, võib kohus kanda sellest lepingust tulenevad õigused üle ühele abikaasadest või määrata, et lepingu pooleks saab lepingu sõlminud abikaasa asemel teine abikaasa.
Ette tänades
Kuidas mõista järgmist paragrahvi? Kas selle alla kuulub ka näiteks laenuleping? Kas lahutuse ja ühisvara jagamise käigus võib kohus määrata eluasemelaenulepingu teisele poolele? Näiteks kui mees on laenu põhitaotleja ja naine kaastaotleja, siis määrata naine põhitaotlejaks, kes jääb lapsega korterisse elama?
§ 68. Perekonna eluase abielu lahutamise korral
(4) Kui eluruumi kasutatakse muu lepingu alusel kui üürileping, võib kohus kanda sellest lepingust tulenevad õigused üle ühele abikaasadest või määrata, et lepingu pooleks saab lepingu sõlminud abikaasa asemel teine abikaasa.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt viidatud sätte kohta puudub kahjuks kohtupraktika, kuid julgen arvata, et eluasemelaenule PkS § 68 lõige 4 ei kohaldu, vaid peetakse ikkagi silmas lepingut, mis annab õiguse elamispinda kasutada – näiteks tasuta kasutamise leping vms.
Eelkõige peaksid abikaasad ühisvara ja ühiste kohtustuste jagamises omavahel kohtuväliselt kokkuleppele saama – selliselt on võimalik sõlmida põhimõtteliselt mistahes sisuga kokkuleppeid, kaldudes seejuures kõrvale ka abikaasade osade võrdsusest. Kui kohtuväliselt kokkuleppele saada ei õnnestu, jagab kohus ühisvara vastavalt poolte taotlustele.
Kohus võib abikaasade vahel jagada ka ühise kohustuse pangalaenu näol, kuid põhi- ja kaastaotlejaks olemine on panga ja laenuvõtja omavaheline asi, mida kohus reguleerida ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui olen panustanud aastate jooksul mehe enne abielu kingitusena saadud majja, kas siis lahutusega ei saagi midagi?09.06.2013
Tere!
Olukord on selline: abikaasa (mees) omandas kinkelepingu teel ühekorruselise maja enne abiellumist. Abielu jooksul on majale koos võetud pangalaen teise korruse pealeehitamiseks, samuti on teine abikaasa (naine) panustanud maja ehitusse oma isikliku enne abielu olemasoleva hoiusega sellesama maja teise korruse ehitusse ja ka muudesse vajaminevatesse kuludesse (terve maja aknad, uus küttesüsteem, alumise korruse remont, haljastus). Umbes 50% naise kuludest on arved/tšekid olemas. Naisel on majas sissekirjutus.
Suhted on läinud keeruliseks.
1. Millised võimalused on naisel mehe majasse panustatud raha lahutuse korral tagasi saada?
2. Kas mehe poolt kinkelepinguga omandatud maja muutub eeltoodud juhul ühisvaraks?
3. Või oleks/või kas üldse oleks võimalik see maja vormistada ühisvaraks või kaasomandiks? Mida peaks selleks tegema?
4. Mis võimalus oleks naisel ennast kaitsta, kui mees ta ühel päeval ühise lapsega majast välja tõstab?
Teie vastust ootama jäädes.
Olukord on selline: abikaasa (mees) omandas kinkelepingu teel ühekorruselise maja enne abiellumist. Abielu jooksul on majale koos võetud pangalaen teise korruse pealeehitamiseks, samuti on teine abikaasa (naine) panustanud maja ehitusse oma isikliku enne abielu olemasoleva hoiusega sellesama maja teise korruse ehitusse ja ka muudesse vajaminevatesse kuludesse (terve maja aknad, uus küttesüsteem, alumise korruse remont, haljastus). Umbes 50% naise kuludest on arved/tšekid olemas. Naisel on majas sissekirjutus.
Suhted on läinud keeruliseks.
1. Millised võimalused on naisel mehe majasse panustatud raha lahutuse korral tagasi saada?
2. Kas mehe poolt kinkelepinguga omandatud maja muutub eeltoodud juhul ühisvaraks?
3. Või oleks/või kas üldse oleks võimalik see maja vormistada ühisvaraks või kaasomandiks? Mida peaks selleks tegema?
4. Mis võimalus oleks naisel ennast kaitsta, kui mees ta ühel päeval ühise lapsega majast välja tõstab?
Teie vastust ootama jäädes.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, millal abielu sõlmiti ja millal omandas üks abikaasa kinke teel kinnisvara – eeltoodud asjaolud on olulised antud asjas kohaldatava perekonnaseaduse seisukohalt. Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel julgen eeldada, et abielu on sõlmitud ja kinnisvara omandatud enne kehtiva perekonnaseaduse jõustumist ehk enne 1. juulit 2010 – sellisel juhul tuleb konkreetse eseme ühis- või lahusvara hulka kuulumine kindlaks määrata eelmise perekonnaseaduse alusel.
Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 14 lõike 2 kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada ühe abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Seega on võimalik, et abikaasale kuuluv kinnistu, mis on kinke teel omandamise tõttu iseenesest abikaasa lahusvara, tunnistatakse eelpool nimetatud tingimuste esinemisel abikaasade ühisvaraks. Naisterahva poolt eeldab eelpool viidatud sätte kohaldamine tõendamist, et kinnistu väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud ja see on toimunud kas abikasade ühise töö või rahaliste kulutuste tulemusel.
Naisterahva jaoks oleks muidugi nö parimaks lahenduseks olukord, mil abikaasad sõlmiksid abieluvaralepingu, millega määraksid kinnistu abikaasade ühisvaraks – paraku eeldab abieluvaralepingu sõlmimine mõlema abikaasa nõusolekut, seega kinnistu omanikust abikaasa nõusolekuta seda teha ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas takistada eksnaisel lapsega välisreisile minemast, kuna mul endal on sel ajal puhkus, et lapsega olla?07.06.2013
Mul on eksnaisega 6-aastane poeg ja kuna mul tuleb varsti puhkus, siis oleks plaan kasvõi ühe päeva lapsega aega veeta. Eks elab Tallinnas mina Saaremaal. Aga eks ütles, et sõidab perega ja lastega välismaale reisile. Tal on peale minu teiste meestega veel 2 last seega kokku 3. Ütlesin, et lepiks siis aja enne kui sõidavad, aga tema leiab ikka põhjuse, miks mind lapsega mitte kokku lasta. Ütleb, et ma pole lapsele mitte keegi. Küsimus, kas ma võin tal keelata last välisriiki reisima saata ja kui on õigus keelata, siis mis tegema peaks? Ta ütles kuupäeva ka, millal välja sõidavad ja tahaks seda ka teada, kas saan nii teha, et igakuiselt ei kanna raha lapse ema arvele vaid ostan selle raha eest lapsele vajaliku ja muid kulutusi, sest kardan, et lapse ema laristab raha enda peale.
ette tänades
ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest võib vanem lapsega välisriiki minna vaid teise vanema nõusolekul, kuid pigem tuleks eelöeldust lähtuda olukorras, mil vanem soovib lapsega teise riiki elama asuda. Lapsega välisreisile minnes üldjoontes (eriti Euroopas) lapsega üksi reisivalt vanemalt teise vanema nõusolekut piiril ei küsita, seega saab vanem lapsega reisile minna ka siis, kui teise vanema kirjalikku (notariaalses vormis) nõusolekut ette näidata ei ole.
Antud olukorra lahendamiseks soovitan Teil asju hinnata veidi laiemalt ehk siis mõelda sellele, kuidas oleks lapsega (korrapärane) suhtlemine tagatud ka tulevikus. Eelkõige pean silmas seda, et ilmselt ei ole lapse huvidest lähtuv, kui nõuate lapse emalt, et ta last ette planeeritud reisile kaasa ei võtaks (see võib lapsele suure pettumuse valmistada). Kui lapse emaga lapsega suhtlemise korra osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks pöörduda lastekaitsespetsialisti poole, kelle vahendusel õnnestub võib-olla ikkagi lapsega suhtlemise kord kindlaks määrata. Kui ka seal lapse emaga kokkuleppele saada ei õnnestu, peaks ilmselt pöörduma lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole.
Reeglina peaks lapsest lahus elav vanem täitma oma ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel, kuid kui saate lapse emaga kokkuleppele, et teete lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi (nt ostate riideid ja muid vajalikke asju), võite oma ülalpidamiskohustust täita ka selliselt. Samas tuleb arvestada sellega, et lapse ema võib vaatamata eelnevale kokkuleppele hakata nõudma elatist igakuise rahasummana ja nö pahatahtlikkuse korral võib lapse ema kohtumenetluses nõuda elatist ka 1 aasta tagasiulatuvalt selle perioodi eest, mil Te lapse emale elatise ülekandeid ei teinud ja ostsite lapsele vajalikke asju (iseasi, kas kohus tagasiulatuva nõude rahuldab, kui suudate ära tõendada, et täitsite oma ülalpidamiskohustust vahetult).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas reaalselt käib lapsega suhtlemise korra taotlemine kohtus ja millised on kulud?07.06.2013
Tere,
Paljude vastuste juures on mainitud, et kui lapsevanemad omavahel kokkuleppele ei jõua (minu puhul takistab lapse ema konkreetselt tütrega kohtumisi), siis on võimalik pöörduda kohtusse, et paika panna lapsega suhtlemise kord. Palun konkreetsemat infot (mis sellise protsessiga kaasneb):
1. Millisel aadressil on kohus, kuhu peaks pöörduma Harjumaal?
2. Kas esindaja (advokaat) on avalduse tegemisel ja protsessi käigus hädavajalik?
3. Millised on vältimatud summad sellise teema puhul (riigilõiv, vajadusel esindaja jne.)? Ma mõistan, et advokaadi kulu sõltub vastava teenuseosutaja hinnakirjast, aga Teie kogemustes on ehk mingi keskmine suurusjärk välja koorunud.
4. Kui pikalt selline protsess kestab?
5. Kui palju kaasatakse protsessis last (ei sooviks, et 7a. tüdruk sellest trauma saaks)?
Ette tänades!
Paljude vastuste juures on mainitud, et kui lapsevanemad omavahel kokkuleppele ei jõua (minu puhul takistab lapse ema konkreetselt tütrega kohtumisi), siis on võimalik pöörduda kohtusse, et paika panna lapsega suhtlemise kord. Palun konkreetsemat infot (mis sellise protsessiga kaasneb):
1. Millisel aadressil on kohus, kuhu peaks pöörduma Harjumaal?
2. Kas esindaja (advokaat) on avalduse tegemisel ja protsessi käigus hädavajalik?
3. Millised on vältimatud summad sellise teema puhul (riigilõiv, vajadusel esindaja jne.)? Ma mõistan, et advokaadi kulu sõltub vastava teenuseosutaja hinnakirjast, aga Teie kogemustes on ehk mingi keskmine suurusjärk välja koorunud.
4. Kui pikalt selline protsess kestab?
5. Kui palju kaasatakse protsessis last (ei sooviks, et 7a. tüdruk sellest trauma saaks)?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps elab Harjumaal, tuleks pöörduda Harju Maakohtusse, millel on kaks kohtumaja, mis tegelevad perekonnaõiguslike vaidluste lahendamisega – Kentmanni kohtumaja ja Tartu mnt kohtumaja.
Esindaja ei ole hädavajalik, kuid ilmselt aitaks esindaja olemasolu Teie jaoks kohtumenetlust mõnevõrra lihtsamaks muuta – kui avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks koostab Teile selle valdkonna spetsialist, saavad suure tõenäosusega kõik vajalikud asjaolud ja seadusesätted avaldusse märgitud ega tohiks tekkida probleeme avalduse menetlusse võtmisega. Samuti võib olenevalt inimesest kohtuistungil esindaja juuresolekul kindlam tunne olla.
Vältimatuks kuluks vastava kohtumenetluse alustamisel on riigilõiv, mille suurus on 10 eurot (kui avaldus esitatakse läbi e-toimiku, on riigilõivu suuruseks 5 eurot). Kui võtate endale esindaja, lisandub kulu õigusabile.
Advokaatide töötunnihind on mulle teadaolevalt keskmiselt 100-150 eurot ja juristide töötunnihind jääb reeglina suurusjärku 50-100 eurot.
Kohtumenetluse pikkus sõltub väga paljudest asjaoludest, seega on üsna keeruline öelda, kui kaua kohtumenetlus aega võiks võtta. Keskmine menetluse pikkus nendes asjades võiks olla u pool aastat.
7-aastast last üldjuhul kohtuistungile ei kutsuta, kuid kindlasti vestleb lapsega tema arvamuse väljaselgitamise eesmärgil lapsele riigi poolt määratud esindaja ja lastekaitsetöötaja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas oktoobris võib veel maksta eelmise aasta kasumi arvelt dividende, kui aastaaruandega seda otsust ei tehtud?07.06.2013
Osaühingu 2011. majandusaasta aruande kasumi jaotamise ettepanekus ei otsustatud dividende maksta. 2012. aasta oktoobris otsustati ja maksti dividende (eelmiste perioodide kasum võimaldab dividende maksta). Kas dividendide maksmine oli lubatav? Kui ei siis mida teha?
Ette tänades!
Ette tänades!
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas elatise summa suurendamine kohtu kaudu on mulle tõesti tasuline?06.06.2013
Tere
Olen siin lugenud ja uurinud analoogseid teemasid, aga ei saa siiski täpselt aru ega vastust. Kohus mõistis aastaid tagasi isalt välja elatise 139 eur, kuid ei sidunud seda otsuses miinimumpalgaga. Soovin elatise summat tõsta 200 eurole, esitan kohtule avalduse ja proovin kulud tõendada.
Lugesin siit, et: elatise suurendamise hagilt tuleb riigilõivu tasuda vastavalt hagihinnale – elatise suurendamise nõude korral on hagihinnaks 9 kordne korrutis summast, mille võrra soovite elatist suurendada (nt kui soovin igakuist elatist suurendada 60 euro võrra, tuleb hagihinna arvutamiseks teha järgmine tehe: 60 x 9).
Kas see ongi nii? Kui jah, siis kuskohast selline summa võetakse? Elatise suurendamise eesmärk on ju abi saamine teiselt vanemalt, mitte aga suured lisaväljaminekud. Kui kulud lapsele kuus on reaalsed ja vajalikud äraelamiseks ning isa peaks asuma suuremat elatist maksma, siis miks peaksin mina tasuma niivõrd tohutut riigilõivu?
Küsin ka veel seda: kui elatis on praegu kohtu määrusega 139 eur, soovin hakata saama 200 eur, siis kas tehe oleks 61x9 või võetaks arvesse hetkel uut kehtivat min elatist 160 eur ja seega 40x9?
Lugupidamisega,
Olen siin lugenud ja uurinud analoogseid teemasid, aga ei saa siiski täpselt aru ega vastust. Kohus mõistis aastaid tagasi isalt välja elatise 139 eur, kuid ei sidunud seda otsuses miinimumpalgaga. Soovin elatise summat tõsta 200 eurole, esitan kohtule avalduse ja proovin kulud tõendada.
Lugesin siit, et: elatise suurendamise hagilt tuleb riigilõivu tasuda vastavalt hagihinnale – elatise suurendamise nõude korral on hagihinnaks 9 kordne korrutis summast, mille võrra soovite elatist suurendada (nt kui soovin igakuist elatist suurendada 60 euro võrra, tuleb hagihinna arvutamiseks teha järgmine tehe: 60 x 9).
Kas see ongi nii? Kui jah, siis kuskohast selline summa võetakse? Elatise suurendamise eesmärk on ju abi saamine teiselt vanemalt, mitte aga suured lisaväljaminekud. Kui kulud lapsele kuus on reaalsed ja vajalikud äraelamiseks ning isa peaks asuma suuremat elatist maksma, siis miks peaksin mina tasuma niivõrd tohutut riigilõivu?
Küsin ka veel seda: kui elatis on praegu kohtu määrusega 139 eur, soovin hakata saama 200 eur, siis kas tehe oleks 61x9 või võetaks arvesse hetkel uut kehtivat min elatist 160 eur ja seega 40x9?
Lugupidamisega,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ka mina olen isiklikult arvamusel, et elatise suurendamine (ja ka vähendamine) peaks olema sarnaselt elatise väljamõistmise hagiga riigilõivuvaba, kuid paraku see nii ei ole.
Olete TsMS § 129 lõikest 2 õigesti aru saanud – hagihinna leidmiseks peate üheksaga korrutama summa, mille võrra soovite elatist tõsta. Seejärel leiate riigilõivu seaduse lisast nr 1, kui suur on riigilõiv selliselt hagihinnalt. Pean seejuures oluliseks üle toonitada, et riigilõivu ei tule tasuda hagihinna summa järgi, vaid hagihinnast lähtuvalt – nt olukorras, mil elatist soovitakse suurendada igakuiselt 61 euro võrra, tuleb hagihinnaks 549 eurot (61x9) ja riigilõivu tuleb tasuda vastavalt riigilõivuseaduse lisale nr 1 125 eurot (kui hagi esitatakse läbi e-toimiku veebikeskkonna, tuleb riigilõivu tasuda 100 eurot).
Hagihinna kindlaksmääramisel tuleb siiski arvesse võtta kohtuotsusega/kohtumäärusega väljamõistetud summa (so 139 eurot), mitte kehtivat miinimum, milline on hetkel 160 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand